Mängustuudio Runic Games, mis on tuntud Torchlight mänguseeria poolest ning mille meeskonda kuuluvad ka kunagised Diablo seeria loojad, andis just välja uue mängu ning seekord ei ole tegu stuudiole omase dungeon crawler tüüpi teosega. Hob on seiklusmäng, mis koosneb suures jaos maailma avastamisest ja puslede lahendamisest ning vähesel määral kollide tapmisest.
Mis aga tõstab Hobi esile mitmete teiste mängude seas, on fakt, et mäng on täiesti dialoogivaba. Tegelaste omavaheline suhtlemine on esitatud läbi kehakeele ja rääkimisele viitavate hääletoonide, mis siiski ei kujuta endast ühtegi keelt ega sõnu. Mängija ülesandeks on seega avastada talle esitatav lugu läbi mängimise. Ainus tekst mängus on menüütekstid ning mängija varustust kirjeldavad tekstid.
Mängulugu algab sellega, kui üks sõbralik robot avab ühe hütiukse, kust tuleb välja mängija tegelane. Kuna mäng ei täpsusta, kas Hob on mängumaailma nimi, mängija tegelase nimi või selle tegelase rassi nimi, siis oletan siinkohal, et Hob on loo peategelane. Nii väljub Hob oma hütikesest ning läheb kaasa koos robotiga. Alguses on robot teejuhiks mängijale, õpetades selgeks esmased mängumehaanikad. Ent sellist käehoidmist ei ole väga pikalt ning üsna kiirelt on mängija olukorras, kus ta peab mitmeid mehaanikaid ka ise välja nuputama hakkama. Mängusisene kaart suunab mängijat järgmise suurema eesmärgi poole, ent ei anna sinna jõudmiseks rohkemat abi.
Tegevus kulgeb läbi maailma erinevate osade, mida Hob hakkab järjest parandama, lahendades selleks mitmesuguseid ülesandeid. Parandamine tähendab kahte asja. Esiteks, erinevates regioonides puslede lahendamine edasiminekuks, mille lõpuks maailm sõna otseses mõttes paraneb – saarestikud, mandrid jm. jupid liidetakse omavahel uuesti kokku. See tähendab, et regioon muutub mängija silme ees kogu aeg ning Hobil on võimalik külastada uusi alasid. Teiseks on osad piirkonnad kaetud mürgise lilla taimestiku ja kasvuga, mis piirab ligipääsu teatud kohtadesse ning mille eemaldamisega peab mängija samuti tegelema.
Planeeti parandades saab mängija rohkem infokilde selle kohta, mis on juhtunud selles maailmas, ent ka siin tuleb seda infot väikestest osadest suureks pildiks oma peas kokku panna, sest see lugu ei saa selgeks kiirelt ega kergelt. Siinkohal vihjeks, et ka mängu lahendus ei ole kindlalt fikseeritud ning mängija saab mõjutada, kuidas lugu lõppeb.
Mängu jooksul koguneb Hobile juurde ka paar uut oskust, mida saab hiljem kasutada ka juba varasemalt külastatud kohtades. Lugu on mingil määral lineaarne, aga samas mingil määral mitte. Mäng ei hoia mängijat ka kunagi ühes piirkonnas kinni, sul on alati võimalus vahepeal mujale ülesandeid lahendama minna. Piirangud tekivad eelkõige selle arvelt, et Hob ei pääse ligi aladele mis on parandamata.
Mängu on soovituslik mängida puldiga, ehkki ka hiire-klaviatuuri kombinatsioon töötab kenasti. Kuna ma ise mängisin seda Steami puldiga, siis võin öelda, puldiga on üpriski hea Hobi mängida. Raskusi valmistas vaid see, et kuna pidevalt tekib olukordi, kus on kuhugi vaja hüpata üsna täpselt siis hüppe ajal pole enam võimalik oma suunda korrigeerida, seetõttu pidev surnuks kukkumine mõningates kohtades muutus natuke väsitavaks.
Suremine pole Hobis õnneks väga suureks mureks, kuna iga surma korral ärkab Hob ellu viimases elluäratamiskambris, millest ta möödus. Neid on mängus mitmeid ning need funktsioneerivad ühtlasi ka salvestuspunktina. Mängu taaskäivitamise järel jätkab mängija viimase kambri juurest.
Nagu seiklusmängudele kombeks, on ka Hobis mitmeid lisategevusi. Nii saab mängija otsida maailmast erinevaid ressursse, millega enda võimeid ja varustust üles putitada. Ressursse leiab nii avalikematest kohtadest, kui ka mitmetelt peidetud aladelt, kuhu samuti pääseb ligi puslesid lahendades. Mängu on võimalik samas läbida ka ilma ühegi täiendava uuenduseta – isegi üks achievement esitab mängijale väljakutse just seda teha.
Ühel korral õnnestus mul mängus ka vea otsa joosta. Nimelt registreeris mäng mul ühe surma eel viimaseks elluäratamiskambriks sellise, mida ma ise veel näinud polnud. Tegemist oli alaga mis tegelikult poleks pidanud mulle veel ligipääsetav olema ja nii ei saanud ma sealt enam ka tagasi. Õnneks on Runic Games aga teinud nii, et kasutaja mängufailides on olemas eraldi kaust, kus on tagavarana olemas viimased 10 salvestusfaili. Asendasin oma aktiivse salvestusfaili sellele eelnenud viimase tagavarafailiga ning sain kenasti jätkata sealt, kus ma tegelikult olema pidin.
Mainida tuleks veel ka Hobi muusikat. Hobi muusika autoriks on Matt Uelmen, kelle loomingu hulka kuuluvad muuhulgas ka Diablo ning Torchilight seeriate esimese kahe mängu muusika. Olles ise juba väiksest saati Diablo mängumuusika suur fänn, olid mu ootused juba mängu eel optimistlikud. Need ootused said ka rahuldatud, kuna Uelmen on taaskord hakkama saanud oma käekirjale omaste mõnusate, atmosfääri loovate paladega, mis Hobi maailma veel rohkem ellu toovad.
Hob on suurepärane indiemäng neile, kellele meeldivadki natuke teistsugused mängud ja kellele meeldib ajusid mõistatuste lahendamise kallal ragistada. Üheks läbimängimiseks kulub umbes 12-15 tundi, kui seda läbida rahulikus tempos ja otsida saladusi. Kui mõtled, millist seiklusmängu võiks järgmisena ette võtta, siis soovitan proovida Hobi.
| Platvorm(id): PC, PlayStation 4 Ilmus: 26. september 2017 Arendaja: Runic Games Väljaandja: Runic Games Ülevaade tehtud: PC |
 |
Mängu saab osta siit:
