Fire Emblem: Three Houses – Vahel ei päästa ka kirik keset küla

Fire Emblem: Three Houses on taktikaline rollimäng ja nii nagu varasemates Fire Emblem’i mängudes, ei puudu ka siit käigupõhine lahingusüsteem ja suhted erinevate tegelaste vahel ning tegelasi, kellega suhelda, on siin omajagu.

Mängu tegevus toimub Fódlanis, mis on jagatud kolmeks piirkonnaks ning mille keskmes asub Garreg Machi klooster, kus asub ühtlasi ka ohvitseride akadeemia, kuhu saadetakse iga riigi parimatest parimad. Pärast kiiret sissejuhatust avastabki mängu peategelane ennast ohvitseride akadeemiast, aga mitte õpilasena, vaid hoopis õppejõuna. Sulle antakse võimalus valida kolme maja – The Black Eagles, Blue Lions ja Golden Deer – vahel, keda sa õpetama ja treenima hakkad. Soovi korral saad hiljem teiste majade õpilasi oma meeskonnaga liituma meelitada, kuid seda juhul, kui suudad nende tingimusi täita. Oma meeskonda saab abiks värvata ka teisi kloostrielanikke, sealhulgas õpetajaid. Selle kõige juures on sulle abiks üks müstiline tütarlaps Sothis, keda ainult sina näed ning tänu kellele on sul võime aega tagasi keerata. See viimane oskus on abiks nendel juhtudel, kui sa oled lahinguväljal mingi rumalusega hakkama saanud.

Mängija kalender on täis loenguid ja teisi tegevusi. Tegevust jätkub ka nädalavahetuseks, mil saad valida nelja tegevuse vahel – kloostris ringi jalutamine, lahingud, lisaloengud või puhkamine. Kui otsustad kloostris ringi jalutamise ja avastamise kasuks, võimaldab see arendada suhteid õpilaste ja teiste kloostrielanikega. Mitmesuguseid tegevusi on kloostris küllaga – püüa kala, kasvata taimi, õhtusta koos teiste kloostrielanikega, laula kooris, jaga nõuandeid, osale turniiril, tagasta kaduma läinud asju (see on kohati jabur, kuidas kõik oma asju pidevalt kaotavad), treeni ennast või mine vaata, mida kaupmehed müüvad ja korrasta oma meeskonna varustust. Kord kuus toimub ka üks suuremat sorti lahing, mis viib edasi mängu põhilugu. Ühesõnaga, erinevaid tegevusi leidub küllaga, nii et igav ei tohiks küll hakata.

Kui mõni meeskonnaliige on piisavalt palju edasi arenenud, siis võid ta eksamile saata, valides talle sobiva klassi. Igal klassil on vastavad oskused ja teatud tasemeni jõudes saab lahti lukustada ka lisaoskuseid. Soovi korral võid teha erinevate klasside eksameid ning siis hiljem vastavalt tujule klassi vahetada.

Omavahelistel suhetel on mängus suur roll. Kuigi enamik suhete arengutest toimub kloostris läbi jutuajamiste, siis ka lahingus kõrvuti vastaste nüpeldamine aitab suhete arengule kaasa. Kõik see kokku aitab lahinguväljal tõsta oskuste taset. Üksteist toetava meeskonna ja hea taktika puhul on lausa lust näha, kuidas su meeskond ühtse löögirusikana vastased pihuks ja põrmuks teeb.

Vestlused tegelastega on väga hästi kirjutatud ja huvitavad, pakkudes sulle nii naljakaid kui ka kurbi hetki. Kõigil tegelastel on sügavam taustalugu, mis aitab kaasa nende käitumise mõistmisele ja omavahelise sideme tugevdamisele. Ainuke miinus siinkohal on see, et peategelasel endal puudub hääl ja tema suhtlus koosneb tummadest pearaputustest ja noogutustest.

Lahingusüsteem on, nagu ma juba eespool mainisin, käigupõhine. Soovi korral võid lahinguid maha pidada pealtvaates või ka sisse zoomida ja lahinguväljal toimuvat lähemalt vaadata. Kuigi ma mõistan selle variandi võlusid, siis ise otsustasin ma siiski pealtvaates mängida, sest see tundus minu jaoks mugavam ja lihtsam, pakkudes lahinguväljast paremat ülevaadet. Kui lahinguväljal toimuvad animatsioonid peaksid ära tüütama, siis soovi korral saab ka need välja lülitada ja niimoodi oma mänguaega lühendada.

