Aastal 2023 kiitis Mihkel “Street Fighter 6” taevani ning väitis, et selle eluiga saab olema pikk. Tõenäoliselt ei osanud aga isegi tema aimata seda, et paari aasta möödudes saab mängu täismahus endaga rongi või maasikale või vetsu kaasa võtta. Nimelt on Capcom taaselustanud oma viimase aja traditsiooni, et Nintendo konsooli ilmudes peab sellega kaasa tulema ka ”Street Fighteri” sarja mäng (nagu ”Street Fighter IV” 3Dsil ja ”Street Fighter II Ultra” Nintendo Switchil) ning on mingit voodoo-maagiat kasutades Nintendo Switch 2 konsoolile oma uusima löömamängu pakkinud. Okei, “Years 1-2 Fighters Edition”, kus on kaasas kood kahe esimese hooaja lisategelaste omandamiseks, on väljas ka teistele platvormidele, kuid mina keskendun just nimelt Nintendo Switch 2 versioonile.
Ma ei hakka mängu siinkohal väga pikalt kirjeldama, sest eelpool lingitud Mihkli arvustus teeb seda põhjalikult ja värvikalt, aga ma kirjutan pisut oma mõtetest ja Nintendo Switch 2 versiooni toimivusest. Nagu mainisin, on mäng täismahus uuele hübriidkonsoolile porditud. See tähendab ühest küljest seda, et kõik võimalused ja mängulaadid on olemas, ent teisest küljest tuli teha pisikesi möönduseid, et asi korralikult toimiks.
Nintendo Switch 2 ”Street Fighter 6” omab kõiki varasemaid mängulaade, võimaldades läbida iga tegelasega lühikese loo-osa Arcade Mode’is, käia teisi netimängureid loputamas Battle Hubis ning õppida erinevate tegelaste peensuseid World Touris. Lisaks on Capcom pannud paar lisavalikud spetsiaalselt Switch 2 kasutajatele, pakkudes Gyro Battle’it ja Calorie Contesti, mis kasutavad loomulikult ära konsooli liikumistundlikke pulte. Gyro Battle’is on kaks mängijat vastamisi ja kakelda saab ainult pulti kõigutades ja raputades. Kui Gyro Battle’i eesmärgiks on ikka vastase eluriba kahandada, siis Calorie Contesti eesmärgiks on põletada rohkem kaloreid kui su vastane, Olgu ära mainitud, et need mängulaadid on mõeldud ainult kahele mängijale ning arvuti vastu tapelda ei saa.
Mängu üle toomine Nintendo Switch 2le on tehniliselt suurepäraselt õnnestunud. Kaklus jookseb sujuvalt 60 kaadrit sekundis, kõik juhtimisviisid töötavad laitmatult ning soovi korral on olemas ka crossplay võimalus kõikide teiste platvormide vastu. Ainsana valmistab kerge pettumuse World Tour, sest seal toimuvad kaklused miskipärast 30 kaadrit sekundis, aga midagi mu mälusopis ütleb, et see oli ka näiteks Xbox Series Sil ja PlayStation 4l samamoodi. Võimsamad konsoolid pakkusid vist ka 60 fps, kuid päikest võttes on ka veidi viletsama kaadrisagedusega virtuaalne mürgel mõnna. Switch 2 versioonis pole isegi tekstuurid eriti kannatanud, olles kenad, selged ja detailsed, kuid väidetavalt on mängust kadunud lihaste liikumise/deformeerumise süsteem, millega näiteks PS5 versiooni promoti. Samas on kaklus sedavõrd värviline ja kiire ning mitmikmängus ka tähelepanu nõudev, et mul pole aegagi kellegi paisuvaid ja hüplevaid… veene põrnitseda. Samas oleks see ju kuvatõmmiste fännidele hea maiuspala olnud, kuid pole midagi parata, nõrgema jõudlusega konsoolil on tulnud möönduseid teha.
Mul on ”Street Fighter 6” ka PlayStation 5l olemas, kuid ma olen seda seal mänginud kõigest loetud tunnid. World Touri mängulaadi ma ei hakanud seal üldse süvenemagi. Switch 2l läbisin ma selle aga rõõmuga ja olen nüüdseks matnud mängu üle 100 tunni, õppides pisut tundma ka erinevaid tegelasi. Kuna mäng on nüüd kaasaskantav, sai seda teha igal puhkehetkel ning sain paaril korral konsooli ka õues pingile asetatud, et paari tuttavaga kiireid lööminguid korraldada.
Nintendo Switch 2 versioon ”Street Fighter 6st” on seega igas mõttes triumf. See näeb hea välja, mängib suurepäraselt ning on teiste konsoolide versioonidega igas mõttes võrreldav. Switch 2 Joy-Conid kõlbavad suurepäraselt ka Modern-juhtimisstiili harrastamiseks. Kui soovite ”Street Fighteri” või kaklusmängude maailmaga esmakordselt tutvust teha, on mäng igati magus suutäis. Kui tahate tegelasi harjutada, võite seda nüüd teha kasvõi terve Võru bussireisi aja (räägin oma kogemusest). Mäng oli juba enne hea ja pole halvemaks jäänud.
Lapsevanematele: kuna tegu on kaklusmänguga, väänatakse siin jäsemeid ja antakse molli, kuid verd ei lenda ja kellelgi päid otsast ei kisuta. Sobib väga hästi just nimelt esimeseks kaklusmänguks, sest mugavad ja lihtsustatud juhtimisvõimalused teevad žanri sisenemise äärmiselt lihtsaks. PEGI reiting hindab sisu sobivaks alates 12. eluaastast, seega ka nemad nõustuvad minuga.
