“Assassin’s Creed Valhalla”, mis ilmus 2020. aasta novembris, on saanud sooja vastuvõtu osaliseks nii kriitikute kui mängurite poolt. Aeg on vaadata, mida pakub mängu esimene lisapakk “Wrath of the Druids”.
Uus lisa on Valhalla loosse sujuvalt integreeritud ning selle avamiseks peab vähemalt mõned tunnid põhimängus veetma. Kui Ravensthorpe on jalad alla saanud, astub laevalt maha üks eksootilises riietuses daam nimega Azar, kes Eivori Iirimaale kutsub. Nimelt olevat Dublini kuningal talle üks huvitav pakkumine. Pisut imestunud, laseb Eivor siiski purjed masti tõmmata ning soodsad tuuled viivad ta peagi naabersaarele. Dublini kuningaks osutub ei keegi muu kui Eivori nõbu Bárid mac Ímair.
Bárid eelistab viikingite tavapärastele rüüsteretkedele rahulikumat kaubanduslikku tegevust, mille juures ta Eivori toetust vajab. Samuti pakuvad nõod oma abikätt äsjakroonitud Iirimaa ülemkuningale Flann Sinnale, aitamaks tollel omavahel vaenujalal olevaid pisikuningriike ühendada. Lisaks kuningatele kohtavad nad sealjuures ka vanausuliste druiidide vastuseisu, kes kristlikku liidrisse pehmelt öeldes kerge skepsisega suhtuvad.
Lisapaki mängitavus on üsna sarnane põhimängule. Leidub erandeid, kuid nii floora, fauna kui ka vastased meenutavad Albionil nähtut. Siin-seal võib märgata rohekat udu, mis tavapärased vastased deemonlikuks muudab. Tavalisest soest saab järsku kahel jalal kõndiv hiiglaslik libahunt ning ka inimloomad omandavad ebamaised jooned. Midagi taolist võis Inglismaal märgata teatavaid hallutsinogeenseid seeni manustades…
Ka loos võib leida ühiseid jooni põhimänguga – Eivor peab erinevate kuningriikide liidreid nõu ja vahel ka jõuga enda poole kallutama, erinevaid alasid ühekaupa Flann Sinna lipu alla koondades. Paralleele leiab pea kõigile põhimängus proovitud tegevustele, lihtsalt pisut väiksemas mastaabis. Sarjale omaselt on kaasatud ajaloolisi tegelasi, kohti ja sündmusi ning väike kummardus tehakse ka Iiri mütoloogia ja rahvamuusika suunas.
Kui Inglismaal leidus omajagu toredaid kõrvalmissioone, mis rääkisid pisikesi iseseisvaid lugusid selle kodanike igapäevasest elust, siis Iirimaale pole neid kahjuks jagunud. Kõrvaltegevuste hulgast puudub paraku ka minu suur lemmik – luulesolvangute võistlus flyting, tänaste räpilahingute kauge esiisa. Vanadest tuttavatest on valikus kivikuhjade äraspidi-jenga ning tuules põgenevate tätoveeringuvisandite jahtimine.
Kaubandus pakub pisut värskemaid tuuli, kuigi sarja pikaajalisemad mängijad tunnevad näiteks teadete saatmiseks kasutatud kirjatuvide puurid kindlasti ära. Eivor peab erinevaid ressursse vahendavad kaubapunktid üle võtma ning neid efektiivsemaks arendama. Aeg-ajalt tuleb Dublinis käia kaupa vastu võtmas ning Azari abil saab need vahetada näiteks relvade ja turviste vastu. Kaubavahetus aitab kaasa ka Dublini kuningriigi õitsengule.
Kuningate soosingu võitmiseks tuleb teha kõrvalmissioone, mis mitmekülgsusega ehk ei hiilga, kuid suurema väljakutse pakkumiseks on neile lisatud sarja varasematest osadest tuntud vabatahtlikke lisaülesandeid. Enamasti tuleb boonuspunktide saamiseks ülesanne sooritada vastastele märkamatuks jäädes, mis pakub võimalust oma hiilimis- või vibukütioskusi proovile panna.
Lisa mängimine ei ahelda mängijat Iirimaale – kui mõned siduvad missioonid välja arvata, siis võid pea igal hetkel Inglismaale või Norrasse tagasi seilata. Ka arvukatest varakastidest leitud ning Dublinist hangitud varustuse saab kaasa võtta. Azar jagab seda kraami muide vägagi lahkelt.
Kui vahel tuleb ette, et lisapakkide arendamisele väga suurt tähelepanu ei pöörata ning nende kvaliteet jääb põhimängule tublisti alla, siis võin rõõmuga öelda, et “Wrath of the Druids” selle probleemi all ei kannata. Lugu on õhemapoolne, aga huvitav ning sisaldab vahvaid ja värvikaid tegelasi ja kvaliteetseid vahevideoid. Kui üks-kaks kõrva pisut vähem silitavat kõrvaltegelast välja arvata, on ka häälnäitlemine igati tasemel.
Lisapakki võib osta eraldi või hooajapileti (season pass) koosseisus, milles sisaldub ka käesoleval aastal ilmuv võimalus viikingiaegset Pariisi väisata. Seniks võib aga Nuustakul elik Iirimaal julgesti ära käia. Kui Sulle, kallis lugeja, “Assassin’s Creed Valhalla” meeldis, siis “Wrath of the Druids” pettumust valmistada ei tohiks. Sõltuvalt sellest, kas soovid kõik nurgatagused läbi käia ning kõik kastid avada või mitte, peaks mängurõõmu jaguma umbes 10-20 tunniks.