Kuigi üldjoontes võib siin lahingutega igati rahule jääda – need on lahedad, kaardid on mitmekesised ja pakuvad võimalusi erinevate taktikate kasutamiseks – on osa lahinguid liiga kerged. Kui mõne lahingu puhul tasub hoolikalt planeerida, mida ja kuidas teha, siis mõne teise puhul on asi ikka väga ühepoolne – sa lihtsalt lähed ja annad nii muuseas kõigile vasaku käega peksa. Huvitav, kas viga on selles, et vastava missiooni tase on liiga madal või selles, et ma valisin mängu alguses “Normal” raskusastme? Tavaliselt on “Normal” raskusaste mängudes täiesti piisav, aga nüüd paistab, et selle mängu puhul pean ma vist “Hard” raskusastme ära proovima, et neid omavahel võrrelda. Siinkohal tulebki välja üks selle mängu puudustest – mul ei ole võimalik raskusastet mängu kestel enam muuta, kui mäng osutub liiga kergeks või liiga raskeks. Vähemalt mina ei suutnud kusagilt seadete alt sellist valikut üles leida. Kui ka “Hard” liiga kergeks osutuma peaks, siis Genki Yokota lubas, et nad lisavad varsti mängu ka “Lunatic” raskusastme, mis on mõeldud just neile, kes otsivad raskemat väljakutset.

• 

• 

• 

Intelligent Systems ütleb, et kogu mängu läbimine (kõigi kolme maja lood, lisamissioonid ja tegelastevahelised vestlused) võtab aega umbes 200 tundi. See teeks umbes 66 tundi ühe maja kohta. Siinkohal tekkis mul küsimus, et huvitav, kas siia hulka arvutati ka mängu keskel tekkinud kaks erinevat mänguliini? Igatahes minul nii kiirelt mängu läbida ei õnnestunud ja Black Eagles maja variandi läbimine võttis aega 90+ tundi. Võimalik, et kui ma kõik animatsioonid välja lülitaksin, kulutaksin vähem aega oma meeskonna varustusega mässamisele, jätaksin kala püüdmata ja jalutamise asemel kasutaksin rohkem fast travel’it, siis äkki tõesti õnnestuks mäng ka kiiremini läbida.

Lisaks räägib Intelligent Systems, et iga maja pakub unikaalset mängukogemust. Kas ja kui palju mängulugu erinevate majade vahel tegelikult erineb, selle kohta ei oska ma hetkel infot jagada, kuid järgmisena võtan ma ette Golden Deer maja. Miskipärast on mul kahtlus, et mängu põhilugu on siiski sama ning ainuke muutuv element on maja ja sealsed tegelased ning kuna igal tegelasel on sulle jutustada oma lugu, siis loomulikult on see osa tõepoolest erinev.

Üldjoontes võib selle mänguga igati rahule jääda. Tõsi, on hetki, kus sa armastad ja vihkad seda mängu üheaegselt. Näiteks, kui sa pead mänguloos langetama mõne raske otsuse ja mõlemad variandid on üheaegselt halvad valikud, tahaks neil hetkedel hoopis öelda, et minge sinnasamusesse, lahendage see probleem omavahel ära ja jätke mind siit jamast välja. Aga see poleks ilmselt enam Fire Emblemi mäng, kui su elu liiga lihtsaks tehtaks. Nii tulebki sul maha istuda ja hoolikalt oma valiku üle järele mõelda.

Fire Emblem: Three Houses puhul on tegemist ühe kõige ägedama mänguga, mida ma käesoleval aastal mänginud olen. Vähesed teosed suudavad pakkuda sellisel tasemel sügavat sidet sinu ja mängus olevate tegelaste vahel. Tegemist on suurepärase mänguga, mida peaksid mängima kõik, kes vähegi rollimänge armastavad, olgu siis tegemist Fire Emblemi sarja tulihingelise fänniga või alles selle sarjaga tutvust tegeva mängijaga. Fire Emblem: Three Houses on üks neist mängudest, mis suudavad rahulikult sulle Nintendo Switchi maha müüa, juhul kui sul ikka veel ei peaks seda konsooli kodus olemas olema.

Lapsevanematele: Kuigi Fire Emblem: Three Houses on PEGI reitingusüsteemi järgi sobilik alates 12. eluaastast, siis mängu pikkus ja loo sügavus võib laste jaoks natuke liiast olla. Lisaks vajab see mäng head inglise keele oskust. Kui aga eelpool nimetatuga probleeme pole ja huvi selle mängusarja vastu olemas, võib rahulikult selle mängu neile pihku anda.