Fire Emblem Warriors jätkab Omega Force’i traditsiooni vana hea Warriorsi mängupõhja ning erinevate temaatiliste maailmate segamisel. Hiina ja Jaapani iidsete dünastiate kõrval on oma rusikad käiku lasknud ka animepiraadid (One Piece), robotid (Gundam) ning kikk-kõrvalised haldjad (Hyrule Warriors). Seekord on kord siis Nintendo animesõdalaste käes ning mõõgad-kirved-odad ristavad Fire Emblemi mänguseeria peategelased.
Warriorsi mängude näol on tegu fantaasialahingutega, kus mingile kaardile on paigutatud hulk erinevaid losse ja kindluseid, neid kaitsvad vastased ning mängija ülesandeks on mööda kaarti ringi lipata ja reageerida mängu poolt ette antavatele ülesannetele, et lõpuks jõuda kaardi lõpuülesandeni. Tee peal jääb sulle jalgu tuhandeid lihtsõdureid, kes pole miskit muud kui kohatäide, et su mõõk niisama tühja ei vihiseks. Nad kipuvad lahinguväljal niisama pöidlaid keerutades seisma, kuni sa nendeni jõuad ja udjama asud. Lisaks saab neid mollides ka erinevaid boonusesemeid. Seega pole eriti realistlik, kuid annab piisavalt ägeda vaatepildi ning lubab nimega tegelastel tõusta lahinguväljal tõelisteks kangelasteks.
Fire Emblem Warriors kasutab ära viimaste aastate Fire Emblemi strateegiamängude asukohti ja tegelasi, kuid loo põhitegelased, kaksikud prints Rowan ja printsess Lianna, on pärit just selle mängu jaoks loodud Aytolise kuningriigist. Otse loomulikult ei saa nad rahulikult viinamarju nosida ja lossis peesitada, kuna kurjus ei puhka ning algab tuur läbi erinevate maailmate, kus kohtutakse värvikate tegelastega, kes kuningliku pubekapaariga kampa löövad ja pahadele pasunasse andma kipuvad. Seega taustalugu on tüüpiline fantaasiapudru, mida peale mängu läbimist rohkem meenutada ei viitsi. Isegi mängu suur „pööre“ on kaugelt ette aimatav ja lõpplahendus omane nii paljudele kangelastele, et lihtsalt rohkem ei viitsi süveneda. Õnneks avaneb juba põhiloo käigus palju toredam ja kaasahaaravam mänguvalik „History“. „History“ seab lahingutele omad piirangud, näiteks tuleb kindla aja jooksul manalateele saata kindel arv lihtsõdureid või tohid kasutada ainult kirvest vibutavaid kangelasi või ringi joosta ainult ratsanikest tegelastega. Ka nende raskusaste on rohkem varieeruv ning ülesandeid täites pead jälgima nii relvastust kui ka oma kangelaste taset. Liiga väikse tasemega kangelased ei suuda lihtsalt teha piisavalt kahju vastaste bossidele ja jäädki neid taguma.
Lisaks niisama ringijooksmisele ja Warriorsi mängudele omasele lahmimisele on siin mängus ka Fire Emblemile strateegiaelemente. Juba eelpool mainitud relvad moodustavad kolmnurga. Mõõgad on tugevamad kui kirved, kirved paremad kui odad ja odad on kangemad kui mõõgad. Lisaks neile on maagia ja vibud. Maagiale ma polegi pihta saanud, mille vastu see tugevam on ning vibumehed notivad lendavaid üksuseid nagu kärbseid.
Enne lahingu alustamist saad kaardil valida, millised neli sõdurit sa lahingusse saadad ning nende vahel saad nupuvajutusega lennult vahetada. Lisaks saab mängus võtta teise kangelase endale paariliseks ning see annab sulle veel võimsama erilöögi, millega vastaseid põrmu paisata. Mängu ajal kutsub pausinupp esile sellesama kaardi ning nüüd saad hakata oma kangelasi kamandama. Kaardil olevate vastaste juures on nooled kas alla või üles suunaga. Selle järgi saad aru, kas sinu poolt juhitav kangelane omab neist paremat või halvemat relvaklassi. Vajaduse korral saad oma kambajõmmidele anda ülesandeid, nagu liigu sinna, ründa seda või kaitse kedagi. Tegelikkuses oli põhiloo jooksul ainult kaks missiooni, kus see strateegia eluliselt tähtsaks osutus, kuid „History“ valikus on see täiesti asendamatu abimees.
Fire Emblem Warriorsis möödubki erinevalt teistest Warriorsi mängudest päris palju aega menüüdes surfates. Nimelt on sul mitukümmend kangelast, kellel igalühel on oma relvad, oskusemenüüd ja levelid. Lahinguväljalt kogud igasugust kraami, mida saad kasutada erinevate oskuste aktiveerimiseks. Relvi saab täiustada, „sulatades“ kaks relva üheks kokku ja andes ühele ka teise head omadused. Peaaegu nagu rollimäng juba. Sisust siin mängus juba puudu ei tule. Kogu see mikromajandus, peidetud kangelased ja oma sooritushinnete üle tegemine pakuvad mängurõõmu pikaks ajaks. Kahjuks on osa tegelasi teiste kloonid ehk omavad sarnaseid löögiarsenale ja erinevad ainult väljanägemise poolest. Lisaks on relvade kasutajate tasakaal paigast ära. Mõõgamehi on jalaga segada, kuid kirvemehi on mul ainult kolm. Vibukütte on kaks. Odamehed on ainult hobuste seljas. Puudub võrdsus, et iga relva kasutaks enam vähem sarnane arv erinevate oskustega tegelasi.
Graafika ja heli on… keskpärased. Kuna lahinguväljal on kümneid ja sadu sõdureid korraga, siis on varjud antud mõnele tähtsamale. Tekstuurid on karvased. Animatsioonid on jäigad ja eriti just pegasused kipuvad läbi maa ja mägede lõikuma. Aga oma töö teevad nad ära ja mäng jookseb enamjaolt sujuva kaadrisagedusega nii käsikonsoolis kui ka dokis. Heli poole pealt olid inglisekeelsed pealelugemised päris hirmsad, kuid õnneks sai netipoest tasuta alla laadida jaapanikeelsed hääled. Subtiitrid sobivad mulle küll.
Fire Emblem Warriors on täpselt selline mäng, mida ma ei suuda enam käest ära panna. Temas on see miski, mis sunnib mind tegema ühte lahingut veel. Ja siis veel ühte. Kui asi juba nii kaugele läks, siis võiks ju ka teise tegelase taset ülespoole ajada… ja ongi kell pool kolm öösel. Ta pole kindlasti tavakasutaja esimene valik, kuid kui soovite mängu, mis on pikk ja strateegiline, mida saab ka kahekesi jagatud ekraanil mängida või kui armastate animetegelasi, Warriorsi seeriat või Fire Emblemi mänge, siis võtke see kindlasti endale päevakorda.
Ilmus: 20. oktoober 2017
Arendaja: Team Ninja, Omega Force, Intelligent Systems
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch
Mängu saab osta siit:
