Kui ma esimest korda „New Super Mario Bros. U Deluxe’i“ välja kuulutamisest kuulsin, siis pööritasin korraks silmi ja mõtlesin endamisi, et ei no tore, järjekordne juba mul riiulis ilutseva Wii U mängu port Switchile. Kellele seda veel vaja on?
Tuleb välja, et mulle… Nimelt on Switchist saanud selline konsool, millega mängivad meie peres lisaks minule ka meie lapsed. Poeg on ka Wii U-ga tutvust teinud, kuid tüdrukutirts pidi Mario Karti, Smash Brosi ja Super Mario Brosi sessioone nukralt kõrvalt vaatama. Switchi saabudes hakkas aga sinna laekuma Wii U mängude täiustatud versioone ning siiamaani on kogu kraam olnud meie pere jaoks puhas taevamanna.
„Mario Kart 8 Deluxe’is“ sai pere kõige pisema mänguri jaoks peale pandud automaatne teelhoidmisfunktsioon ja „Super Smash Bros. Ultimate’is“ ei pidanud teised mängijad enam leppima kohmaka kujuga vanade Wii pultidega. „New Super Mario Bros. U Deluxe’i“ elukvaliteedimuudatused on küll vähem märgatavad, aga meie jaoks vägagi olulised.
„New Super Mario Bros. Deluxe“ viskab ühe ikooni alla kokku nii Wii U-l ilmunud põhimängu kui ka „New Super Luigi U“ nime kandva lühemate levelite ja range ajalimiidiga lisapaketi. Kui siin maailmas on veel keegi, kes ei tea, milline klassikaline Super Mario mäng välja näeb, siis mängija juhib punase või rohelise mütsiga torumeest, kes peab erinevaid takistusi, hüppeid ja vastaseid täis maailmatest liikuma reeglina vasakult paremale taseme lõppu. Selle juures on teile abiks erinevaid erivõimeid andvad esemed, nagu pikkust andev seen (kuluks korvpalluritele marjaks ära), võitmatuks tegev täht, jääkuulide tulistamise võime andev lilleke, lendorava tiibu andev tammetõru ning palju muudki. Kogu seda kupatust läheb teil vaja, sest tasemed pole teps mitte lihtsad ning printsess Peach on vaja ju õela Bowseri näppude vahelt taas kord ära päästa.
Siit jõuamegi eelmise lõigu juurde. „New Super Mario Bros. U Deluxe’i“ saab nimelt mängida neljakesi korraga. Wii U peal kehastusid mängijad Marioks (punane Mario), Luigiks (roheline Mario) ning siniseks ja kollaseks Toadiks (seenepoisid, kes keegi kunagi olla ei tahtnud). Switchi peal on Mario ja Luigi alles, Toadid on kokku pandud ühe tegelase alla (hoia tegelast valides ZL-nuppu, et värvi vahetada) ja neile lisanduvad Toadette ja Nabbit.
Mängu kirjelduse järgi on uued tegelased lihtsamad kasutada ja nii see tõepoolest on. Toadette’i hüpped pole nii… libedad, ta oskab hästi ujuda ning tema saab kasutada mängu uusimat korjatavat vidinat nimega Super Crown. Super Crown muudab Toadette’i printsess… Peachette’iks ning tänu tolle krooni omadusele täitus möödunud aastal terve internet pehmelt öeldes huvitava fännide poolt välja mõeldud kunstilise materjaliga, sõltuvalt sellest, kes veel võiks krooni abil printsessiks saada… aga see pole tänase loo teema.
Lillades riietes vargast jänkupoiss Nabbit on mõeldud just algajatele, sest nagu öeldakse: „Küürakat parandab ainult haud.“ ja Nabbiti puhul peab see jutt paika. Nimelt suudab Nabbit hukka saada ainult auku või mõnda muusse maailma seatud lõksu kukkudes ja vastased talle viga teha ei saa. Nii peabki neljakesi mängides üks mängija kehastuma just nimelt Toadette’iks või Nabbitiks ning kui vanemad marioprofid selle peale kulmu kirtsutavad, siis minu silmis on tegu puhta plussiga, sest Nabbitiga suudab ka kogenematu põnn vanematega koos mängida. Küll ta ajapikku sealt edasi areneb, kui tasemed paremini pähe kuluvad.
Kahjuks on „New Super Mario Bros. U Deluxe“ saanud ka Switchi hinnasildi ning maksab poes umbes 50 eurot. Hulk aastaid vana mängu kohta tundub see mängu juba kunagi ostnud inimesele veidike kallis, sest maailmate poole pealt see mitte midagi uut ei paku. Samas on tegu mehhaaniliselt suurepärase jookse-hüppa mänguga, mis senimaani oma mängitavuselt kõik teised selja taha jätab.
Mario mängude füüsika on aastatega täiesti laitmatuks lihvitud ning mitte ükski mängus olev takistus ei tundu otseselt ebaaus. Mul ei tulnud kordagi pähe mõte, et kuidas ma SIIT nüüd läbi peaksin saama, vaid mõtlesin hoopis, et mida ma nüüd valesti teen. Ilmselt on „New Super Mario Bros. U Deluxe“ mulle südamelähedane ka selle poolest, et vana ja iidne „Super Mario Bros.“ on üks mäng, mida mulle meeldib pahatihti käima panna ja kasvõi mõned esimesed levelid läbi teha. Sama kehtib „Super Mario Worldi“ ja ka kõikide eelnevate „New Super Mario Bros.“ sarja mängude kohta. Nad on lihtsalt head, mugavad ja neid on võimalik pisikeste ampsudena tarbida. Maailmad on just õige pikkusega ja salvestuskohti pakutakse iga paari taseme tagant.
Seega „New Super Mario Bros. U Deluxe“ on suurepärane mäng, mida mängida kas üksi või mitmekesi koos. Olgu hoiatatud, et mitmekesi mängides puhkeb ekraanil reeglina kaos, sest hunnik tegelasi hakkab tahes tahtmata teineteist segama ja… see on lõbus.
Tänu Switchi kaasaskantavusele on mängu võimalik nüüd paremate ampsudena mängida ja mõnel pikemal bussireisil on „lihtne“ jooksmine ja hüppamine päris hea ajaviide.
„Super Mario Odyssey“ on küll mänguna uudsem ja parem, aga vana hea kahemõõtmelise Mario tunnetuses teeb „New Super Mario Bros. U Deluxe“ talle kindlasti silmad ette ning alustab 2019. aasta Nintendo Switchi mängude (loodetavat) paraadi täiesti korraliku esitusega.
Ilmus: 11. jaanuar 2019
Arendaja: Nintendo
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch
Mängu saab osta siit:
