Stellar Blade – mõõka välgutav ingel!

24. aprill 2024, 17:00

166

Shift UP on stuudio, mille nimi ei ütle ilmselt paljudele mänguritele väga midagi. Peamine põhjus selleks on, et varasemalt on nad arendanud mobiilimänge ja “Stellar Blade” on nende esimene katsetus suurema loopõhise mänguga ning seda juba eksklusiivselt PlayStation 5 konsoolidele. “Projekt EVE” hõigati välja juba aastal 2019 ja siis arendati teda veel eelmise generatsiooni konsoolidele ja ka mootorina on kasutusel Unreal Engine 4. 2021. aastal aga selgus, et mäng tuleb eksklusiivselt PlayStation 5 konsoolile ja algselt pidi ta ilmuma aastal 2023. Nüüd oleme juba 2024. aasta aprillis, aga mängurina anname selle hilinemise andeks ja loodame, et tänu sellele saame paremat mängu nautida. Seega vaatamegi nüüd üle, millega meil tegu on!

“Stellar Blade’i” tegevus leiab aset tuleviku Maal, mille on vallutanud ja laastanud koletised, keda kutsutakse naytiba’deks. Inimkond on löödud Maalt minema “Kolooniasse”. Sissejuhatuses näeme Koloonia seitsmenda õhuväe üksuse rünnakut Maa vabastamiseks, kuid asjad lähevad peagi väga nihu. Suurest üksusest jõuavad Maale vaid vähesed küberneetiliselt täiustatud naissõdurid ehk Inglid ja ka need vähesed, kes elusana kohale jõudsid, satuvad koheselt naytiba’de rünnaku alla. Siin pannaksegi meid EVE’i nime kandva sõduri kingadesse ja seiklus võib alata. Õnneks on ellu õnnestunud jääda ka meie üksuse liidril Tachyl, kes teeb selgeks, kuidas vastaseid alistada. See turvatunne on siiski petlik, sest peagi leiab EVE end üksuse viimase ellujäänuna ja ka teda päästab kindlast surmasuust vaid juhuslikult mööduv kohalik aardekütt Adam. Adam tutvustab meile linna nimega Xion, kus on veel Maale alles jäänud inimesi ja üheskoos asume me linna abistama ja naytiba‘sid alistama.

Mängitavuselt on tegu kolmanda isiku vaates oleva põnevus-seiklusmänguga, milles saame poolavatud maailmas vastaseid alistada ja seigelda. Olemas on võimalus oma tegelast arendada läbi erinevate oskuspuude ja ka loo käigus saame erinevaid võimeid juurde. Esimeseks ja peamiseks abivahendiks vastaste alistamisel on mõõk ja mõõgavõitlus loob kogu selle mängu olemuse. Võitlus on väga kiire ja enda kombo-rünnakuid tehes ei tohi unustada ka õigeaegset pareerimist ja põiklemist, mis aitavad täita erinevate erivõimete mõõdikuid, mis omakorda võimaldavad meil teha tugevaid erirünnakuid. Vastaste elude kallale minnes tuleb kõigepealt jagu saada kaitsest, mis murdudes lööb nad tasakaalust välja, et nende eluriba kiiremini vähendada.

Peab tunnistama, et võitlusmehaanikad on täpselt paraja keerukusega. Pole vaja peenes kirjas uurimustööd teha, et vastaste vastu hakkama saada ning samas on piisavalt erinevaid võimeid, et ei hakka igav. Veidi varieeruvust lisavad mängu esemed, mida kandes on tegelane mingit viisi tugevam. Pärast mõningast mängimist lisandub arsenali ka tulirelv, millega on võimalus erinevat moona kasutada või mitmiklaske teha. Lisaks on veel ka muid abivahendeid, kuid mina leian end ikka mõõgavõitluse juurest. Viga saades on sul loetud arv eluriba taastavaid jooke, mida siis saab soulsilikus mängus taastada teatud kindlates kohtades puhates. Puhkamisega kaasneb muidugi see, et enamus alistatud vastastest tuleb tagasi. Erinevaid vastaseid jagub täitsa palju ning suuremate niiöelda bossivastaste alistamine on väga mõnus ja nauditav väljakutse.

Seiklemise osa mängus käib läbi erinevate ülesannete ja maailma avastamise. Põhiloo kõrval on ka hulgaliselt kõrvalülesandeid, millega on võimalik enda tegelast arendada ja maailmast rohkem teada saada ning mille täitmist tasustatakse erinevate ressurssidega. Ressursse saab kasutada erinevate esemete ostmiseks nagu näiteks kostüümid või muud abivahendid. Kostüümid on üsna napid ja liibuvad, aga see on olnud ka ilmselge arendaja soov. Lisaks on võimalik ressursse ja kostüüme leida ka erinevaid maailmu avastades.

Avastamise teeb lihtsamaks Adami droon, kes lendab meiega kaasas ning keda on võimalik skaneerimiseks kasutada. Maailmas leidub palju erinevaid kaste, kus on peidus igasugust nänni. Osad neist kastidest on lukus ja nende avamiseks on vaja leida kood või lahendada mõni näpuosavust vajav tegevus. Vot see koodide leidmine on tegevus, mis mulle mõjub kohati tüütult. Leidub kaste või uksi, mille kood on mõnel mälukaardil, mille leiab läheduses oleva hukkunu või rämpsu korjava roboti küljest, aga on ka kohti, kuhu polegi mõeldudki otsekohe pääseda ja mäng ei ütle ka otseselt, et nüüd leidsid sa mingi kindla asja koodi. Lisaks on mõned kõrvalülesanded ka parajad pähklid, näiteks ühe koodi vastus tuli matemaatilistest mõistatustest, kus oli vaja leida kolmekohaliste arvude ruutu ja ma kasutasin reaalselt mobiili kalkulaatorit. Mõistatusi on mängus ka muul kujul. Näiteks on edenemiseks vajalik valgust suunata või seadmeid kindlatesse kohtadesse liigutada, et survetundlik plaat aktiveeruks. Muud mõistatused on olnud täitsa mõistliku raskusega ja sobisid mängu väga hästi.

Üldiselt on maailmas liikumine kiire, kuid natuke kohmakas, eriti just täpsust vajavates kohtades. Tegelane peab olema väga täpselt paigutatud, et kasutamise või avamise käsku aktiveerida ning väga lihtne on sellest õigest kohast üle astuda, eriti olukorras, kus kaamera on juba nurga all ja sa püüad täpset kohta tabada. Mõnel korral on tundunud, et olen näiteks köiest läbi hüpanud ja siis surnuks kukkunud, seega mingites kohtades jätab see täpsus soovida. Kindlates kohtades tuleb ette ka ronimist ja see tundub pigem tüütuna, sest oht on servadest või taladest mööda hüpata. Õnneks on juba läbi käidud puhkekohtade vahel võimalik läbi telefoni kiirreisida. Kuna tegu pole täitsa avatud maailma mänguga, siis kiirreisimine toimub küll kahjuks ühe ala piires. Näiteks linnas olles saame valida erinevaid linna punkte, kuhu reisida ja tühermaal sealseid. Tühermaal on suur avatud ala, kus saame ringi liikuda, kuid on ka piirkondi, milles edenemine toimub kitsaid koridore pidi, kus parimal juhul saad mõne otsetee lahti lukustada, et taasavastamist kiirendada.

Visuaalselt on tegu väga ilusa teosega ja eriti palju on seda silmailu suunatud peategelase kehakumerustele ja ka kostüümidele, kuid ka kõrvaltegelased ja vastased on väga hästi visualiseeritud. Teine koht, kuhu on palju rõhku pandud, on erinevad võitluse animatsioonid, sealhulgas erinevad plahvatused ja verepritsmed. Siinkohal on kahju, et need kuidagi meie tegelast ei mõjuta, aga jällegi, kui oled nii palju vaeva näinud peategelase loomisega, siis ilmselt pole arendajal olnud soovi seda vastaste vere või muu määrdumisega rikkuda.

Keskkonnad ja muu ümbritsev on kvaliteedilt samm tagasi, kuid üldpilti see ei sega. Taustavärvid on pigem sellised pehmemad, aga nende taustal hakkavadki igasugused efektid paremini silma. Nautida saab seda teost kolmel erineval viisil, eelistades kas graafikat, jõudlust või midagi vahepealset. Mina valisin graafilise eelistuse mõttega, et kui midagi jõudluses häirima hakkab, siis muudan ära, kuid selleks ei tekkinudki vajadust, sest kõik jooksis väga stabiiselt. Graafilise eelistusega peaks mäng jooksma 4k 30fps ja jõudluse eelistusega 1440p 60fps. Kui visuaalselt saab mäng minult kiita, siis heli osas ma nii lahke ei ole. Mängijate hääled on keskpärasel tasemel sisse loetud ja see mind ei sega, aga taustamuusika hakkas väga kiirelt ennast kordama ja lõpuks mõjus sellise väsitava liftimuusikana.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et olen väga nautinud neid umbes 20 tundi, mis mul selle esmamulje kirjutamise hetkeks on mängu seltsis kogunenud ja PlayStationi läbivusprotsenti uskudes olen ma mängu teises pooles, aga samas olen ma ka päris palju kõrvalülesandeid teinud ning niisama maailma avastanud. Raskusastmeid oli kaks ja et ma kiiremini kaugemale jõuaksin, valisin ma neist kergema. Peab ütlema, et väljakutsuvad on need bossivõitlused endiselt ja mõnda bossi sai ikka päris mitu korda proovitud, enne kui temast jagu õnnestus saada. Minult saab see mäng kindla ja sooja soovituse. Au ja kiitus Korea mängutööstusele ning kui nende esimene katsetus konsoolidele on sedavõrd hea, siis ei midagi muud, kui jääme ootama tulevikus neilt juba järgmisi mänge!

Lisatud 20.05.2024: Nüüdseks olen ma mängu lõpuks läbi mängida jõudnud ja isegi teist korda New Game + mängulaadis läbi jooksnud. Tunde on kogunenud kellale 40 kanti. Ühe sooja soovitusena tooksin kohe välja mängu häälnäitlemine koreakeelseks muuta, sest selle kvaliteet tundus minu kõrvadele oluliselt parem. Esmamulje kirjutamisel ma mängu loost mingit kokkuvõtvat arvamust ei öelnud. Nüüd, olles näinud mängu erinevaid lõppe, saan öelda, et lugu võttis täitsa ägedaid pöördeid ja oli mängu teises pooles tugevam kui esimeses pooles. Mängu läbides avaneb mainitud New Game+ mängulaad, mis on väga hästi tehtud. Sellega lisandub raske raskusaste (Hard), mis on tõesti väga väljakutsuv, kuid selle kompenseerimiseks on hunnikus võimalusi oma tegelast veelgi tugevamaks arendada. Olemasolev oskuspuu laieneb, arendada saab mõõka ja muud varustust, esemed, millega tegelast tugevdada saavad täiustatud versiooni, elu- ja võimeriba saab veelgi pikendada ja ka silmailu pakkuvad kostüümid saavad uusi värvilahendusi. Sedasi mõjus ka teine läbimine põnevana ja ma leidsin ennast ühe jutiga kolmveerandi mängu pealt. Kokkuvõtvalt saab öelda, et mängu teine pool tegi teost ainult tugevamaks ja lõpuks jäigi mind ainsa asjana häirima kohati kohmakas liikumine. Loodetavasti ei jää see esimeseks ja viimaseks korraks kui Stellar Blade maailmas seigelda saame.