Senran Kagura on vast üks sellistest mänguseeriatest, mis mujal maailmas on päris pika ajalooga, kuid Eestis on pigem tundmatu. Jaapanipärase animegraafikaga suuremate ja väiksemate rindadega ninjanäitsikud annavad üksteisele kolakat, rebivad riideid ning pilluvad pisut vasakule kiskuva alatooniga nalju. Täpselt selline mäng, mida keskmine eestlane ennast naljalt mängimas näidata ei taha. Asja ei tee paremaks ka see, et mitmed selle sarja mängud on ilmunud Nintendo 3DSi ja Sony PlayStation Vita pihukonsoolidel, mis Eestis pehmelt öeldes vähepopulaarsed on. Senran Kagura: Peach Beach Splash võtab kogu sarja huumori, seksikad kaunitarid ning saadab nad teineteist hoopis märjaks tegema. Veepüssidega muidugi.
Peach Beach Splashi lugu on lihtne. Erinevad harrypotterlikud ninjakoolide õpilaste seltskonnad on toimetatud/kutsutud osalema veesõjas, kus kuivaks jääda ei saa keegi. Nimelt on võitjanaiskonnale lubatud see, mida iganes nad ihaldavad. Seega krabatakse veepüstolid, pumbatakse end higiseks ning asutakse puid, maid ja bikiine jagama. Üksikmängija lugu keskendubki sellele turniirile ja tüdrukute naiskonnasisestele suhetele ning dialoog on siin tõepoolest selline, et tagasihoidlikumad mängijad hakkavad lausa punastama.
Stiililt on siis tegu tiimipõhise kolmanda isiku vaates tulistamismänguga. Valitavaid tegelasi on kindlasti üle 25, sest niipalju on neid alguses lahti ning erinevate ülesannete käigus saab neid veel juurdegi. Saad olla vana hea šovinistlik siga ning valida endale tüdruku välimuse järgi, sest oskuste poolest on nad alguses kõik samad. Seejärel valid endale relva (tavapärased veepüstolid-automaadid-pumbad-dušiotsikud…) ning nüüd muutub asi põnevamaks. Nimelt iga mängu järel saad lahti rebida ühe kaardipaki, mis annab sulle virtuaalsesse kollektsiooni erinevaid relvakaarte, jüngrikaarte ja napis riietes animetibidega omadusekaarte. Neid saad enda tegelasele külge pookida ja mängus on sul kogu aeg „käes“ kolm kaarti, mida suunanuppudega aktiveerida. Need siis kutsuvad esile jüngreid/loomakesi, kes sind kuidagi aitavad ning aktiveerivad omadusi, mis tekitavad kaitsekilpe, ravivad, löövad vastaseid või annavad paremaid ja halvemaid efekte su rünnakutele. Sedasi saad muuta iga tegelase just endale sobivaks. Kaarte, relvi ja tegelasi saab neidsamu kaarte kasutades kõrgemale tasemele pumbata, muutes neid tugevamaks ja kiiremini aktiveeritavaks. Seega on värvilise pealiskihi all peidus üks päris mitmekülgne tulistamismäng, kus iga mängija just endale sobiva tegelase kombineerida saab.
Lisaks mainitud loopõhiste missioonide läbimisele on pakkumisel veel ülesandemissioonid, kus mängid ühe spetsiifilise tüdrukuga lühikesi, reeglina ühe-kahe vastasega kõmmutamisi ning turniirivalik, kus alustad enda viieliikmelise tiimiga turniiriredelil ronimist, et rohkem virtuaalraha ja kaardipakke teenida. Oot, raha? Milleks siis seda vaja on? Eks ikka selleks, et ilusamaid bikiine, peaehteid ja puruks minevaid kostüüme osta. Mängus on kohe eraldi riietusruum, kus saad oma tüdrukutele erinevaid kombinatsioone selga proovida ning miks mitte ka veidike virtuaalselt neid katsuda ja patsutada. Vaadake ainult, et teid ümbritsevad inimesed sellise meelelahutusega nõus on. Mängu alustades on kõigil tüdrukutel seljas mittemidagiütlevad valged ujumisriided, kuid tegelikult on kõigil oma kostüümid olemas, seega soovitan mängu värvilisuse huvides kõikidest tüdrukutest vähemalt korra üle käia.
Tulistamine on kiire ja hektiline, sihtimiseks väga palju aega ei jää, sest mängumehaanika näeb ette, et igal tüdrukul on korraga neli ballooni vett, mida kasutavad paralleelselt nii relvad kui ka puusadele kinnitatud surve…mootorid. Nupuvajutusega purskub neist välja veejuga ning sinu tegelane liugleb kiirelt üle lahinguvälja. Sama asi hüppamisega. Seega on liikumise ja tulistamise vahekord päris peenike kunst, mis tuleb eriti selgelt ilmsiks netilahingutes. Seal on nimelt oluline ka relvavalik, sest osade relvadega saab pritsida ka surveliikumise pealt ja pead oskama arvestada, mis hetkel sul vesi otsa saab ning kusagil katte taga nobedalt veepudeleid täis pumpama pead. Üksi mängides on näiteks snaiperpüss ja raketiheitja päris kasutud, kuid mitmikmängus on nad aeg-ajalt asendamatud abimehed oma tiimi võidule viimisel.
Eraldi tuleb ära mainida kummipiilude minimäng. Nimelt langevad alistatud (või siis piisavalt niisked) vastased mängus põlvili või pikali ning sul on võimalus teha Squirmy Finish. See „lõpulöök“ katkestab mängu tavapärase edenemise ning sinu juhitud tüdruk krabab kätte kummipardi, millega saab halastamatult langenud vastast edasi piserdada. Saad sihtida näkku, rindadele või pepu pihta… just, jälle vasakule. Olles piisavalt märjutanud, saab tagatipuks ka ohvri rinnahoidja või püksikud minema lennutada. Ärge muretsege, strateegilised kohad jäävad päikeselaikude taha peitu. Aga mõte on see, mis loeb. Mingit strateegilist edu see minimäng ei paista andvat, seega lihtsalt silmailuks on ta mängu pandud. Kahju on sellest, et kummipiilumängudes kaob ohvri seljast ära kogu minu poolt sinna sätitud riietus ja ägedavärviline aluspesu ning see asendatakse taas tavaliste heledate bikiinidega. Mõne aja pärast ei viitsi sellega enam üldse vaeva nähagi, sest erinevaid „lõpulööke“ pole eriti palju ja see protsess raiskab lihtsalt niisama aega.
Senran Kagura: Peach Beach Splash on päris vahva meelelahutus, mida kahjuks kõik avalikult mängida ei julge. Seksuaalse alatooniga naljade ja tegevustega üle kallatud mäng on ideaalne, mida poissmehena/teismelisena mängida, ta näeb superhea välja ning pakub piisavalt sügavat strateegiat oma tegelase omaduste paikasättimisel. Peach Beach Splashil ei saa kindlasti kunagi olema nii suurt jüngrite arvu kui Battlefieldil või Splatoonil, kuid kaunite animetibide seltsis saab veeta nii mõnegi ägeda õhtu.
Ilmus: 26. september 2017
Arendaja: Tamsoft
Väljaandja: Marvelous
Ülevaade tehtud: PS4 Pro
Mängu saab osta siit:
