Ah pagan, ma pole juba mitu tundi korralike pükse leidnud. Olen andnud kirvega näkku kõigile, kellel oli jultumust täna hapnikku kasutada, kuid kellegi käes ei olnud pükse, mis mu kirved teravamaks teeks! Kui oleks ainult parem viis hankida riideid ilma massimõrva sooritamata…
Tere tulemast tagasi Warhammeri universumisse, kus head on halvad, halvad on halvemad ja vahepealsed on psühhopaadid. Siin on kirves kõigi diplomaatide abivahend ja ainuke arutlusel olev küsimus on see, kellega me täna surmani võitleme. Paberil tundub see valem lausa loodud märulirollika ehk ARPG tegemiseks, nii on üllatav, et Chaosbane on esimene, kes üritab Warhammeri universumit Diablo-kujulisest august läbi suruda. Mängu pakutakse siin palju, aga kas see kõik on ka sinu aega väärt?
Diablo ja tema sugulased on kindlasti üks Chaosbane’i suurimaid verstaposte. Siin on ees meretäite kaupa tegelasi, kes tegid vale otsuse olla sinu ja väljapääsu vahel. Sina pead neid veenma, et parim viis edasi liikuda on üle nende laipade ja kui neil peaks veel midagi sädelevat taskus olema, siis seda parem. See on valem, mida Chaosbane jälgib peaaegu obsessiivse pühendumusega.
Iga peatükk algab dialoogiga, mis paneb ka kõige tähelepanelikuma inimese kaugustesse vaatama ja muust mõtlema, sest sulle loetakse ette põhjused, miks sa pead kuhugi minema ja mõrvama kõik, mis liigutab. Kuigi lugu ei ole midagi märkimisväärset, jõuab ta teatud punktides nii madala tasemeni, et see on omakorda lausa meeltlahutav. Kui sõnad peale loetud, pannakse sind suvalisse asukohta, kus kuskil on asi, mida pead vajutama/korjama/purustama ja lademetes vaeseid kujusid, kes sinuga koos siin lõksus on. Tee ära ja saad järgmise sarnase ülesande. Tee peal korjad üles paremat varustust, et kõvemini kollidele äsada ja saad uusi võimeid, et rohkematele kollidele äsada. See ongi kogu mängu mõte ja seda ringi kordad lõputult, kuni sul on kõige paremad püksid ja kõik võimed, millega kollidele äsada. Tegemist on testitud ja truu valemiga, mis pakub äärmiselt palju mänguaega, kui oled valmis mängima selleks, et number, mis näitab sinu löögi tugevust, suuremaks kasvaks. Ainuke mure on selles, et Chaosbane ei ole selles väga pädev.
On arusaadav, et selliste mängude juures on sul väga palju ühtede ja samade vastaste tagumist. Kuid siin mängus on erinevaid vastaseid silmapaistvalt vähe. Kui alustad mängu, tagudes rohelise mütsiga tüüpi, ja lõpetad mängu, tagudes samasugust tüüpi, aga sinise mütsiga, on progressi tunne kiire kaduma. Kuigi mängus on iga peatüki lõpus väljakutsuvam bossilahing, mis pakub korraliku vaheldust, ei ole sul mingit tunnet, et minu tegelane võitleb nüüd kangema kraamiga. Kõik väiksemad vaenlased sulanduvad ühte massi, kuni sa ei tee nendel enam vahet ja ainuke strateegia on valida, millisel rünnakul on kõige suurem raadius, et saaks nad kõik võimalikult kiirelt maha nottida.
Ka tasemete puhul pole miskit kiita. Need ei ole nimelt väga randomiseeritud, vaid koosnevad erinevatest lego-taolistest tükkidest, millest see metsatukk või kanalisatsioon, kus sa ringi jooksed, on kokku pandud. Tükke aga tundub olevad häirivalt vähe ja tihti on üks ja sama tükk teineteise küljes. Seetõttu tunduvad levelid äärmiselt väiksed ja sarnased, hoolimata sellest, kus tegevus toimub. Samuti märkad peale paari tundi, et eesmärgid on kaardile alati sarnasel viisi ära peidetud, nii tead täpselt, kust otsida. See aga kaotab ära kogu randomiseeritud kaardi põhimõtte. Need mured kõik kokku muudavad suurema osa sinu mänguajast äärmiselt monotoonseks.
Natuke rohkem vaeva on nähtud siiski mängitavate tegelaste ja nende oskuste loomisega. Valida on nelja tegelase vahel. Kas soovid olla suitsiidne päkapikk (Slayer), hipist haldjas (Ranger), aristokraatlik haldjas (Wizard) või paroodia “Monthy Pythoni ja Püha Graali” tegelasest (Soldier). Nad kõik toovad lauale midagi isikupärast, kuid mängu loomuse tõttu ei küsi nende rollid, et kas sa soovid tappa, vaid kuidas sa soovid tappa. Tegelaste ja võimete valimine käib punktisüsteemi alusel, kus igal võimel on punktiväärtus ja vastavalt sinu tegelase tasemele on sul vastav punktikogus, mida kulutada. See loob hea efekti, kus iga kord, kui saad tugevamaks, võid vaadata üle oma võimed ja valida midagi muud, et mõjutada natukenegi oma mängustiili. Selline eksperimenteerimine ja avastamine suudab mängus hoida natuke värskemat tunnet ka pikemat aega.
Graafilise külje pealt on mäng aga ajast maas ja pildi järgi võiks öelda, et mäng tuli välja viis aastat tagasi. Kogu mängu visuaalne stiil on väga ühte sulanduv. Kui nimi vihjet ei annaks ja paar unikaalset asja silma ei hakkaks, ei teakski, et tegu on Warhammeri mänguga. See maailm peaks suutma süstida palju rohkem iseloomu ja unikaalsust, kuid kõik tundub väga pealiskaudsena.
Mängu heli pool on samuti üsna hall, kuigi välja võib tuua mõningaid äärmiselt „huvitavaid“ hääli, mida selles mängus teiste tegelaste suust kuuleb. See on tihti naermapanevalt halb.
Samuti leidub ka tehnilisi probleeme. Varandus võib kukkuda läbi põranda või teisele poole seina, kust sina seda enam kätte ei saagi ja tegelased võivad hakata rääkima vale dialoogi. Loodame, et arendajatel on plaanis veel mängu veidike lihvida.
Kogu mängu saab loomulikult mängida koos sõpradega ja mäng pakub mitu erinevat viisi koos tegutsemiseks, kui ei soovi tavalisi kohalike kolle läbi põranda peksta. Imekspandaval kombel on siin aga ka kohalik multiplayer, kus saad tuttavatega ühe ekraani peal mängida. See puhub mängu sisse hoopis teise elu ja on soovitatav kõigile, kellel piisavalt suur ekraan ja diivan olemas on. Arendajad ise on ka väitnud, et plaanivad mängule palju lisada ja pakkuda uusi väljakutseid ning tegevusi ka tulevatel kuudel.
Üldjoontes ei ole Chaosbane väga märkimisväärne mäng. Ta ei ole halb ega ka hea, vaid pigem lihtsalt kesine, pakkudes palju mängitavust ja nikerdamist nendele, kellele meeldib mängudes oma tegelast optimiseerida. Kui sulle meeldib oma tegelase atribuute aeglaselt suurendada ja mängida midagi, mis ei vaja pidevat tähelepanu, võib Chaosbane olla just sulle. Kõigile teistele võib pakkuda huvi lihtsalt mitmikmäng, eriti kohalikus vormis, mis on tänapäeval vägagi haruldane nähtus.
