Nonii, puslemängud… Teosed, mis peaksid mängijat köitma ja panema teda tahtma oma eelnevat sooritust üle teha või tekitama tunde, et ta on jube nutikas, et tuli sellise lahenduse peale. Olen varemgi vist maininud, et näiteks “Tetris”, “Kurushi” ja “Chu Chu Rocket” on olnud asjad, mida ma hea meelega tarbin (ja on täielik sigadus, et kahele neist pole korralikke järjeosi tehtud). “Katamari Damacy” oli samuti üks sellistest puslemängudest, mis mind hetkega endasse haaras ja sellele on tehtud ikka hulganisti lisa. Isegi 2025. aasta alguses ilmus Apple Arcade’i ekslusiivne variant. Seda muidugi keegi ei mänginud, sest kõik ootasid hoopis “Once Upon a Katamarit”, mis ei ole mingil obskuursel platvormil lõksus.
“Once Upon a Katamari” astub oma eelkäijate jäetud jälgedes. Mängija kehastub imetillukeseks Printsiks, kelle isa, võimas ja väärikas ja särav ja ilus ja üllas ja universumi kõige jumalikum olevus Kogu Kosmose Kuningas taaskord lustides maailmaruumi pihuks ja põrmuks teeb. Printsi ülesandeks saab kleepuva kera ehk katamari abil kõik taas korda teha ning sel korral viib ajamasin teda läbi erinevate ajaperioodide, alustades metsikust läänest ja lõpetades jääajaga. Ajastutel ootavad Printsi ees ülesanded, kus tal kästakse kera külge rullida piisav hulk kulda või dinosauruseid või võistelda oma sugulaste vastu hoopis punktide kogumise mängus nimega Katamari Ball.
Mängu juhtimine on alguses veider, sest põhiline juhtimisskeem käsib kasutada mõlemat juhtkangi. Üles suunates liigub kera edasi, paremale suunates astub Prints keraga paremale jne. On ka eriliigutused nagu kangidele vajutades teisele poole kera hüppamine ja pulkadega vehkides kiirema hoo andmine. Kui see peaks keeruline tunduma, saab kera juhtida ka ühe kangiga, aga minu jaoks on too kahe kangi süsteem algupärane ja ma ei taha ega soovita seda muuta. Juhtimist võib alguses raskendada ka see, et kõik asjad ei kleepu kera külge ühtlaselt ja kui mõne piraadi jalad liiga kaugel siputavad, kipub kera veeredes nõksuma nagu kõrtsi poole taaruv puujalaga Long John Silver.
Tasemed tuleb läbida aja peale, rullides kera teatud mõõtu palliks. See eeldab tasemete tundmist ja uurimist, sest alguses pole teil ju aimugi, mis kusagil nurga taga peidus on ja mida alguses kokku rullida tasub. Rusikareegel on see, et enne ei saa suuremaid asju kera külge noppida, kui kera asjast endast kõrgem pole, seega alustuseks hakatakse korjama pisikesi klibakaid ja alles seejärel suuremaid asju-olendeid. Te peate ära õppima, millal kimada palliga edasi ja millal minna tagasi, kus oli magus enne kättesaamatute pudinate kogum, et ülesanne edukalt ära teha. Lisaks on tasemetesse peidetud ka kroonid (uute tasemete avamiseks), kingitused (kostüümide jupid) ja sugulased (Printsi asendajad). Neid võite käia korjamas omas tempos, kui suudate meelde jätta, et näe, siin oli see ja see asi. Kuna ka kroonid ja kingitused võivad olla eri mõõtu, tuleb ka nende kätte saamiseks ikkagi katamarit piisavalt kasvatada.
“Katamari” võlu peitub minu jaoks selle lihtsuses. Jah, ajalimiit võib olla tüütu, aga samas on mäng piisavalt arusaadav, et seda võib näiteks uusaastaõhtul vabalt kambaga mängida, andes pulti käest kätte. Uued lisavõimed nagu kiirust andev rakett ja esemeid külge tõmbav magnet lasevad isegi pisut strateegiat arendada, kuid tegelikult neid vist kasutama ei pea. Ajastute sisse peidetud tasemed on ägedalt omanäolised ja toovad alati inimestele naeratuse näole, sest piraatide või samuraide või saurustega on alati kõigil omad kokkupuuted-mälestused ja on vahva näha, kuidas “Katamaris” pähekulunud mälupilte huumoriks pööratakse. Kahjuks on mängu lugu küllaltki lühike, seega kui te ainult selle läbite, kestab lõbu ainult 8 tundi.
Pildiilu siit otseselt otsida ei tasu, sest kõik elemendid on lihtsakoelised ja minimaalselt animeeritud, mõjudes otsekui lõbustuspargi robotnukkudena, aga heli on seevastu võrratu. Muusika on taas selline, et ma tahan kindlasti siit mõned lood oma igapäevasesse Spotify listi toppida.
“Once Upon a Katamari” on selline mäng, mida te kindlasti poest kaasa noppida ei oska, kui te sellest varem kuulnud pole, aga mis puslehuvilist mängurit alati meeldivalt üllatab. Seega kui te otsite midagi, mida kasvõi ampshaaval mängida, siis võtke “Katamari” kindlasti ligi, sest isegi ebaausatena tunduvad hetked, kus te tunnete, et ei saa kohe kindlasti ülesannet tehtud, on alati lahendatavad tasemega lähema tutvumise ja paremate marsruutide otsimise läbi ning pidev huumoriprisma kasutamine hoiab naeratust näol.
Lapsevanematele: “Once Upon a Katamari” sobib absoluutselt kõikidele vanustele, sest vajadusel saab kasutada ühe kangiga juhtimist, mis peaks kõikidele arusaadav olema. Vägivalda pole ja muiata saab omajagu, seega sobib ideaalselt ka kogu perega mängimiseks.
Platvormid: PC, PS5, Xbox Series X/S, Switch
Ilmus: 25. oktoober 2025
Arendaja: RENGAME
Väljaandja: Bandai Namco Entertainment
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch 2
