Kui on üks mängužanr, mida Nintendo täiuslikult valdab, on selleks jookse-hüppa stiilis platformerid. Oleme karelnud ja asju korjanud torumeeste, printsesside, ahvide ja õhupallilaadselt veniva Kirbyga, kuid erinevalt paljudest teistest Nintendo kangelastest pole Kirbyl veel seni kolmemõõtmelist mängu olnud. Kuni praeguseni.
“Kirby and the Forgotten Land” ilmus juba märtsikuus ning tänaseks olen ma selle pilbasteks mänginud ja peaaegu iga hetke nautinud. Ma poleks uskunudki, et suudan nautida platformerit, kus aukudesse kukkumine on äärmiselt keeruline, kuna Kirby suudab mõnda aega südamerahus hõljuda.
Aga alustame algusest. Lugu algab lihtsalt ning Kirby ja tema sõbrad naudivad ilusat elu oma koduplaneedil nimega Popstar. Ootamatult ilmunud portaalid imevad aga nii nimitegelase kui ka tema sõbrad Waddle Dee’d endasse ja paiskavad “The Last of Usi” maailma meenutava tsivilisatsiooni varemetesse, kus pilvelõhkujad on sammaldunud ja metallist detailid vaikselt hävinema hakkavad. Kui kuri loomakamp Kirby sõbrad röövib, tõmbab meie roosa peategelane ennast sõna otseses mõttes õhku ja ühes sellega ka autosid, mõõku ning vett täis ja asub korda jalule seadma. Lugu on vahva ja suudab mängijat ka üllatada (olgu, kui te Kirby varasemaid osi mänginud olete, siis ilmselt te juba aimate, mis suunas asjad liiguvad).
Varasemalt kahemõõtmelistes tasemetes ringis sibanud Kirby on nüüd esmakordselt uusimaid Mario-seikluseid meenutavates kolmemõõtmelistes maailmades ja tulemus on lausa suurepärane. Kirby oskab jätkuvalt erinevaid vastaseid enda sisse ahmides nende võimeid omastada ja need pannakse erinevates kohtades proovile nii saladuste leidmisel kui ka ühele kindlale võimele keskenduvate osavustasemete läbimisel. Hea on see, et reeglina ei pea sul olema kindlat võimet, et maailmu läbida ja iga mängija saab edasi liikuda just nii, nagu tema seda soovib ja kui te saate mõne võime, mida te nii hästi kontrollida ei suuda, võite selle vabalt välja öökida ja midagi muud ampsata. Olgu, nii võib teil vahel mõni saladus avastamata jääda, aga sellised kohad on üsna selgelt arusaadavad ja siis te teate, mis võimet seal kasutada saab.
Võimed on ka arendatavad ja valdaval enamusel neist on kokku kolm taset. Võimete arendamiseks vajate te kogutavaid münte ja osavustasemete läbimisest saadavaid Rare Stone-esemeid. Ahjaa, lisaks tuleb üles leida ka antud võime uue taseme ürik ja see Waddle Dee’de linna sepa kätte viia. Ürikute leidmine pole eriti raske, sest sageli asuvad need kas tasemete lõpus või muul nähtaval kohal ja kõigest üksikud on peidetud. Kui teil mõni ka leidmata jääb, istub linna keskväljakul üks professorihärra, kes ütleb teile, kust te vajaliku paberi leiate.
Lisaks võimetele oskab Kirby alla kugistada ka erinevaid esemeid ja sellele oskusele on pandud nimeks “Mouthful Mode”. Mängu käigus satute aeg-ajalt aladele, mis on mõeldud mingi kindla esemena läbimiseks, olgu selleks siis auto, liikluskoonus, lambipirn või trepp. Need on reeglina lühikesed ja suhteliselt arusaadavad, kuid esemete osavustasemed võivad seevastu parajad pähklid olla, kui te etteantud ajalimiiti mahtuda soovite. Igatahes pakuvad need meeldivat vaheldust ja ükski maailm ei tundu tänu võimete ja esemete kombinatsioonidele samasugune.
“Kirby and the Forgotten Land” pole kindlasti raske mäng. Okei, üks boss oli selline, kes suutis mu ära tappa, kuid seda vaid seetõttu, et ma unustasin kasutada elusid taastavad eset. Siiski on mängu lisatud kaks raskusastet, Wild ja Spring Breeze. Mina läbisin mängu kohe Wildiga ja peale selle ühe äparduse rohkem probleeme ei olnud. Spring Breeze peaks siis olema pigem lastele sobilik raskusaste, aga ma julgeks väita, et kui te olete oma elus kasvõi ühe Nintendo platformeri läbi teinud, võite julgelt Wild-raskusastme võtta.
Lisaks võimetele ja esemetele kogute/päästate te maailmades ka oma sõpru Waddle Dee’sid, kes seejärel linna elama saadetakse. Waddle Dee’d võivad olla peidetud taseme sisse, aga neid jagatakse ka teatud saavutuste eest. Roni mingi torni tippu? Jah, sa päästsid sõbra! Alistasid bossi ainult tuulekeerise-võimega? Yep, sõber on vaba. Need saavutused on alguses teadmata, kuid iga taseme läbimisel avalikustatakse ühe veel täitmata saavutuse nõue. See kutsub teid üha uuesti ja uuesti tasemeid läbima, et rohkem sõpru päästa ja linna asustada, sest linn kasvab koos nendega. Alguses on seal ainult kino ja Kirby maja, kuid mida rohkem on asukaid, seda rohkem on linnas erinevaid tegevusi. Nii tekivadki sinna kalapüügi ja toidu serveerimise minimängud, võitlusareen, sepa töökoda jne.
Kui te soovite mängu mängida kahekesi, siis on see tehtav, kuid teine mängija juhib peapaelaga Bandana Dee’d, kellel on kindlad löögid ja kes ise uusi võimeid omastada ei saa. Lisaks jälgib kaamera ainult Kirbyt ja Bandana Dee tuuakse automaatselt Kirby juurde, kui ta liiga kaugele uitab. See on ühtaegu hea, aga ka halb, sest nii saab lastega mängides neid edasi aidata, aga samas pärsib see teisel mängijal omapäi tasemete avastamist.
Heli ja pildi poole pealt pole midagi ette heita. Mäng näeb vapustavalt hea välja, mängides nii valguse kui ka varjudega ja vahel tundub, et see jookseb millegi muu kui 7 aastat vana riistvara peal. Muusika paitab kõrva ja Kirby mängude tunnusmeloodiad lausa sunnivad kaasa ümisema.
Aga kui kõik on öeldud ja tehtud, jääb üle vaid tunnistada, et “Kirby and the Forgotten Land” on suurepärane platformer. Võin täiesti ausalt väita, et nautisin sellest iga viimast kui hetke ja kui pärast lõpubossi alistamist mäng veel läbi ei saanud, olin veelgi rohkem elevil. Seda on täiesti rõõm mängida ja kui te tunnete, et teie Nintendo Switchi mängude kogust on üks platformer puudu, siis võite selle koha südamerahuga “Kirby and the Forgotten Landile” kinkida.
Lapsevanematele: “Kirby” on lustliku välimusega ja küllaltki lihtne mäng. Mängimiseks on vaja vaid vähest inglise keele lugemise oskust. Lisaks ei tohiks “Kirby” kellelegi tuska valmistada, sest tegu ei ole raske mänguga ja vägivalda esineb siin väga vähe.
Ilmus: 25. märts 2022
Arendaja: HAL Laboratory
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch
Mängu saab osta siit:
