Videomängude mängimine tundub liikuvat aina rohkem ja rohkem digitaalsema platvormi suunas ning plaadivirnad riiulis jäävad aina väiksemaks. Microsofti Game Pass on täiesti vahva „mängude Netflix“, kus valik ei ole küll väga suur, aga vanemate mängude kõrval on saadaval ka mitmed uuemad mängud. Sony on oma PlayStation Now teenusega otsustanud minna teist teed. Sealt on nimelt uuemad mängud peaaegu et puudu ja enamik heast kraamist kuulub PlayStation 2 ja PlayStation 3 mängude nimekirja. Kas juba tüki aja eest ka Eestis levinud Soome PSNi lisatud võimalus osta 15 euro eest kuus või 100 euro eest aastas PlayStation Now teenus ennast ka ära tasub? Vaat see on hoopis omaette küsimus.
Selle summa eest saate juurdepääsu enam kui kuuesajale erinevatelt PlayStationi konsoolidelt pärit mängudele. Kahjuks ei kuulu valikusse PlayStation 1 mängud, seega nende mängimiseks tuleb ikkagi PS3 muretseda.
PlayStation Now on küll mõeldud striimimisteenusena, kuid PS2 ja PS4 mänge saab ka konsooli kõvakettale alla laadida. PS3 kraam on ainult striimimiseks ning kui te teenust läbi arvuti tarbite, siis sinna ei saa üldse midagi alla laadida (aga vähemalt saab arvutil PlayStationi vanemad eksklusiive mängida). Mul on küllaltki hea internetiühendus (parim, mida Telia Saue vallas läbi vaskkaablite pakub) ning mul ei tekkinud PlayStation Now’d kasutades mitte ühtegi tehnilist probleemi. Kindlasti tasuks ära kasutada väike prooviperiood, sest erinevates Eestimaa nurkades ei ole internet kindlasti ühesugune ja ainult minu nõksutamisvaba kogemuse kiidulaulule ei saa netipõhise teenuse puhul lootma jääda. Samas oli mängude valik minu jaoks küllaltki igav. Olles videomängude maailmas sees olnud juba aastakümneid, olin ma seal pakutavast kraamist enamiku kas juba läbi mänginud või on see mul plaadi kujul juba olemas. Lisaks oli sarnaseid mänge lihtsalt liiga palju. Erinevad kossumängud, vormelimängud, samasse kaklusmängude sarja kuuluvad asjad… Pigem võiks mängude valik olla kureeritud, mitte lihtsalt raamatukoguriiul, kust saad valida, millist BlazBlue osa sa hetkel mängida tahad. Olgu, digitaalsel raamatu… videomängukoguriiulil on ka väärtus, aga vähemalt mitte videomänge aastaid mänginud ja kogunud inimese jaoks. Mängud on jagatud ilusti kategooriatesse ja õige asja leiab päris lihtsalt üles.
Mida aga PlayStation Now küllaltki hästi teeb, on laste videomänguaja sisustamine. Nimelt on seal saadaval hulk Lego mänge, vanad Ape Escape’id ja igasugused võidusõidumängud ning nende vahel saab täiesti segamatult klõpsida nagu Telia Lastenurgas. Kindlasti ei tarbita seda tihedalt ja võib-olla ei mängita ühte mängu rohkem kui viisteist minutit, aga kui on teada, et laps tahab nädalavahetusel videomänge mängida, siis on ka tunduvalt hullemaid valikuid kui 15 euro eest talle kuuks ajaks digitaalne raamatukogukaart osta.
Minu jaoks on PlayStation Now selline veider entsüklopeedia. Mulle endale temast kasu ei ole, aga kui on vaja mingit vanemat mängu kellelegi näidata, saab seda teenuse abil kiiresti teha ja laste meel saab ka vajadusel kiirelt lahutatud. Kui Sony suudab sinna rohkem PS4 mänge sisse pookida ja PlayStation Now näiteks PlayStation 5 netiteenuste osaks teha, võib see olla päris hea lisaväärtus. Küll aga tuleks sel puhul üle vaadata hinnapoliitika, sest niisama 15 euri kuus tiksutada ei ole seda küll mõtet. Mingi eurone päevapilet ja toimiks küll, ma arvan. Seega kui tahate omada juurdepääsu digitaalsele mängukollektsioonile, tehke proovi. Need mängurid aga, kes soovivad pigem mingit kindlat mängu mängida, võiksid raha just nimelt selle ühe kindla asja peale kulutada.