Olles kahe lapse isana läbi teinud igasugused „Beyblade’i“, „Käpapatrulli“ ja „Lumekuninganna“ faasid, ei saanud need kepslevad ponikesed ju meist samuti mööda minna. Oh ei. Minu kaheksa-aastane tütar armastab kõike, mis on roosakas, omab ühte sarve laubal ja lööb sõprusest lauldes tantsu. Just, „My Little Pony: A Maretime Bay Adventure“ on mäng täpselt talle. Ja ainult talle.
„My Little Pony: A Maretime Bay Adventure“ on mäng täis viimasest ponide filmist pärit tegelasi ja tegevuspaiku ning mu tütar istus lausa õhinal teleka ees, karjatades jänkusid ja krabisid õigest väravast sisse või ehitades nutika poni saatel linna uue jäätiseleti. See on läbi ja lõhki reklaamtoode, mis on mõeldudki temasuguseid fänne köitma ja panema maailmast erinevaid tegelasi üles otsima, kelle leidmisel issit vaatama kutsuda.
Aga alustame algusest. Tegelikult on mäng oma olemuselt väga lihtne. Tegu on tähekestekorjamismänguga, kus sa pead täitma erinevate tegelaste soove ja neile vajalikke esemeid kätte toimetama, et lugu edasi liiguks. Selleks, et midagi saada, pead sa viima selle eseme omanikule veel midagi muud, mis on mõne minimängu taga kinni ning sa pead tantsima, jänkusid karjatama või võidu jooksma, et seda eset kätte saada. Kogutavate tähekeste eest lukustate mängu käigus lahti riietusesemeid, millega peategelast Sunnyt kenamaks (või siis veidramaks) muuta.
Mäng iseenesest toimib, aga langeb sinna tohutult lihtsate mängude kategooriasse. Väikese ponifänni näol on seda mängides vast lai naeratus, kuid suurematel ja osavamatel siit mängunaudingut otsida ei tasu, kuna raskustase on kusagil silmad kinni ja ühe käega läbi tehtava kandis. Minimängud, mida te loo käigus mängite, avanevad hiljem ka peamenüüs mitmekesi ja teiste ponidega mängimiseks, kuid neis puudub igasugune variatsioon. Isegi tantsumängus on täpselt üks laul, mis on ilmselge möödalask, sest see võtab ära igasuguse tahtmise seda hiljem uuesti mängida.
Maailmas liikumine on kusjuures mugav ja hüppamine üllatavalt täpne, seega kui väga tahta, saaks siit isegi mingi suurema mängu valmis keevitada. Kuid ilmselt pole seda soovitud, sest see on tehtud ampsusuuruseks ja mööda maailma edasi-tagasi sebides möödub tunni kuni pooleteise tunni pikkune mänguaeg kiiresti. Just, te lugesite õigesti. Mu 8-aastane tütar tegi ära kõik, mis seal teha annab, umbes 80 minutiga.
“My Little Pony: A Maretime Bay Adventure” maksab digitaalsetel müügiplatvormidel 40 eurot ja seda on sellise aja eest ilmselgelt liiga palju küsitud. 10 eurot oleks mõistetav, sest kinopileti raha eest võiks ju ponisõbra tunnikeseks teleka ette istutada ja issi/emme trofeede või saavutuste kogusummat kasvatada, aga 40 eurot on liig.
Kuigi “My Little Pony: A Maretime Bay Adventure” ei tee otseselt mitte midagi väga valesti ja on oma sihtgrupile ehk eelkooliealistele ja algklassilastele täiesti jõukohane, kui mitte gramm liiga lihtne ajaviide, ei saa ma seda kahjuks kuidagi sellise hinna eest soovitada. Kui te näete seda kusagil soodushinnaga ja teate, et teil on kodus pisike ponifänn, siis võite mu hinnet julgelt ignoreerida ja selle mängu talle üheks õhtuks osta, et tuba rõõmukilgetega täituks.
Lapsevanematele: „My Little Pony: A Maretime Bay Adventure“ on lühike, lihtne ja värviline mäng, mis on mõeldud kaastooteks uuele ponide multikale. Ilmselt teate te ilma arvustust lugematagi, kas teie laps läheb sellest pöördesse või mitte, aga arvestage, et mängus puudub igasugune raskusaste ja kaotamisvõimalus, seega isegi pere pisemad läbivad selle mängeldes, ainult tegelaste jutust aru saamisel võivad nad vajada inglise keele tõlget.
Väikese ponifänni jaoks on tegemist kindlasti ühe suurepärase mänguga, millele ta lahkelt maksimumpunktid jagaks, kuid lapsevanemana ei tõuse mu käsi sellele suuremat hinnet kui kaks andmast.
Ilmus: 27. mai 2022
Arendaja: Melbot Studios
Väljaandja: Outright Games
Ülevaade tehtud: XBox Series S
Mängu saab osta siit:
