Assassin’s Creed Shadows – Kakushiba Ikki

“Assassin’s Creed Shadows” viib mängijad kauaoodatud teekonnale feodaal-Jaapanisse Azuchi-Momoyama ajastusse, pakkudes võimalust kogeda samuraide ja shinobi’de elu keerulisel ajaperioodil. Mäng keskendub kahele peategelasele: Naoele, osavale salamõrtsukale Iga provintsist, ja Yasukele, Jaapani daimyō Oda Nobunaga teenistuses olnud Aafrikast pärit samuraile.

Internetis on palju kirgi kütnud teema, kas Yasuke oli tõesti samurai või mitte. Selle üle võibki lõputult arutlema jääda, sest täpseid detaile tema kohta pole. Ajalooliselt on vaid teada, et sellenimeline mustanahaline tõepoolest viibis Jaapanis aastatel 1581–1582 ja oli Oda Nobunaga teenistuses kuni Nobunaga surmani, kuid võttes arvesse, et Nobunaga oli visionäär, kes püüdis ühendada ja moderniseerida Jaapanit, on võimalik, et Yasuke võis tõepoolest saada suurema rolli, kui seda tunnistada tahetakse. Ajal, kui teised klannid olid eurooplaste saabumise ja seniste traditsioonidega vastuolus olevate tulirelvade kasutusele võtmise vastu, nägi Nobunaga aga suurepärast võimalust oma plaanide elluviimiseks. Seetõttu on tõenäoline, et Nobunaga nägi ka suures (Yasuke oli peajagu pikem kui keskmine jaapanlane), tugevas ja noores mustanahalises võimalust oma vastaseid tumeda nahaga deemonsamuraiga hirmutada. Ajaloos on Nobunagat ju lausa deemonkuningaks nimetatud (第六天魔王, Dairokuten Maō). Seetõttu võis Yasuke tõepoolest samurai olla, hoolimata sellest, et teised jaapanlased teda sellena tollal ega ka täna tunnistada ei taha. Aga olgu sellega kuidas on, “Assassin’s Creed Shadows” on siiski väljamõeldud mäng, mis ei pretendeeri ajaloolisele tõele, vaid on eelkõige siiski meelelahutus.

Mängu käivitades saab mängija esimese asjana tutvust teha uue Animus Hubiga, mis ühendab erinevad “Assassin’s Creedi” mängud ühte süsteemi. See võimaldab mängijatel jälgida missioonide edenemist, avada eksklusiivseid auhindu ja pääseda ligi mänguseeria ajaloolisele arhiivile. Ubisoft lubab Animus Hubi aja jooksul arendada, lisades sinna uusi funktsioone ja integreerides tulevased Assassin’s Creedi mängud samuti ühtsesse ökosüsteemi.

Valides Animus Hubist “Assassin’s Creed Shadowsi”, saab mängija enne mängu käivitamist valida, kuidas ta soovib oma mängu kogeda. Näiteks on valikute hulgas Guided Exploration, mis võimaldab sul valida, kas soovid, et missioonidega seotud punktid ilmuvad kohe su kaardile või pead sa ise otsima, kus sihtmärgid täpselt asuvad. Sellega on seotud ka mängu luurajate süsteem, keda saab kasutada sihtmärkide otsimiseks. Kui Guided Exploration sisse lülitada, siis seda võimalust enam kasutada ei saa, sest kõikide sihtmärkide asukohad on kohe kaardil olemas. Mina otsustasin mängida nii nagu arendaja on mõelnud ega lülitanud seda võimalust sisse.

Lisaks on valikus Canon mode, mis on neile, kes soovivad kogeda lugu täpselt sellisena nagu see mõeldud on, valides olulised mängu lugu ja tegelase arengut puudutavad valikud sinu eest automaatselt ära. Pisemaid valikuid, mis oluliselt mängu ei mõjuta, saad muidugi siiski jätkuvalt ise teha.

Immersive valiku puhul aga räägivad kõik tegelased mängus omas keeles, näiteks portugaallased räägivad portugali keeles ja jaapanlased jaapani keeles. Subtiitrid on muidugi all olemas, nii ei tasu karta, et millestki aru ei saa. Proovisin mõlemat varianti ja otsustasin, et jaapani keeles kõnelevad tegelased kõlavad minu jaoks loomulikumalt, ingliskeelne versioon hakkas kohe kuidagi vastukarva käima.

Seejärel jõuab “Assassin’s Creed Shadowsi” sissejuhatuseni, mis viibki meid kohe Yasuke ja Oda Nobunaga esmakohtumise juurde, tutvustades meile asjaolusid, mis need kaks kokku viis. Sellele järgneb võitlussüsteemide tutvustus Yasukega ja seejärel viiakse meid kurssi Naoe loo ja tema oskustega.

Naoe ja Yasukese mängustiilid on kardinaalselt erinevad. Yasuke on suur ja tugeva kehaehitusega samurai, kes keskendub otsesele ja jõulisele võitlusele, kasutades selleks lähivõitlus- ja kaugrelvi. Nao aga on tema täielik vastand, kiire ja kaval shinobi, keskendudes pimeduses hiilimisele, parkuurile ja ninja-tehnikatele. Naoe relvadeks on peidetud tera, katana, ninjatähed ja muu selline kraam, mis võimaldab tal vastaseid vaikselt ja märkamatult kõrvaldada. Lisaks erinevatele relvadele on neil ka erinevad oskused, mida kogutud kogemuspunktide eest lahti lukustada saab.

Kui mängu algus ja tegelaste jaoks mõeldud spetsiaalsed missioonid ja lisategevused välja arvata, võid suurema osa mängust mängida täpselt selle tegelasega, kellega soovid. Kui sulle meeldib varjudes hiilida ja vastastele nuga selga lüüa, siis võtad Naoe, kui aga sulle meeldib samuraile kohane otse vastasele lähenemine ja loomaliku jõu kasutamine, lendad vastaste keskele Yasukesega. Tegelasi saab varustuse menüüst vajalikul hetkel vahetada, kui sa just parasjagu keset lahingumöllu pole. Tegelaste valikul tasub lihtsalt meeles pidada, et nad sobivad erinevate rollide jaoks. Yasukega ikka kuhugi põõsasse väga hiilima ei lähe, sest vastased märkavad sind kiirelt. Naoega aga võib asi üsna kiirelt kurvalt lõppeda, kui ta suuremale seltskonnale silma peaks jääma või niisama suurema suutäie haukab kui ühele pisikese shinobi‘le korraga suhu mahub.

Mängumaailm on jagatud üheksaks erinevaks regiooniks, kus lisaks põhiloole leidub hulgaliselt kõrvalmissioone ja tegevusi ning oi kui palju neid tegevusi on. Ma isegi ei püüa neid kõiki üles märkida ja kirjeldama hakata, sest neid on tõesti palju ning neid tuleb mängu käigus aina juurde, samamoodi nagu ka sihtmärke. Ühesõnaga tegevust on siin maa ja ilm.

Õnneks jäetakse mängijatele vabadus maailma avastada oma tempos. Keegi sulle midagi peale ei suru, ise tead, kus ringi kolad ja mida teed. Olgu, niipalju peab arvestama, et kohe mängu alguses kuhugi teise kaardi otsa ronida ja suurte kõrgema taseme vastastega tüli norima minna pole siiski mõtet. Ma ise püüan end neist arvukatest lisategevustest mitte väga palju häirida lasta, keskendudes vaid nendele, mis punktide A ja B vahele jäävad, kuid ka sedasi avastad tihti, et punkti B jõudmiseks on kulunud mitmeid tunde.

Maailm on elav ning pidevalt muutuv. Maailmas jooksevad ringi erinevad loomad ja inimesed, sealhulgas ka bandiidid. Kõik muutub ja mängu ilmastik ja aastaajad ei mõjuta mitte ainult visuaalset poolt (mis on päris ilus), vaid ka mängumehaanikaid. Talvel sügavas lumes sumbates väsib tegelane kiiremini, vihma ajal muutuvad riided läbimärjaks ja valvurid otsivad vihma eest varju jne. See kõik muudab mängu dünaamilisemaks kui kunagi varem ja see on äge. Näiteks öösel paduvihmaga võib kogu nähtavus sinu ümber täielikult kaduda ja see on ideaalne aeg ühele salamõrtsukale vihmavarju otsivate vastaste nottimiseks.

Lisaks on mängus mitmeid tehnilisi uuendusi, mis teevad mängukogemuse sujuvamaks ja nauditavamaks. Näiteks kui hobust vilistada, kappab teine kohale ja saad jooksu pealt hopsti automaatselt hobusele selga karata. Ma jumaldan seda, pea igas teises mängus pead hakkama seda hobust järgi ootama ja teda siis kusagilt puu või kivi tagant otsima. Siin aga vilistad ja jooksed edasi ja hobune jookseb sulle järgi ja juba oledki hobuse seljas. Enamus juhtudel siis, sest maastikuoludest sõltuvalt võib siiski vahel juhtuda, et hobune ei saa sulle järgi tulla, aga vähegi lagedama koha peal töötab see alati.

Märkimissüsteem on samuti asi, mis mulle väga meeldib. Nagu eespool mainisin, meeldib mulle punkti A ja punkti B vahele jäävad asjad kõik ära teha. Olles valinud missiooni või tegevuse või koha, kuhu minna tahan, siis saan vaatama hakata, milliseid punkte ma oma teekonnal veel külastada tahan ja märgin nad ära. Seejärel lülitan sisse teejuhise, mis näitab mulle, kuidas viimasesse märgitud punkti jõuda. Sinna jõudes eemaldatakse märk automaatselt mu kaardilt ja ma võin järgmise punkti suunas ajama panna, ilma et ma peaksin hakkama jälle kaardilt otsima, kus ma täpselt olen ja mis võiks järgmine punkt olla. See süsteem teeb navigeerimise märksa mugavamaks ja lihtsamaks.

Ahjaa, automaatne liikumine ehk auto follow on ka olemas. Kui on mingi missioon või tegevus, kus sa pead kellegi järel kõndima punktist A punkti B, siis sa ei pea seda ise nagu lollakas tegema, vaid vajutad auto follow ja tegelane liigub kaaslasega samas tempos, sina ainult kuulad/loed tekste, mida samal ajal räägitakse/ekraanile manatakse. Väga hea süsteem.

Kas siin mängus kasse ka silitada saab? Jah. Aga koeri? Jah. Neid on maailmas omajagu, ka erinevaid tõuge ning neid kõiki saab silitada. Kui oled uue tõu leidnud, siis tasub neid silitama minna, sest see lukustab need lahti, et saaksid nad soovi korral oma baasi/külla lisada. Sul on nimelt ka baas, kus saad missioonide vahepeal koos liitlastega aega veeta, saket libistada, lõkke ääres istuda, relvi parendada ja lõhkuda, kaaslasi õpetada, loomi silitada ja loomulikult baasi pidevalt täiustada. Kogu baasiehitus on selline liivakastitaoline asjandus, kus ise otsustad, kuhu millise maja, puu, põõsa, kuju, puuriidad, pesu jaoks pesukuivatuspuud jne paigutada tahad.

Kahjuks on siin magusas meepotis ka paar tõrvatilka. Näiteks on mõned missioonid, kus sa loomulikult salvestada ei saa ja kui sul siis midagi untsu läheb… alustad aga kõike algusest. Olgu alustame, aga kõige piinavam kogu selle asja juures on see, et kui ülesanne sisaldab ka vahestseene, siis mingil veidral põhjusel sa neid vahele jätta ei saa. Ma päriselt ei saa aru, miks, sest sealsamas mõnda teist vahestseeni võid rahulikult vahele jätta, näiteks mängu alguses olevaid vahestseene.

Teine asi, mis mind väga häirib, on see, et koobastes/hauakambritest ei saa fast travelit välja teha ehk siis kiirreisida. See on nii tüütu, otsid ja ronid seal pikalt ringi kuniks jõuad ei tea kuhu karupersse, saad kõik vajaliku nänni sealt kätte ja siis oleks aeg lahkuda. Palun, saad kogu tuldud teed tagasi minna ja kusagil pimedas labürindis väljapääsu otsida ja selleks võib minna taaskord palju minuteid. Raisatud mänguaeg, mis ei anna tegelikult mulle mitte midagi. Sel põhjusel püüan ma neid hauakambreid hetkel lihtsalt vältida, kuigi ma tean, et sealt saab igasugust ägedat kraami.

Kokkuvõtteks on “Assassin’s Creed Shadows” vapustavalt hea mäng. Kui sulle meeldib Assassin’s Creedi mänguseeria või “Ghost of Tsushima” ja feodaal-Jaapan, siis tegemist on mänguga, mida sa pead mängima. Suurepärane lugu, vapustavalt äge maailm ja tegelased ning meeletus koguses sisu. “Assassin’s Creed Shadows” pakub sulle mängurõõmu vähemalt järgmiseks sajaks tunniks.

Pärast viimase aja pettumusi on hea näha, et Ubisoft suudab jätkuvalt teha häid mänge, kui nad end vaid käsile võtavad. Tõsi, siin ja seal on hetkel väikseid vigu, kuid ükski neist ei riku mängu üldmuljet. Tegemist on selle mänguseeria kõige parema mänguga, tõugates seniselt troonilt “Assassin’s Creed IV: Black Flagi”. Kui sa oled oodanud “Assassin’s Creed” sarja mängu, mis toimub Jaapanis, siis siin ta nüüd on – mängi samurai või shinobi‘na.

Arvustus on pooleli: “Assassin’s Creed Shadows” arvustus on hetkel pooleli. Olen jõudnud selle kirjatüki ilmumise ajaks mängida umbes kolmandiku mängust ja esmamulje on mängust väga hea. Lõplik versioon arvustusest ilmub pärast mängu lõpetamist.

Lapsevanematele: “Assassin’s Creed Shadows” on soovitatav alates 18. eluaastast, sest seal lendab päid ja jäsemeid vasakule ja paremale. Soovi korral aga on võimalik aga see valik mängus välja lülitada, et ekraanil oleks vähem verd ja nii sobib see ehk ka noorematele mängijatele, kui nad on seda mänguseeriat varem mänginud või neile meeldib väga feodaalne Jaapan.