Mäletate seda vana mängu, kus pika patsiga plika mööda koopaid ringi silkas? Ei, mitte Tomb Raider. Naissoost kangelased paugutasid püsse ja tuhnisid koobastes juba ammu enne seda, kui see noorte hulgas lahedaks muutus. Samus Aran on tagasi Metroid II uusversioonis ning tulnukad parem pugegu peitu, sest see neiu enne ei lõpeta (ta ei saa muidu palka), kui 40 kombitsalist kolli manalateele saadetud on.
Metroid: Samus Returnsi lugu on otsekohene. Galaktikate Föderatsioon palkab Samuse, et too läheks planeedile SR388 ning teeks tümaks kõik allesjäänud metroidi-liiki tulnukad. Tee nendeni pole aga mitte lihtsate killast ning oma otsa peab leidma veel lugematu hulk pisemat ja suuremat faunat.
Kes varem mõnda Metroidi sarja mängu mänginud on, siis ta teab täpselt, millega tegu on. Kes mitte, siis Samus Returns viib mängija ebamaise planeedi sügavustesse koobastesse hüppama ja ronima. Teekonna jooksul leiab Samus erinevaid täiendusi oma raudmeheliku soomusrüü jaoks ning need lubavad tal tulistada erinevat tüüpi laskemoonaga, rullida ennast palliks, et kitsastest käikudest läbi pugeda, poetada maha pomme, läbida tulikuumi laavakoopaid… ah, neid omadusi on palju. Tähtis on see, et neid kõiki on sul vaja. Koobastes on kohti, mis tunduvad läbipääsmatud, kuid avastades õige omaduse, pakuvad hoopis uut avastamisrõõmu, sest elutu sein osutub hoopis ukseks, kui seda õigesti… torkida.
Lisaks kaitserüü ja relvastuste täiendamisele leiab Samus aeg-ajalt Aeioni-nimelist energiat kasutavaid oskusi. Siia alla kuuluvad nii alade skanneerimine peidetud läbipääsude leidmiseks, oma käsikahuri tulejõu tugevdamine või füüsilise kahju eest kaitsev energiakilp. Iva on selles, et kõik omadused kasutavad sama energiamahtu ning õigel hetkel tuleb otsustada õige oskuse kasutamise kasuks. Muidu on Samus lahinguolukorras päris pädev, sest uuendusena oskab ta sihtida igas suunas enda ümber ja väga mugav on peaaegu nägemisulatusest väljas olevat lendavat kolli vaikselt kaugemalt sihtida ja raketiga kostitada. Teine uuendus on võitlemises ka ning see mulle väga meelt mööda ei ole. Kui olete mänginud mõnda Resident Evilit alates neljandast osast, siis teate, et tugevaim relv zombide ja muude limaelukate alistamiseks on… just, käe- või jalahoop. Samus on käinud Chris Redfieldi kaklustrennis, sest nüüd on ka Metroidi põhiliseks võitlusmooduseks see, et sa jääd vastast nähes lihtsalt seisma, ootad, kuni ta sulle kallale sööstab, lööd ta kutsuva välgatuse ilmumisel käehoobiga uimaseks ja siis annad tina (enamuse tavakollidest saab tuikuvana ühe lasuga maha lasta). See tapab mängu tempo pahatihti täiesti ära, sest osava põiklemise ja ennetava kuulirahe asemel lased sa alati mängul esimese liigutuse teha ning reageerid sellele, sest nii on lihtsalt palju efektiivsem.
Monotoonsena tunduvat rusikarallit aitavad leevendada bossilahingud, mis on meeldivalt sõrmi proovile panevad. Äkitselt on see meelega nii tehtud, et tavavastased on pigem kahuriliha, mida sa tahadki ühe lasuga maha nottida ning bossid on hüpete täpset ajastust, puutekraanil kiireid relvavahetusi ning võimalusel ka raketitabamusi nõudvad näpusoolokontserdid? Igatahes tuleb bossidele läheneda nagu vana kooli bossivõitlustele. Õpid tema löögimustrid ära ja sind saadab edu. Mõni vastane (tere, suur keerlevate kätega robot põrgust) on aga päris keeruline ja paar korda panin pettunult 3DSi lauale puhkama, sest mäng, kus sa juba ennast suht mugavalt ja edasijõudnuna tunned, suudab sulle ette susata „ebaausa“ suure kolli ning panna ennast tundma päris käpardina.
Kuigi 3DS ei ole just mingi graafiline supermasin, on Metroidi maailmad ja taustad nauditavad ja efektsed. Iga ala, kuhu liftid Samust transpordivad, on eriline. Mõni on kaetud taimestikuga, teine on udune ja kõik näeb väga hea välja. Mäng jookseb sujuvalt, Samuse animatsioonid on hästi läbi mõeldud ja maailmas ringi jooksmine on lihtsalt nauditav. Ei ole mingeid ülikeerulisi täpsushüppeid, mida mäng nagu teha ei luba oma animatsioonide tõttu. Või noh, minul õnnestus ennast ühte ruumi niimoodi kinni panna, et ma pidin ühe lendava kolli jupp maad edasi meelitama, et ta õigesse kohta paigale külmutada ja siis teda tellingutena kasutades päästva ukseni jõuda.
Metroid: Samus Returns on väärt lisa nii sarja fännide kui ka Samuse tegemistega alles tutvust tegevate mängurite kollektsiooni. Nintendo Switch hakkab ka 3DSi turuosast ja mänguvalikust vaikselt ampsama, kuid kuniks 3DSile selliseid hõrgutavaid palukesi jagub, pole mul kahju ka sellele vanale konsoolile natuke mängutunde jagada. Või noh, mis natuke… Metroidi-tulnuka amiibo kasutamine tegi mängu läbides lahti mingi eriti rasket mängu lubava raskusastme, seega mõne aja pärast tuleb taas Samuse kosmoseülikonda pugeda ning tulnukatel jätkuvalt sabaalune tuliseks teha.
| Platvorm(id): Nintendo 3DS Ilmus: 15. juuni 2017 Arendaja: MercurySteam Väljaandja: Nintendo Ülevaade tehtud: New 3DS XL |
 |
Mängu saab osta siit:
