Erinevad golfimängud on minu jaoks otsekui pisike salanauding. Omal ajal sai PlayStationil harjutatud Everybody’s Golfi ning olen kätt proovinud ka Tiger Woodsi nime ja 2K brändingut kandvates simulaatorites. Sama võib öelda ka Nintendo maskoti Mario spordimängude kohta, mida on minu mängumasinatest samuti hulganisti läbi käinud. Jalgpall, pesapall, olümpiamängud ja just, arvasite õigesti, ka golf. Kummalisel kombel polnud mina aga Mario golfimängudega kokku puutunud nii-öelda päris konsoolil, vaid pihukonsoolil, kui ma oma 3DSi peal 1999. aastal ilmunud „Mario Golfi” Game Boy varianti proovisin.
See kõik muutus 2021. aasta juulikuus, arvustuse kirjutamise hetkest nädal aega tagasi, kui minu Switchis maandus „Mario Golf: Super Rush”, kus Mario mängudest tuntud tegelased virtuaalsel väljakul üksteise võidu palle topsidesse veeretada üritavad ja golfiväljakul korraliku kaose korraldavad.
Kaos kirjeldab „Mario Golf: Super Rushi” kusjuures väga hästi ja seda nii positiivses kui ka negatiivses võtmes. Sarnaselt mõne aja eest ilmunud „Mario Tennis Acesile” on ka siin sisu alguses vähevõitu ning mängijat tervitavad võimalused niisama golfi mängida või asuda oma Mii-tegelasega Golf Adventure’i nime kandvat seiklust läbima.
Niisama golfimängus pole alguses aga eriti radasid, sest need tuleb lahti lukustada kas eelpool mainitud Golf Adventure’is või igal rajal 18 auku läbi mängides. Õnneks ei pea 18 auku järjest läbi tegema, vaid teil piisab sellest, kui te näiteks aeg-ajalt üksinda või internetis mängite ja lõpuks palli kõikidesse aukudesse lükanud olete.
Sama asi on tegelastega, sest igal tegelasel on oma Star ja Superstar taseme golfikepikomplektid, mille te nendega mängides lahti lukustama peate. Iga 18-auguline mängukord annab 300-400 punkti ning Star tase vajab 3000 ja Superstar 5000 punkti. Arvestage siia juurde nüüd 16 tegelast ning te ilmselt hakkate aimama, kui palju nende kõikide komplektide lahti lukustamisele aega kuluma hakkab.
Aga sellest pole ju midagi, kui golfimäng ise tore on, eks? Noh, ütleme, et on ja ei ole ka.
Sarnaselt teistele Mario spordimängudele on ka golf äraütlemata kaootiline, sest ühes kompotis on esiteks erinevad golfistiilid, erinevatel radadel esinevad takistused, tegelaste erivõimed ja mängu enda nõudmised.
Võtame näiteks Golf Adventure’i, mis tegelikult kujutab endast laias laastus mängu tutvustust, jooksutades mängijat edasi-tagasi mööda pisikesi, aga palju tüütut sehkendamist nõudvaid minimaailmu, kus saab osa võtta erinevatest võistlustest, et uusi radu lahti lukustada. Sinu Mii alustab mängu algaja golfarina ja mida aeg edasi, seda rohkem sa tema võimeid arendada saad, sest kogemuspunktide eest saad oma lööke ja kiirust parandada, raha eest uusi kaikaid ja riideid osta ning erinevatelt õpetajatelt uusi lööke õppida. Idee on küll hea, aga lugu ise on kohutavalt igav ja taandub oodatud musta hobuse loo asemel lihtsalt edasi-tagasi jooksmisele ja vastaste põrmustamisele. Nagu külaliste kohta öeldakse, et on tore, kui nad tulevad, aga veel toredam, kui nad ära lähevad ja ma olin äraütlemata rõõmus, kui mõistsin, et ei pea Golf Adventure’iga enam kunagi kokku puutuma.
