Kõik teavad FromSoftware’i ilmselt „Armored Core’i“, „Dark Soulsi“ ja „Bloodborne’i“ kaudu. Minu jaoks on nad pigem see ettevõte, kes uuemaid „Tenchu“ mänge kirjastas. Aga see selleks. Nüüd on FromSoftware koostöös Sony Japan Studioga valmis saanud Sony PlayStation 4le ja PlayStation VR-prillidele mõeldud seiklusmängu nimega „Déraciné“, kus mängija kehastub haldjaks, kes suudab tegutseda väljaspool aja kulgu.
Mängu tegevus toimub internaatkoolis, kus mängu keskmes olevad kuus õpilast elavad. Inimesed haldjat ei näe, aga sina saad koolis ringi liikuda ning erinevaid esemeid liigutades nende mõtteid lugeda või ajas seisma jäänud olukordi vaadata, lahendades nii erinevaid olukordi ja mõistatusi.
Mäng algabki kohe ülesandega, kus üks õpilastest on veendunud, et haldjad on olemas ning palub sul esmalt endale ja seejärel ka oma kaasõpilastele haldjate olemasolu tõestada. Siit hakkab hargnema vähem ja rohkem traagiliste sündmuste jada, mida sina lahendama pead.
Kõikidel headel haldjatel on kaks sõrmust: paremas käes oleva punase sõrmusega on võimalik ühe objekti allesjäänud elujõudu teise sarnases suuruses asja sisse toimetada ning vasakus käes oleva sinise sõrmusega saab esile manada võlu-uuri, mis mängija vajadusel ajas mingisse teise hetke transpordib. Kuna aga juba „Flashi“ sarjast on teada, et ajas rändamine ja sellega surkimine alati head nahka kaasa ei too, on ka mängija juhitud haldjal tükk tegemist, et soovitud lõpptulemuseni jõuda.
Ringi liikumine toimub ainult PlayStation Move-pulte kasutades ja ühest kohast teise teleportimise teel. Mängu maailm on täis siniseid punkte, mis nende poole vaadates aktiveeruvad ning seejärel saate parempoolse Move-puldi nuppu vajutades sinna hüpata. Osad punktid on tähistatud hoopis ringiga ja need näitavad kohti, kus saad mingi eseme või tegelasega suhelda. Sujuvat liikumist ja ka keeramist mängus ei ole ning alguses kohutas see mind päris ära, sest PlayStation VR on juba üle kahe aasta vana ning kuhu see kõlbab, et tänapäeva mängus ei saa sujuvat liikumist sisse lülitada. Jubedalt tahaks vabalt maja uudistada ja piiluda lähedalt ka neid kohti, kuhu teleportimise abil ei pääse.
Siis aga jõudis mulle kohale, miks see kahjuks või õnneks nii tehtud on. „Déraciné“ ei ole mingi kiire märulimäng. Sa ei vaja ülinobedaid reflekse, et vajutada X-i enda päästmiseks. „Déraciné“ loob sinu ümber imelise pastelsetes toonides fantaasiamaailma, milles rullub lahti vanadele „point-and-click“ seiklusmängudele sarnanev virtuaalne raamat. Iga punkt, kus sa seisma jääd, on otsekui staatiline ja steriilne lehekülg, mis on imeilus ja milles leiduvad pisidetailid annavad loole vürtsi juurde. Noh, nagu raamatuski. Kui lased silmadega korra leheküljest üle, siis saad küll loole enam-vähem pihta, aga sul jäävad märkamata pisidetailid, mis maailmale ja tegelastele isikupära annavad. Seega liigud maailmas ringi ja teatud kohtades saad uurida erinevaid esemeid, millest võib aeg-ajalt välja hüpata mingi järgmine mõttelõng. Mõnikord saab asju endaga ka kaasa võtta ja kusagil mujal kasutada ning seda tavaliselt mõistatusolukordade lahendamiseks ja loo edasi liigutamiseks kasutataksegi.
Tänu sellele rahulikkusele ei olegi mängu otseselt võimalik kaotada ega midagi valesti teha ning seepärast ma võrdlesingi seda pigem raamatuga. Lihtsalt kannatamatumal/hooletumal mängijal jäävad erinevad detailid ja loo käigud märkamata. Minul endalgi on pärast mängu lõppu hulk küsimusi, mida ma ilmselt kunagi uurima lähen. AGA…
Mõned asjad siiski on, mida saab… tegemata jätta. Kuigi mul on Plaatina-trofee käes, on mul mängus kindlasti lahendamata üks kaheksat münti hõlmav mõistatus. Nimelt on kaheksasse kohta mängus ära peidetud mündid, mille mängija saab endaga kaasa võtta ja spetsiaalsesse rahakassasse poetada. Kuna mängu erinevates kohtades on sul juurdepääs erinevatele ruumidele, võibki mõni münt jääda kättesaamatuks, kui seda õigel ajal ära ei võta. Minul juhtusid mängu lõpus väikesed viperused ja arvasin, et toppama jäämine ongi seotud leidmata mündiga, kuid siis otsustasin proovida veel üht asja ja ennäe, olidki lõputiitrid ees ilma viimast münti leidmata. Seejärel salvestas mäng ennast ära ja nüüd on mul mängu laadides rahakassas null münti. Seega peaksin terve mängu uuesti läbi närima, et see puudu jäänud raha ja ka seitse ülejäänut uuesti kätte saada. Kahte korda järjest aga ei viitsi mina küll sama raamatut lugeda. Võib-olla järgmisel aastal. Selliseid asju võiks mängijale paremini kommunikeerida, et tead, kui sa nüüd nii teed, siis läheb see asi peeti. Või siis andke võimalus peatükke valida, et erinevaid kooli ruume uurida. Või laske pärast mängu lõppu terves maailmas vabalt ringi teleportida…
„Déraciné“ on hästi rahulik ja aeglane fantaasialugu, mille maailm on täpselt nii suur ja sügav, nagu mängija avastada viitsib ja tahab. Taustal kõlab lummav muusika, kus on kuulda nii viiulit, vioolat kui ka tšellot (kindlasti on mõni veel, ei mina neid kõiki muusikainstrumente tea) ja mängu saab läbida täiesti omas tempos.
Tegelased ja lugu ise on äärmiselt südamlikud ning kasutatavad temaatikad ning käsitletavad teemad ja probleemid sobivad pigem tõsisemale/täiskasvanulikumale kasutajale. Mäng on üpriski lühike ja minul kulus selle läbimiseks veidi üle kuue tunni. Netiavarustes väidetakse, et saab hakkama ka kolme-neljaga, kui tormata. Isiklikult pettusin mina selles, et sujuvat pööramist/liikumist pole isegi valikuliseks tehtud, aga ma mõistan seda otsust. PSNi poes peaks „Déraciné“ maksma 30 eurot ja minu meelest on see ühe raamatu eest veidi liiga palju. Samas võiks PlayStation VRi omanikud mängu kasvõi maailma uurimise ja loo kogemise nimel korra kunagi läbi teha.
Ilmus: 6. november 2018
Arendaja: FromSoftware ja SIE Japan Studio
Väljaandja: SIE Japan Studio
Ülevaade tehtud: PS4 Pro + PSVR
Mängu saab osta siit:
