Like a Dragon Gaiden: The Man Who Erased His Name

“Like a Dragon Gaiden: The Man Who Erased His Name” on südamlik kummardus “Yakuza” (nagu seda seeriat varem läänes tunti) armastatud peategelasele Kazuma Kiryule. Tegemist on spin-offiga, mille tegevus toimub kolm aastat pärast “Yakuza 6: The Song of Life’i” sündmuseid ja samal ajaperioodil kui “Yakuza: Like a Dragon” sündmused. “Like a Dragon Gaideni” lugu on otseselt seotud “Yakuza: Like a Dragonis” toimunuga, heites pilgu Kiryu, kes nüüd tegutseb varjunime “Joryu” all, tegemistele samal ajal. Seetõttu soovitan “Gaidenile” eelnevad mängud enne läbi mängida.

Võrreldes teiste “Like a Dragoni” (“Yakuza”) seeria mängudega on tegemist tagasihoidlikuma teosega. Põhilugu on umbes 15 tundi pikk ja koos lisalugudega peaks 20-30 tunniga hakkama saama. Minul läks aga mängu lõpetamiseks veidi üle 60 tunni, aga seda suuresti tänu Castle ehk Kindluse osale ehk areenile, sest ma soovisin seal kõik turniirid ja muu kraami veel sinna otsa ära teha. Aga võrreldes näiteks “Yakuza: Like a Dragoniga”, kuhu ma matsin üle 100 tunni, on ka see 60 tundi tagasihoidlik.

Ka avastamisruumi on vähem kui varasemates mängudes. Peamine tegevus toimub Osakas Sotenbori linnaosas ning sinna kõrvale saab Kindluses lõbutsemas käia. Tõsi, mängu alguses saab küll näha ka Yokohamas asuvat Isezaki Ijincho piirkonda, kuid pärast seda sinna enam asja pole.

Neile, kes soovivad vahepeal minimängude seltsis aega veeta, võib öelda, et neid on ka selles mängus rohkem kui küll ja igav ei tohiks nüüd küll kellelgi hakata. Videomängusaalidest ja mujalt leiab vana SEGA klassikat, alles on ka golf, erinevad kasiinod alates blackjackist kuni mahjongini välja, Pocket Circuit võidusõit ja loomulikult karaoke, sest ilma selleta ju ometi ei saa. Kui neist ära tüdined, võid ilusa tütarlapse seltsis baaris aega veeta ja temaga juttu puhuda või areenile minna ja kõigile molli anda.

Ühesõnaga tegevust jätkub siin küllaga ning trofeede ja achievementide jahtijate rõõmuks pean ütlema, et erinevalt varasematest mängudest on mängijale halastatud ja enamus trofeed/achievemendid tulevad kergelt. Kõige raskemad ja aeganõudvamad ongi areeni läbimise taga olevad asjad, sest seal tuleb sul absoluutselt kõik kaklused ära võita. Aga ka see pole midagi keerulist, viska raskusaste kergemale tasemele ja saabki tehtud.

Tegelasi on mängus nii uusi, kellest olulisemad on Kihei Hanawa (Hiroki Tōchi/Jake Eberle), Yuki Tsuruno (Yoshiyuki Yamaguchi/Eugene Nomura) ja loomulikult Akame (First Summer Uika/Holly Chou), kui ka vanu tuttavaid, kelle seas on ka ei keegi muu kui Ichiban Kasuga (Kazuhiro Nakaya/Kaiji Tang), Masaru Watase (Rintarō Nishi/James C. Burns), Haruka Sawamura (Rie Kugimiya/Xanthe Huynh) ja paljud teised.

Võitlusstiile on Kiryul kasutada kaks – Yakuza ja Agent. Yakuza stiil pakub klassikalist lihtsat kaklust, kuid Agent annab võimalusi kasutada mitmeid lisavahendeid ja erioskuseid. Soovi korral saad vastavalt lahingule võitlusstiile vahetada, lisades mängu strateegilist sügavust. Võitlussüsteem on tehtud lihtsamaks ja mugavamaks, pakkudes mõnusat mängukogemust ka sellistele mängijatele nagu mina, kellele muidu kaklusmängud eriti ei meeldi.

Lugu ise on vapustavalt hea, heites pilgu Kiryu minevikule ja olevikule, võimaldades piiluda sügavale tema hinge, elada “Yakuza” seeria ikoonilisele kaaslasele hingega kaasa ning seeläbi muutub lugu sügavaks ja meeldejäävaks. Loo kirjutajad on teinud suurepärast tööd, osates sulle õigel hetkel sügavale hinge pugeda ja siis järgmisel hetkel kostitada sind mõne mänguseeriast tuttava koomilise jaburdusega. Siit leiab kõike, nii kurba draamat, huumorit kui ka hulgaliselt põnevust ning külmaks ei tohiks mängu lugu nüüd küll kedagi jätta. Selle mängimine on kohustuslik kõigile mänguseeria fännidele, sest “Gaiden” on väga oluline osa Kiryu saagas.

Visuaalselt on mäng samuti väga nauditav. Sotenboris oli äge ringi liikuda, sest tänavad olid rahvast täis, kõikjal särasid lahedad neoonmärgid ja kogu ümbrus oli viimse detailini viimistletud. Neid elemente kokku segades loob mäng ägeda õhustiku ning nähtu annab omalt poolt loole samuti palju juurde. Äge, mulle meeldis.

“Like a Dragon Gaiden: The Man Who Erased His Name” on sügav austusavaldus Kazuma Kiryu saagale ja armastuskiri sarja fännidele ning iga vähegi endast ja “Like a Dragon” mänguseeriast lugu pidav fänn peaks seda mängima. Kuigi see ei ole nii mahukas kui varasemad teosed, pakub ta suurepärast kaasahaaravat lugu ja mänguelamust. Tegelikult peaksin veel mainima, et mulle meeldis, et see oli lühem kui varasemad mängud, sest nii jäi mängu alles täpselt selline paras ports. Jäin igati rahule. Hinnet pannes püüdsin ma meeleheitlikult mõelda, mis on selle mängu miinused ja… ma ei suutnudki midagi välja nuputada, mistõttu on “Like a Dragon Gaiden” teeninud välja maksimumpunktid.

Lapsevanematele: “Like a Dragon Gaiden: The Man Who Erased His Name” on soovitatav alates 18. eluaastast, sisaldades hulgaliselt vägivalda, hasartmänge ja intiimseid hetki baaritüdrukutega. Lisaks nõuab ta head inglise või jaapani keele oskust. Seetõttu ei ole tegu lastele sobiliku mänguga.