Aitab loost, räägime golfist endast. Varasema ja teistest golfimängudestki tuttava kolme nupuvajutuse süsteem on asendunud kahe vajutuse omaga, kus esimene vajutus paneb paika löögi tugevuse, teine kinnistab selle ja teise vajutuse ajal saad kangiga pallile vindi sisse lükata, kui on vaja seda spetsiaalselt kuhugi poole lendama sundida. Löögi täpsus on nüüd juhuslik ja mäng väidab, et mida viletsamast kohast (kallak, rohi, liivakast) sa palli lööd, seda suurem on tõenäosus, et see lendab soovitud kohast kaugemale. Mina väidan, et see tõenäosus on imepisike ja isegi kõige suuremast võsastikust lendab pall peaaegu kõikidel juhtudel ÜKSKÕIK millise kaikaga lüües enam-vähem soovitud kohta. See on aga asi, mida ma golfimängudes tõdeda ei taha, sest see vähendab golfimängudele omast strateegiat.
Strateegia aga näikse „Mario Golfis” kesksel kohal olevat, sest tavagolf loovutab oma koha kahele erilisele mängulaadile – Speed Golfile ja Battle Golfile, kus oleks just nagu oluline see, mida, kus ja mis hetkel sa teed.
Speed Golfi puhul on mängijad korraga rajal ja jooksevad augu poole võidu. Igal tegelasel on vastupidavusnäidik, mida mõjutab maastik ja kaasaskantavate kaigaste hulk, seega kui sa arvad, et suudad ühe-kahe kaikaga (mis vähemalt hetkel on ka mängus täiesti tehtav) konkurentsis püsida, siis võid seda teha. Te peate sibama palli poole ja selle enne teisi topsi sokutama. Olukorda raskendavad aga tegelaste supersööstud, mis teid jalust maha pühivad ning erivõimed, mis võivad teie palli näiteks oma kohalt minema paisata. Seega järjekordselt selline mõnus kaootiline kompott, mida on just internetis teiste inimeste vastu üsna vahva mängida.
Battle Golf leiab aset areenil, kus on hulk auke ja pole mingit vahet, mis auku ja mis järjekorras te lööma lähete, peaasi, et te palli kolme auku saate. Areenil on ka takistused, mis teie edenemist pärsivad, kuid reeglina toob edu teistest eemale hoidmine, sest mingit üksikut tüüpi ei hakka keegi banaanikoortega pilduma.
Esmakordselt „Mario Golfi” ajaloos on võimalik lööke sooritada ka wiisportsilike puldivibutustega, kuid vähemalt minu käes jäi see netis mängimisel liiga ebatäpseks, sest löögi jõudu on kuidagi väga keeruline sättida. Lastele läks see aga väga edukalt peale ning rõõmuhõigete saatel ulatati pulti käest kätte. Ja siit tuleb ka „Mario Golfi” tavapärane Nintendo mängude pluss: see on täitsa korralik peremäng, sest eespool mainitud strateegiapuuduse miinus muutub siinkohal plussiks, sest lastel on võimalik ka liiva seest pall edukalt välja toimetada ja keegi ei tohiks ennast väga ummikusse mängida.
„Mario Golf: Super Rush” ei ole kohe kindlasti täiuslik golfimäng ja isegi mitte täiuslik spordimäng, seega mul on teda üsna keeruline täishinnaga soovitada, kuid kui te juhtute seda nägema mõne soodusmüügi ajal VÕI teie kodus kasvab keegi, kes on nii Mario kui ka golfisõber, on tegu täitsa mõnusa mänguga, mida pooltund haaval pereringis mängida.
Lapsevanematele: Mario spordimängus pole vaja mitte midagi peljata. Mängumehaanikad on arusaadavad kõigile, vägivalda pole peale vastaste istuli lükkamise ning midagi roppu peale paari peerunalja ei tehta. Seega võite julgelt seda lastele mängida anda.
Ilmus: 25. juuni 2021
Arendaja: Camelot
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch
Mängu saab osta siit:
