Capcomi president Haruhiro Tsujimoto ütles, et tema arvates on videomängude hinnad liiga madalad, viidates arenduskulude massiivsele kasvule ja sellele, kuidas mängude hinnad polevat samas tempos tõusnud. Tema arvates oleks mängude hinnatõus tööstuse jaoks “tervislik valik”.
2000. aastate alguses oli uue konsoolimängu keskmine hind umbes 50 eurot. Kuid Xbox One-i ja PS4 tulekul mängude hinnad tõusid ning Xbox Series X-i ja PS5 tulekuga on hinnad jõudnud lausa 80 euroni.
Tegemist on märkimisväärselt suure summaga päris paljude perede jaoks, mistõttu ei ole midagi imestada selle üle, et paljud mängurid ootavad kuni nende soovitud mängu hind kukub ja ostavad selle sooduspakkumiste, näiteks Musta Reede ajal. Mängude kõrge hind täna on päris palju aidanud kaasa ka Xbox Game Passi, PlayStation Plusi ja teiste tellimisteenuste tellijate arvu suurenemisele. Sest majanduslikult on täna kasulikum tellida Game Pass, mis pakub võimalust mängida sadu erinevaid mänge ning seda kõigest 7 kuni 15 euro eest kuus. DataProt andmetel 52% mänguritest tellivad täna vähemalt ühte mänguteenust.
Varasemate uuringute põhjal ostsid mängijad 2017. aastal keskmiselt 5 mängu aastas, kuid tänaseks on see number kukkunud 4 peale. Kuigi mängurid ei ole hinnatõusuga rahul, on tõenäoline, et need hinnad ei lange niipea, pigem tõusevad videomängude hinnad lähiaastatel veelgi.
Xbox One-i ja PS4 tulekul põhjendati mänguritele hinnatõusu sellega, et uue põlvkonna konsoolide omanikke, kes uusi mänge ostavad on vähe ja seetõttu tuleb hindu tõsta. Ühesõnaga, need kes omale uue konsooli ostsid pidid selle tekkinud vahe kinni maksma. Kuid sellisel juhul võiks ju arvata ja loota, et kui konsoolide müüginumbrid tõusevad, siis võiks ju hindu langetada? Seda loomulikult ei juhtunud.
Xbox Series X-i ja PS5 tulekul põhjendati mänguritele hinnatõusu aga sellega, et uute mängude arenduskulud on suuremad. Kuid mitu mängu on nende aastate jooksul ilmunud, mis kuidagi seda kõrgemat numbrit õigustaksid? Valdav osa neist mängudest jooksevad ka eelmisel põlvkonnal ning ei näe ühestki otsast välja kuidagi paremad kui eelmise põlvkonna mängud. Seega kas hinnatõus ikka on põhjustatud? Kui seda hinda hoopis langetada 80 euro pealt näiteks 40 euro peale, siis äkki esimesel päeval mängude ostjate arv ka suureneb ning lõpuks mängude arendajad ja avaldajad hoopis võidavad rahaliselt tänu suuremale hulgale ostjatele?
Kahjuks Capcomi president Haruhiro Tsujimoto arvab, et tegelikult tuleks neid hindu hoopis veelgi tõsta, et 70-80 eurone hinnasilt ei ole piisav. Tõsi, Capcom on hetkel üks väheseid veel, kes pole uue hinnatõusuga kaasa läinud, kelle mängud kannavad veel endiselt 70 eurost hinnasilti, kuid arvestades Tsujimoto kommentaare võib see lähitulevikus juba muutuda.
Tsujimoto lisas, et isegi majanduslangus või ühiskonna madal usaldus ärimaailma vastu ei tohiks mängude hindade puhul rolli mängida, sest neil teguritel on “mängutööstusega vähe pistmist” ja et inimesed ostsid mänge isegi Lehman Brothers’i aktsiakrahhi ajal 2008. aastal.
Mängude suuremaks ja keerulisemaks muutudes kasvavad ka nende arendamise kulud, seega on tõenäoline, et mängude arendajad ja avaldajad jätkavad hindade tõstmist.
Õnneks, nagu eespool sai mainitud, on olemas tellimisteenused, nagu Xbox Game Pass ja PlayStation Plus, mis võimaldavad mängida suuremal hulgal mänge kindla kuutasu eest.
