Dune: Awakening – vürts voolaku vabalt

Maailmas, kus liivakõrb, vürts ja hiiglaslikud ussid on igapäevaelu osa, on Frank Herberti „Düüni“ universum paelunud lugejaid ja vaatajaid juba aastakümneid. Raamatud, filmid, lauamängud, olen fännina seda kõike ahminud. Mäletan isegi kunagist „Red Alerti“ stiilis strateegiamängu Dune 2000 aga ka Dune II. Muuseas OpenRA (vaata ka https://gruntmods.com/dune_2000_gruntmods_edition/) toetab vana Dune 2000’t kel huvi ja samast maailmas on samuti värkse 4X strateegiamäng Dune: Spice Wars. Aga tuleme tagasi. Nüüd on arendaja Funcom toonud meieni midagi sootuks uut: „Dune: Awakening“, avatud maailmaga ellujäämis-MMO, mis lubab Arrakise ohtlikul pinnal ise hakkama saada. Ja oh sa poiss, milline elamus see on.

Nagu ikka neile, kes edasi lugeda ei viitsi: kui oled vähegi Düüni fänn, on see kohustuslik ost. Kui armastad avatud maailmaga ellujäämismänge sügava sisu ja koostööga, on see samuti sinu jaoks. Viimase aja üks parimaid mänge. Punkt.

Olen „Dune: Awakeningi“ maailmas veetnud juba sadu tunde ning ei liialda, kui ütlen, et see on üks kaasahaaravamaid kogemusi, mis mul viimasel ajal olnud. Mäng viskab su halastamatult Arrakise kõrbe, kus esimeseks ja suurimaks vaenlaseks on planeet ise. Pead pidevalt jälgima veetaset, otsima varju kõrvetava päikese eest ja põgenema ootamatult tekkivate liivatormide eest. Ja muidugi need ussid… Need kuramuse liivaussid. See hetk, kui kuuleksid esimest korda iseloomulikku müdinat ja näed, kuidas liiv sinu ümber värisema hakkab, jääb kauaks meelde. Shai-Hulud ei halasta, jääd liiga kauaks avatud liivale uitama, oled lihtsalt suutäis. Pidev oht loob sünge ja pingelise atmosfääri, mis paneb end selles suures ja vaenulikus maailmas tõeliselt väiksena tundma. Mängu adaptiivne heli ja atmosfäär toetavad sind sellesse maailma süvenema ja seda täiel rinnal nautima.

Funcom, „Conan Exiles’i“ looja, on oma ellujäämismängu kogemuse Düüni maailmaga veenvalt kokku sulatanud. Ressursside kogumine, baasi ehitamine, varustuse meisterdamine, kõik on olemas, kuid Düüni-pärase vimkaga. Sinu „stillsuit“ on parim sõber, mis aitab kehavedelikke taaskasutada, ning õpid kiiresti, et isegi surnukehadest saab väärtuslikku vett kätte. MMO-pool tuleb esile kauplemises, suhtluses teiste mängijatega ja muidugi PvP-s. Kuigi mäng on nauditav ka üksi, avaneb selle tõeline potentsiaal koos sõpradega: ühiste baaside rajamine, retked vürtsiväljadele ja ohtudele vastu astumine on kordades lõbusam.

Lugu toimub põnevas alternatiivreaalsuses, kus Paul Atreides pole kunagi sündinud. See annab arendajatele vabad käed jutustada uusi narratiive, ilma et peaks rangelt raamatute sündmustikku järgima. Saad ise otsustada, millal põhilooga edasi minna, ning vahepeal maailma avastada, kõrvalmissioone teha või oma baasi laiendada. Mängumaailm on tohutu ja tulvil erinevaid paiku, alates süngetest Harkonnenide tööstuslinnakutest kuni peidetud sietšideni. Kõik see on pakitud imeilusasse graafilisse „kuube“, mida saadab Hans Zimmeri filmidest inspireeritud, ent siiski omanäoline ja kaasahaarav muusika.

Kui midagi norida, siis võib võitlusmehaanika alguses tunduda kange. Nagu Düüni lore’is ikka, teevad isiklikud kilbid tulirelvad valikuliselt kasutuks, mistõttu toimub suur osa võitlusest lähivõitluses. „Aeglane tera läbib kilbi“ on siin mehaanika keskne põhimõte ja nõuab harjumist. See pole kiire „hack-and-slash“, vaid pigem taktikaline ja ajastust nõudev. Mõnele võib see tunduda kohmakas, kuid minu meelest lisab see autentsust. Tehnilisi vigu leidub veel, ent Funcom on parandusi usinalt väljastanud ning hiljutine „Lost Harvest“ DLC koos suure „Chapter 2“ uuendusega näitab pühendumust pikaajalisele toele.

Relvad tegelikult hiljem muutuvad asjalikumaks ning heade relvadega on võimalik edukalt ka kilpe läbistada. Maa alustes baasides aga tuleb lähivõitlust endiselt palju ette. Samuti üllatusrünnakute jms puhul Mängija oskused sj relvakäsitlemine läheb tegelikult enda tegelaste arendades samuti paremaks. Ma arvan, et see ongi nii mõeldud, et algus on raske aga sa õpid ennast ja end ümbritsevat keskkonda tundma.

Samuti ma ise ei kasuta enam mängus niivõrd klassikalist stillsuit’i vaid olen rohkem turvise peale liikunud, sest vee tootmine ja veevarude kaasas vedamine ning selle tarbimine on arenenud.

Juba üsna alguses saad aru, et tormid on Arrakisel pöörased, jah neis on võimalik ellu jääga, kuid need on laastavad. Üheks elupäästjaks on telk, telk kogub ühtlasi õhust ka vett, nii, et tormi seal ohutult oodates saab pisut janugi kustutada.

Üldiselt on parem tormi siseruumist vaadata. Õhk on liivast nagunii paks ja kaugele nagunii ei näe. Kuid kõik see kokku koos kaasahaarava helitausta ja pöörase atomosfäägia on lihtsalt nii võimas.

Mägus saad endale mitut baasi ehitada, nii väikeseid, kui suuremaid. Saad õigui määrata kes neile ligi saab, millised uksed avanevad, kastid jne. Suuremad baasid nõuavad Landsraadile maksude tasumist. Nii ongi meil mõnes ohtlikumas paigas väike vahebaas, siis põhibaas ning ka 2 kogukonnale tehtud baasi, kus igaüks saab ligi ja raskel ajal ehk veidi abigi. Baasi ehitamisel on üsna tohutu materjalide valik, siseviimistlus jne.. Ehk sinna võib eraldi lausa päevi kulutada ning mänguarendaja korraldab vahel võistlusigi, et mängijad saaksid oma uhket loomingut teistlegi esitleda.

Funcom on lubanud, et uue aasta esimeses kvartalis tuleb 3 hooaeg. Ootame seda väga aga seniks peame koosolekut millist missiooni järgmiseks ette võtta.

Kokkuvõtteks

„Dune: Awakening“ on meistriteos, armastuskiri Frank Herberti elutööle, vormitud kaasahaaravaks ja halastamatuks ellujäämismänguks. Mäng imeb su endasse ega lase lahti. Olen põhiloo läbi teinud, mitu baasi ehitanud ja alustan nüüd sõpradega uut seiklust. Mängin PC-l, ja olen veendunud, et kui see teistel platvormidel ilmub, on kogemus sama tugev. Kui otsid mängu, mis pakub elamusi kuudeks, ära otsi kaugemale. Vürts on vaba!

Lapsevanematele: Mäng on suunatud vanemale mängijale. Maailm on vägivaldne ja julm ning teemad täiskasvanulikud, peegeldades Düüni poliitilisi ja religioosseid intriige. Kuigi verd ja soolikaid ei pritsi igal sammul, on atmosfäär sünge ja ohtlik.