Kas teile meeldivad napis riides animetüdrukud ja koobastes pahadele pasunasse andmine? Kui vastasite jaatavalt, võite juba sammud Nintendo Switchi e-poodi seada, sest „Moero Crystal H” on just teie jaoks, see on mõnusalt nauditav mäng ja maailm ootab juba päästmist. Kui olete aga kahevahel ja treiler ehmatas veidike ära, lugege edasi, sest punastamisväärset materjali on selles mängus enam kui küll.
„Moero Crystal H” on oma seerias tegelikult juba viies mäng ning tegu on „Moero” alamsarja kolmanda osaga, aga kokkupuude eelmiste mängudega ei ole otseselt vajalik. Kui olete näiteks näppinud 2019. aasta alguses Nintendo Switchile ilmunud „Moero Chronicle Hyperit”, on teil põhitõed juba selged, sest „Moero Crystal H” on oma eelkäijast kõigest karvavõrra erinev.
Aga alustame algusest. Lugu on täpselt nii jabur, nagu te ühest üleannetute alatoonidega animemängust eeldada võite. Mängu peategelaseks on „õnnelik pervert” Zenox, kes on lihtne maapoiss. Ta tuleb suurde linna kodust aastate eest lahkunud isa otsima, läheb pühamusse ning satub koletu kuritöö tunnistajaks. Nimelt paneb tume hülgekujuline vari pihta Pimeduse Rinnahoidja, mis on üks kahest maailmas tasakaalu hoidvast esemest. Teiseks jupiks on Valguse Püksikud ning kui need kaks eset teineteisest lahutatakse, algab maailmalõpp. Valguse Püksikud on aga teisele hülgele, roosakat karva Ottonile sama, mis kassile palderjan, ning Zenox, püksikuid kroonina peas kandev Otton ning pühamu kaitsja Luanna asuvad meeleheitlikule retkele eesmärgiga Pimeduse Rinnahoidja tagasi saada ja maailm päästa.
Rinnahoidja ära põssanud hüljes aga tuiskab maailmas ringi ja proovib seda selga ettejuhtuvatele koletistüdrukutele. See ajab nad muidugi peast segi, kuid Zenoxi kuldsed käed aitavad neidiseid maha rahustada. Nii tuleb tee peal võimalikult palju näitsikuid ette võtta ja enda haaremisse liita. Kuna Zenox ise ei suuda võidelda, siis teevad koletisneiud seda tema eest. Zenoxi ülesandeks on kasutada erinevaid esemeid ja koguda energiat neidude lahinguvalmiduse tõhustamiseks. Rinnahoidja mõju all olevate koletistüdrukute riietus tuleb esmalt erinevate löökide ja rünnakute ribadeks peksta ning kui nad aluspesu väele jäävad, saab Zenox silitustega nad maha rahustada. Selleks tuleb tüdruku keha pealt leida kolm punkti, kust tal eriti mõnus on ning õnnestumise korral liitubki ta sinu kambaga.
Kelmika pealispinna alt koorub aga välja üks mõnus koobastes ringi tuiskamise rollikas. Tegevus toimub esimese isiku vaates ning suuremat osa vastaseid ning sinu tegelasi ekraanil liikumise ajal näha ei ole. Juhuvõitlustes hüppavad välja erinevad seksuaalse alatooniga koletised, nagu tissiUFOd, kondoomikoljatid ja banaanisplitibeibed (just-just, ma tean, et tekitasin paljudes teis nüüd huvi), kelle kõrval pakuvad pisukest väljakutset siis Pimeduse Rinnahoidja mõju all olevad koletistüdrukud.
Võitlus on ideeliselt lihtne. Tegelased toimetavad vastavalt oma nobedusele ja ekraani ülaservas on näha riba, kes millal tegutseda saab. Sinu eesmärk on vormida endale viieliikmeline löögirusikas, kes tavavõitlustest võimalikult hõlpsasti end läbi rammiks, kuid tegelikult on tavaraskusastmel kogu loo läbimine suhteliselt lihtne ning rohkem peab hakkama pingutama alles pärast põhiloo läbimist avanevas epiloogis, kus vastased juba märksa kangemad on.
Igatahes, võitlussüsteemi all keerleb tegelikult keerukas masinavärk, mis lubab raskemate raskusastmete või epiloogi ajal päris loovaid strateegiaid aretada. Nimelt on igal tegelasel oma element, millel põhinevaid rünnakuid ta kasutab. Koobastes kraami korjates satute kindlasti ka erinevate pesukomplektide otsa, mida tüdrukutele kinkides saab hakata nende omadusi muutma ja nende rolli sinu löögirusikas enda maitse järgi mudima. Kui sul on kaasas mitu sama elemendi tüdrukut, suudavad nad õigete nõudmiste täitmisel aktiveerida „Erotic Methodi” lisarünnaku, mis kuvatakse ekraanile võimalikult… lapsesõbralikku kamasutrat meenutava pildina.
Kui elementide kombineerimisest on veel vähe, on igal tüdrukul ka kaks isikuomadust, nagu „väikesed rinnad”, „daam” või „kobakäpp”. Isikuomadused aktiveeruvad samuti teatud tingimuste täitmiselt, näiteks teatud elupunktide arvu või sama omadusega tegelaste olemasolu puhul. See annab lisaks välimuse järgi tüdrukute noppimisele tegelikult võimaluse päris süviti oma löögirusika tööd sättida, sest maailmas on ju vaja kord jalule seada, ning võitlussüsteem on tänu kõigele sellele päris vahva.
Koopakorilus on aga tegelikult ainult mündi üks külg. Nimelt saab kas iga taseme järel või siis ka vastavat eset kasutades taseme ajal naasta tagasi linna, mille hotellis kogu see lõpuks 80+ pealine haarem elutseb. Siin saab teha tüdrukutele kingitusi ja nendega juttu vesta, et nende kiindumuse taset kasvatada ning veelgi enam lisastseene läbi vaadata, ning teisigi minimänge mängida. Olles neiuga ühe kiindumusesüdame täitnud, avaneb Doki-Doki Shooter, mis on väga kiire ja lihtne tulistamismäng, kus eesmärgiks on… peenisekujulise kosmoselaevaga tüdruku keha pealt riideid ära tulistades leida kristall, mis lubab sul söösta otse tema… hingesoppidesse. Erinevaid kristalle on kolm ning nende taga peituvad labürindid lukustavad lahti tema lisaomadusi. Lisaks saab hotellis kõikide neidudega ka silitamismänge mängida ning kui ta sinusse piisavalt kiindunud on, saad anda tüdrukule ka toakaaslase ning kahte tüdrukut korraga silitada. Ahjaa, ja kui põhiloo läbid, avaneb ka „battle royale”, kus pead aja peale 100 tüdrukut ära silitama. Ärge muretsege, kõik strateegilised kehaosad on kenasti südamekeste ja värvilaigukestega varjatud. Aga mõte on see, mis loeb.
Mängus on ka mõningad küsitavad elemendid, nagu näiteks esemed. Esemeid on nimelt lugematu hulk. Varustus, kümned asjad, mis elu- ja maagiapunkte annavad, rünnakuesemed, halbade efektide eemaldajad… Neid on lihtsalt liiga palju. Minul isiklikult tekkis umbes viis erinevat eset, mida ma loo käigus poodidest varusin. Kõik ülejäänu oli lihtsalt hall mass. Sama asi on varustusega. Pole mingit suurt vahet, kas su kaelakee annab sulle 23 rünnakut ja 25 kaitset või 26 rünnakut ja 22 kaitset. Need üksikud punktid ei mängi mingit rolli, sest kõiki varustuse juppe saab ka linnas täiendada. Mäng aga pillub sulle jätkuvalt sellist sodi ette. See ei vähenda kuidagi mängu pakutavat naudingut, kuid mind jäi lihtsalt häirima sellise tarbetu prahi kogus.
Kui teile meeldivad rollimängud, napis riides animetüdrukud ja te ei pelga seksuaalse alatooniga dialoogi ning kujutisi, siis on „Moero Crystal H” väga vahva mäng. Minul kulus põhiloo läbimiseks 30 tundi ja ma valetaksin, kui ma ütleksin, et ma seda ei nautinud. Jah, avalikus kohas te ilmselt seda mängida ei söanda, aga väike üleannetu meelelahutus oma koduseinte vahel ei ole vast kellelegi siiani liiga teinud. Väga-väga mõnus meelelahutus meie sombusesse sügisesse.
Lapsevanematele: „Moero Crystal H” nõretab vihjetest suguelunditele ja seksuaalsuhetele. Kui teie laps on selle teemaga kursis, leiab siit eest kelmika ja nauditava rollimängu, aga mõne vanamoelisema inimese saab sellega vast üsna kaameks ehmatada.
Ilmus: 17. september 2020
Arendaja: Compile Heart, Idea Factory
Väljaandja: Eastasiasoft
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch
Mängu saab osta siit:
