Ülevaated Elden Ring – läbi ja lõhki

Elden Ring – läbi ja lõhki

0

Nagu pealkirigi viitab, võtsin endale aega, et nautida omas tempos kõike seda, mida „Elden Ring“ pakub. Tasustati mind selle eest plaatinatrofeega ning lisaks sai (loodetavasti) nähtud ära kõik mängu poolt pakutavad erinevad lõpud, mida peaks kokku olema kuus. Minul läks kõige selle nautimiseks üle 120 tunni. Järgneva kirjatükiga katsun siis kokku võtta, mis mänguga on tegu ning milliseid muljeid ja emotsioone see mäng mulle pakkus.

„Elden Ring“ on RPG ehk rollimäng, milles FromSoftware on oma raskusastme poolest tuntud „Soulsi“ seeria mänguelemendid seganud kokku avatud maailmas avastamisega ning teinud koostööd fantaasiakirjaniku George R. R. Martiniga. Tulemuseks on mäng, milles on üüratu avatud maailm, mis kutsub avastama ja leidma seal peidus olevaid põrgulikke väljakutseid pakkuvaid vastaseid.

Avatud maailm muudab antud teose oluliselt lihtsamini vastuvõetavamaks inimestele, kellel puudub kokkupuude FromSoftware’i „Soulsi“ seeria mängudega, mida kinnitab ka see tubli saavutus, et mängu müüdi umbes kuu ajaga koguni 12 miljonit koopiat. Kuid see ei tähenda seda, et see mäng oleks mõeldud kõigile, vaid pigem ikka neile, kellele pakub pinget see, kui mäng on just nimelt jaburalt raske.

„Elden Ring“ viib meid süngesse maailma nimega Lands Between. Mängu algusvideos näeme, kuidas kunagises ilusas ja külluslikus maailmas, mida juhtisid kuninganna Marika ja tema pooljumalatest lapsed, valitses rahu. Lugu hakkas aga kiiva kiskuma kui varastati Surmakivi, mis lõi Elden Ringi nimelise müstilise jõu harmooniast välja ning viis pooljumalad omavahel sõtta. See lõpmatu sõda on maailma rusudeks muutnud ja iga pooljumal on kupatatud oma maailmanurka koos oma väekiviga, mis on andnud neile küll tohutu jõu, kuid seda kahjuks terve mõistuse arvelt. Legend räägib, et isikust, kes päästab kõik väekivid ja taastab Elden Ringi, saab Elden Lord ehk uus valitseja. Mäng algabki sellega, kuidas ühte surnusse eluvägi tagasi sisse puhutakse.

Alustuseks tuleb mängijal luua omale sobiv tegelane, valides mees- ja naissoost tegelase vahel, kelle välimust saad oma äranägemise järgi muuta ning seejärel saab valida kümne erineva klassi vahel. Igal klassil on omamoodi jaotatud kogemuspunktid ja varustus, kuid klassid polegi tegelikult olulised. Kõiki erinevaid oskusi ja relvi, mida mängus on väga palju, on võimalik kasutada igal klassil, kui vajalikud oskuspunktid olemas on. See teeb klassidest pigem näidised, et mis suunas võiks sedasorti tegelasele oskuspunkte jagada. Oskuspunkte saab tegelase taset ehk levelit kasvatades.

Uusi tasemeid on võimalik saada aga kogemuspunktide eest, mida saab vastaseid alistades. Kogemuspunkte saab teenida ka erinevaid esemeid kasutades, mida selles maailmas hulgaliselt peidus on.

Lisaks erinevatele esemetele ja kogemuspunktidele saab koguda ka ruune, mille eest Elden Ringi maailmas saab erinevatelt tegelastelt osta lisaoskusi, varustust ja muid esemeid.

Eelnevad „Soulsi“ seeria mängud on olnud ülesehituselt lineaarsed väikese agaga. Nimelt on neis olnud lineaarne maailm nagu labürint, kus seigeldes võis avastada, et on võimalik avada uksi, redeleid ja muid sääraseid kohti-vahendeid, et kiirendada kuhugi hilisemasse alasse jõudmist. Elden Ringis on see lineaarsus aga asendatud üüratu avatud maailmaga, kuid koobaste ja losside näol on tegelikult ka vanad lineaarsed elemendid alles. Esimest korda avatud maailma jõudes, mis selles mängus täitsa pahviks lööb, on mängijal võimalik minna täpselt sinna, kuhu süda teda kutsub, ainult et teel olevatest vastastest on vaja kuidagi jagu või mööda saada.

Avatud maailmas kohtame ühte „Soulsi“ seerias tuntud mehaanikat ehk salvestuspunkte (Site of Grace). Neid võib leida maailmast palju, kuid kunagi ei saa kindel olla, kui kaugel on järgmine. Kui te peaksite oma teel enne järgmist salvestuspunkti surema, siis mängija alustab seiklust viimasest läbi käidud salvestuspunktist.

Salvestuspunktides on võimalik ka muud teha, näiteks tegelasele tasemeid lisada, kotti sorteerida, elu- ja võlujooke jaotada ja vahel isegi teiste tegelastega rääkida. Suremist karistatakse mängus sellega, et kogu valuuta, mis hetkel mängijal käes oli, jääb maha kohta, kus tegelane suri. Jõudes tagasi sinna kohta, kus surma said, on võimalik ruunid üles korjata, aga kui peaksid teekonnal uuesti surema, siis on kogutud ruunid igaveseks kadunud. See motiveerib mängijat salvestuspunktides enda taseme arengusse investeerima või erinevatelt kauplejatelt esemeid ostma ja olemasolevaid ruune kasutama.

KAART! See on põhjus, miks ma saan öelda, et minu jaoks on tegu julgelt viimase aja parima mänguga. Tegu on avatud maailma kaartide meistriklassiga, kui mitte parima kaardiga üldse. Siinkohal au ja kiitus neile inimestele, kes suutsid sellise imelise kaardi kokku panna. See on suur, aga mitte ainult. Alad on geniaalselt kokku pandud ja varieeruvad. On kutsuvaid kohti ja alasid, kuhu üldse ei tahaks minna. Esimene pilk avatud maailmale tekitas mu peas otsekui rõõmuplahvatuse ning kui sa oled 80 tundi hiljem mingis paigas ja sulle jõuab kohale, et see on ju koht, mida ma mängu alguses nägin, muudab see elamuse veel fantastilisemaks.

Jõudes esimesse suuremasse lossi sai selgeks, et väga paljud kohad on ka nutikalt ära peidetud ja neid peidukaid oli väga vahva otsida, sest see muutis nurgatagustes käimise nauditavaks. Nagu eelnevalt mainitud, siis kogu see üüratu avatud maailm vaheldub koobaste lineaarse avastamisega, mis mõjub väga hea vaheldusena, et ei tekiks väsimust ühest või teisest stiilist.

Mulle isiklikult väga meeldib selle mängu juures element, et avatud maailma jõudes ei viska mäng ekraanile mingit ülesannet või suunda, mis sunniks mind kuhugi poole liikuma. Kogu suunamine on kavalalt ülesehitatud visuaalselt. Paljude jaoks võib see olla eemaletõukav omadus, aga minule selline omas tempos avastamine väga meeldib. Mängu tempo on täpselt selline nagu mängija soovib.

Üsna kiirelt premeeris mind mäng võimalusega maailma mugavamalt avastada. Nimelt kohtusin tegelasega, kes kinkis mulle võime manada endale ratsu nimega Torrent ja sealt edasi oli ainult puhas nauding maailma avastada. Ratsu muudab maailmas liikumise kiiremaks, teda on võimalik koheselt välja kutsuda ning lisaks on ratsul ka topelthüppe oskus, mis muudab vertikaalset liikumist kergemaks. Rääkides hüppamisest, siis varasemates „Soulsi“ mängudes ei saanudki hüpata. Uskumatu, eks ole? Ratsu seljas on võimalik ka avatud maailmas lahinguid pidada.

Ratsu pole aga ainus, keda on võimalik esile manada. Mäng võimaldab meil teatud lahingutesse appi kutsuda erinevaid hingi, keda me maailmast leida võime. Samuti üsna mängu alguses andis üks tegelane mulle võime tuua lahingusse appi kolm hunti. Alles on ka varasematest mängudest tuttav NPC tegelaste kutsumine enne suuremaid bossilahinguid või võimalus paluda appi mõni sõber või võõras inimene, et sulle võimatuna tunduv boss alistada.

Et kõik nii lilleline ei oleks, siis võrgus mängides võidakse sinu mängu ka sisse tungida, mis tähendab seda, et keegi teine samal ajal mängu mängiv inimene saab käia võõras mängus sissetungijana ja teda duellile kutsuda. Ühe missiooni käigus tuli mul käia kolmel korral teiste inimeste mängudes võitlemas ja pean piinlikult tunnistama, et kõik need korrad löödi mind üsna kiirelt mättasse, seega kõigi mängu see raskemaks ei muuda.

Lisaks eelnevalt mainitud võimalustele lahinguid pidada, on võimalik vastastele hiilides läheneda või neist mööduda. Vastastele selja taha hiilides on võimalik neile terarelvadega suuremat kahju teha. Kohtudes suurema hulga vastastega saab neid ükshaaval vibuga või maagiaga tulistades enda juurde meelitada. Võimalik on kasutada ka erinevaid võimeid, mis teevad suuremale grupile vastastele korraga kahju.

Mängijale on antud väga suur hulk erinevalt käituvaid relvi, nooli, maagiat või muid võimeid, mille hulgast peaks kõik omale sobiva variandi leidma. Mängu on lisatud ka võimalus ise esemeid meisterdada, mis võitluste ajal abiks on. Nendeks on näiteks nooled, elusid taastavad esemed või erinevaid olekuid ravivad vahendid. Näiteks kui satume alale, kus on oht ennast mürgitada, siis on võimalik seal alal endale valmistada mürgitust ravivaid sööke.

Rääkides meisterdamisest, siis on võimalik ka erinevaid relvi täiustada, muutes neid tugevamaks, ning lisaks on olemas mehaanika nimega Ashes of War, mis võimaldab relvale anda erinevaid võimeid. Võimete näol võib olla tegu mingi erilise rünnakuga või isegi omaduste muutmisega.

Sellise suure arsenali lahinguvõimaluste kõrval on väga hea, et mäng annab ühel hetkel võimaluse ruunide eest enda tegelase oskuspunkte muuta, kui peaks tekkima huvi oma mängustiili muutmiseks. Mina muutsin oma tegelast ümber nii mõnelgi korral. Hästi läbimõeldud punktijaotuse korral, mis sobitub täpselt sinu relvade või mängustiiliga, saan öelda, et mäng ei ole tegelikult üldse nii hirmutavalt raske. Raskeks teeb alguses hoopis see, et mäng on harjumatult puine ja võideldes pead kindlasti arvestama animatsioonidega, mida sageli katkestada ei saa. Kui sellega aga mõningase mängimise järel ära harjud, siis mind see enam ei häirinud ja võtsin seda kui mängu olemust.

Järgmine oluline osa mängust on lugu. Loo osas võib öelda, et mõistetavuse koha pealt on see kindlasti kõige nõrgem osa mängust. „Soulsi“ mängudes on lugu olnud alati nii-öelda peidetud kujul ja sama on ka “Elden Ringis”. See tähendab, et tuleb väga hoolikalt lugeda ja kuulata, mida erinevad tegelased sulle räägivad ja siis ise suurem pilt kokku panna, mida järgmiseks teha. Vähe on neid kordi, kus kellegi jutt jätab kaardile mingi täpi, mis näitab mängijale, kuhu edasi liikuda. Lisaks võib uutele mängijatele harjumatu olla ka viis, kuidas tegelastega tuleb rääkida. Siinkohal annakski omapoolse soovituse rääkida tegelastega mitu korda, kuni nende jutt korduma hakkab. Arvestatav osa mängu taustainfost võib leiduda ka näiteks erinevate esemete kirjeldustes. Neid oli põnev lugeda ja vahel avastad lugedes ka mõne eseme lisahüve. Seega inimestele, kes pole harjunud või kellele ei sobi sellised mängud, kus peab palju meelde jätma just loo osas, et kuhu edasi liikuda või kelle juurde minna siis, kui toda tegelast mainiti näiteks ainult korra umbes 10 tundi tagasi, on loo jälgimine kindlasti keeruline. Samas on neile, kes võtavad vaevaks kogu mängulugu kätte saada, lugu vägagi põnev.

Kokkuvõtteks saan öelda, et tegu on väga hea mänguga just tänu sellele imelisele maailmale, mis sinna on loodud. Maailmale, mis kutsus mind kuni mängu lõpuni avastama ning milles ma ikka ja jälle imestasin, kui kavalalt mõned alad olid omavahel seotud. Minus püsis lõputiitriteni see ootamatuse tunne, et kuskil võib veel mingi üllatus tulla. Üllatusi tuli nii maailma kui ka vastaste näol või oli mõni lookilluke see, mis kõik minu jaoks pea peale pööras. Pea peale pööramine pole selles mängus ainult kaudse tähendusega, kusjuures.

Kindlasti ei sobi kõigile selline avatud maailm, mis nõuab mängijalt pidevat kaasa mõtlemist ja meenutamist ning paljude jaoks on mängu kandilisus või halastamatult raskete vastaste olemasolu eemaletõukav. Lisaks saab nuriseda selle üle, et mõnda suurt bossi võis kohata mitu korda ja kui sa teda hiljem kohtasid, oli ta lihtsalt tugevam. Kas see on laisk disain või maailmas võibki eksisteerida mitu sarnast isendit, kellest üks ongi tugevam? Teatud tüüpi koopad hakkasid samuti minu jaoks lõpus juba tuttavatena tunduma. Samas ei muutnud see minu jaoks fakti, et tegu on viimase aja parima mänguga „Soulsi“ fännidele ja „Elden Ringi“ maailm väärib avastamist ka nende poolt, kes ennast sellise mängustiili fännideks ei pea.

Soovitan kindlasti mängule võimaluse anda ja need, kes ei soovi liiga palju aega selle mängu alla magama panna, võivad julgelt appi võtta mõne õpetuse, mille abil saab lihtsustada loo läbimist või luua omale sobiva ja toimiva mängustiiliga tegelase, sest mõne bossiga tundide viisi rassimine võib lõpuks igaühel mänguisu ära võtta. Minule jättis selle mängu läbimine igatahes kustumatud mälestused ja tunnen, et mul pole tükk aega isu ühtegi teist mängu käsile võtta. Võta nüüd kinni kas see on halb või hea!

Lapsevanematele: Mängus esineb moondunud kehadega koletisi, vägivalda, verd, eemaldunud jäsemeid, mõnes üksikus kohas ka alastust, tegelasi kes räägivad roppusi ja lubamatuid asju. Mäng eeldab väga head inglise keele oskust ja selles on pingelised lahingud ning ehmatavad olukorrad, seega kindlasti mõelge enne, kui seda lastele mängida annate.

Elden Ring
HEA
Üks parimaid maailmu
Mängu tempo on mängija enda otsustada
Suur hulk erinevaid võimalusi, kuidas mäng läbida
Väga palju avastamisrõõmu
HALB
"Soulsile" omaselt peidetud lugu
Puised mängumehaanikad
5

Platvorm(id): PC, PS4, PS5, Xbox One, Xbox Series X/S
Ilmus: 25. veebruar 2022
Arendaja: From Software
Väljaandja: Bandai Namco Games
Ülevaade tehtud: PS5

Kommentaare ei ole

Jäta oma kommentaar siia... Cancel reply

Exit mobile version