Infamous Second Son on open-world action mäng, kus sa mängid tegelast Delsin Rowe, kes oli juhuslikult õigel ajal, õiges kohas.
Nimelt on siis tema geenides võime kanda endas ja omandada supervõimeid, mis lubavad tal lennata, hõljuda, mööda seinu vurada, kätest erinevaid elemente tulistada ja palju muud… Meenutame lõigu algust: Jah, sa mängid sellise tegelasega!
Infamous Second Son, esimene Infamous tiitel Playstation4’le, on teinud oma debüüdi. Kaua oodatud ja kiidetud mäng.
Aga on see siis tõesti nii hea? Lahkame natuke.
Infamous Second Son on tõesti avaldanud muljet enda visuaalsete efektidega nii mängijate lootustes, kui ka reaalses kätte antud mängus.
Mängu tegevus toimub väga ilusaks lihvitud Seattle’s. Sära, peegeldus, sätendus, kaasahaaravad näoilmed… Kõik mida sa tähele ei pane, sest sul on liiga palju vaja keskenduda D.U.P. maha nottimisele, skillide jälgimisele, stooriga edasi liikumisele, graffitite tegemisele, selle mängu kohutavalt frustreerivate ronimis mechanic’site pärast vandumisele, nappidele olukordadele, võidupisaratele,
vähe muutuvale alternatiiv-stoorile ja paljule.. paljule muule.
Infamous Second Son on tõesti hea mäng, aga sellel on nii palju puudujäävaid elemente, mis oleks võinud sellest teha kõvasti parema mängu. Ma olen väga pettunud, et ronimis mechanicsid nii häbiväärselt halvaks jäid. Tõesti, sul on playstation 4 ja sa ei taha mööda maja ronida mängus, kus on nii reaalne ja ilus graafika, nagu Prince of Persia NES’il, integreeritud moon gravity’ga.
Parkour osas on põhimõtteliselt ainult ledge grab ja mööda ühte majaserva nt saad siis vasakule või paremale minna (shimmy). Üles automaatselt ei roni, pead need eriti rõvedad moongravity hüpped kasutusele võtma. Ja erinevatelt pindadelt ning ümber nurkade ennast ka paremale ega vasakule liigutada ei saa. (Eelmises mängus oli see vastuvõetavam, aga sama jama. Aga samas, too mäng oli koomiksi graafikas jne. Second Son on tõetruum, seega selline ronimis mechanic nullib ära väga suure osa vaeva nähtud graafikast)
Mäng vedas ka alt enda väga pealiskaudse ja lühikese stooriga. Mul olid tõesti ootused üleval, et ehk on kuskil mõni huvitav plot twist või mõni passiivne sündmus, mis kuidagi WOW efektiks kulmineeruks. . . Ei, isegi mängu teisejärgulised kangelased on rohkem tagataustale jäetud. Nad ilmuvad mängu vaid korraks, kui nendega seotud saaga on, ja siis kaovad jäljetult, kuni mängu lõpus ”Oh wow, abivägi mida mul vaja ei olnud ja ”whats her face” tulid!! Aitäh, et teil nii kaua aega läks!”
Ja tõesti, mängu pikkus, reaalselt? Mul võttis platinum trofee saamine aega 3 õhtut (peale tööd) ja ühe päeva.
Aga mida see kulunud aeg sisaldab? Mängu tundma õppimine, skillidega harjumine, kaks ”erinevat” stoorit läbi mängida, millest üks on raskeimal tasemel läbimängimine ja ka 100% collectibles ja kõrvalmissioonide täitmist.
See on tõesti kiiresti läbitud €60 eeltellijatele.
Rääkides juba kahest stoorist – Infamous on alati teemas olnud sinu alternatiivvalikutes mängustiili suhtes. Sul on valida, kas läbid mängu kangelasena või oled infamous. Ma mäletan veel eelmisi selle seeria mänge, kus tõesti need valikud tunduvalt muutsid su tegelast ja mängu kulgu.
Seda meile kahjuks Second Son ei paku. Ärge saage valesti aru, Good Karma ja Evil Karma on siiski sees, aga olenemata sellest, kas sa soovid olla famous või infamous, ei ole näiteks kunagi reaalselt tunnet, et Delsin tahaks süütuid inimesi tappa. Tegelane oluliselt ei muutu, dialoogid on ehk napilt muudetud, aga see on ka kõik.
Skillid ei muutu ka oluliselt lahedamaks ega midagi, kui oled valinud eelmisest mängu läbimisest teistsuguse lahenduse.
Endingud – mõlemad täiesti jamad. Mitte midagi Epicut ei toimu, võibolla ehk natuke kurb ja veidike emotsioone tekitav oli Evil Karma ending. Aga sa unustad ka selle sama kiiresti, kui selle ending kestis… Keskmiselt minut?
Ehk siis, mis on minu soovitus? Kas soetada endale Infamous Second Son? Jah! Kindlasti! Vaatamata kõigele, mis mängul puudu oli, ei tähenda, et mäng pole ostmist ega mängimist väärt. Üleüldiselt oli siiski väga nauditav mäng… Täis pettumusi, ahastust ja veelkord pettumusi.
Head mängimist !
