Rahumeelne muusikasõpradest locorocode maailm on taaskord rünnaku all. Taaskord sellepärast, et tegelikult ei ole LocoRoco puhul üldsegi mitte tegu uue mänguga. Algselt PSP mänguna tuntuks saanud LocoRoco ilmus esmakordselt pea 11 aastat tagasi ning ka sel ajal ei jäänud mäng tähelepanuta. See värvikirev ja sõbralik teos on võitnud mitmeid lastemängude auhindu ning olnud ka paljude praeguste mängijate jaoks üks esimesi mälestusväärseid mänguelamusi. Nüüd, pärast uuenduskuuri saamist, saavad ka Playstation 4 konsooli omanikud seda klassikalist hittmängu proovida.
Mängu jooksul kohtud sa kokku kuue erineva locorocoga. Locorocod on erinevat värvi ning selleks, et uue pallikesega mängima hakata, tuleb enne eelnevaga teatud hulk tasemeid läbi mängida. Tasemeid on mängus üle neljakümne ning mõned on neist ka raskemad kui teised. Igal locorocol on ka oma laulud, mis jäävad kummitama päris pikaks ajaks. Lauludest kahjuks aru midagi ei saa, sest tundub, et tegu on väljamõeldud keelega, mis sarnaneb minu meelest jaapani keelele.
Mängu eesmärk on lihtne: Sa pead ennast mööda maailma edasi rullima (kasutades vastavalt L1 ja R1 klahve) ning rullimise käigus ära sööma võimalikult palju mesilasi ja lillekesi. Pärast teatud arvu asjade (või spetsiaalsete punaste lillede) söömist hakkab locoroco suuremaks kasvama. Nagu ikka kehtib reegel: Mida rohkem sa sööd, seda paksemaks sa lähed.
Mida paksem sa oled, seda raskem aga on edasi rulluda. Kuna erinevad maailmad sisaldavad endast erinevaid takistusi, siis tuleb nendega ka paksuks süües arvestada. Selleks on võimalus oma hiigelsuur kogukas locoroco muuta väikesteks tegelasteks, kes kitsastest pragudest ükshaaval läbi mahuksid. Sihtpunkti jõudes, on neid kerge taaskord ka üheks suureks locorocoks muuta.
Mängu käigus on sul võimalus ka leida salajasi koopaid, mis ilmuvad näiteks ainult siis, kui mingi teatud nurga alla ennast rullida ja hüpata. Erinevatel tasemetel võid sa kohata ka teisi sõbralikke tegelasi. Näiteks annavad osad elukad sulle maja ehitamiseks juppe, aga näiteks ainult siis, kui sa neile eriti ilusasti laulad. Osad tegelased võivad sind enda sisse imeda ning välja lennates pole sa enam mitte ümmargune, vaid hoopis kandiline. Võin öelda, et kandilisena hakkama saada on päris huvitav. Näiteks rohekas elukas nimega Chuppa võib sinust oma ninaga kinni haarata ning kõrgemale lennutada. Selline asi tuleb kasuks näiteks siis, kui tahad kõrgemal asuvaid mesilasi ära süüa.
Mängus on olemas ka erinev hulk pahasid tegelasi, kes üritavad takistada sinu teekonda maailma lõpuni. Kõige levinumad on spagetipäid meenutavad Mojad, kes imevad sinult väiksemaid locorocosid küljest ära ja sa muutud ka ise väiksemaks. Kui sul parasjagu aga ühtegi locorocot küljes pole, siis võib juhtuda see, et pead maailma algusest peale alustama. Minu lemmikuks pahaks tegelaseks oli rohelist öökulli meenutav Bochollo, kes ei ilmunud kahjuks küll tihti, aga viskas erinevaid takistusi teele.
LocoRoco puhul on tegemist väga lihtsa ja sõbraliku mänguga. Sellega peaksid hakkama saama nii suured, kui ka väikesed mängusõbrad. Lisaks toredatele platvorm-puzzle stiilis maailmatele saab ehitada ka mängu väliselt oma locorocodele maja ning seda ka oma soovi järgi ära kaunistada. Väga lahe mängumuusika ja positiivsus ei muuda seda igavaks ning lihtne LocoRoco on väga heaks ajaviitemänguks.
Platvorm(id): PS4 Ilmus: 9. mai 2017 Arendaja: Sony Interactive Entertainment Levitaja: Sony Interactive Entertainment Ülevaade tehtud: PS4 |