The Fall on järjekordne indie mäng mis kõigepealt ilmunud PC peal ja seejärel leidnud oma tee mängukonsoolidele. Over The Moon tõi oma teose tegelikult avalikkuse ette juba 2014 aastal, kõigepealt siis PC mängijateni, seejärel Wii U sõpradeni ning tervelt aasta hiljem, 14 juulil 2015 jõudis mäng lõpuks ka Playstation 4 ja Xbox One kasutajateni. Meieni jõudis Playstation 4 kood seega sellel platvormil sai ka mäng ette võetud. Tegemist on esimese osaga kolmeosalises mänguseerias, seega terviklikku lugu esimesest mängust veel kätte ei saa.
Mäng räägib natuke kurva loo võõra planeedi orbiidil tiirelnud ja sealt alla langenud kolonel Josephs’ist nig tema Mark-7 lahingurüüst ja sellest, kuidas seda juhtiv tehisintellekt A.R.I.D üritab rüüs oleva kriitilises seisundis koloneli elu päästa. Selleks aga on vaja arstiabi ning seda A.R.I.D otsima lähebki. Kerge aga see teekond olema ei saa, vastu tuleb astuda erinevatele vaenlastele ja lahendada hulganisti erinevaid ülesandeid mis panevad proovile ka kõige nupukamad mängijad.
Kui Sa oled eriliselt taibukas ja suudad ära tabada ka kõige jaburamad lahendused kõige jaburamate ülesannete juures siis jagub Sulle mänguaega kõigest tunni-pooleteise jagu, kui Sa aga oled keskmine mängur (nagu mina) kes otsib põnevust ja tahab ennast proovile panna siis tuleb ekraani taga istuda tunduvalt kauem. Minul võttis mängu esmane läbimine kusagil 5 tundi aega. Võibolla olen ma tõesti eriline kobakäpp, enamus sellest ajast kulus mul asjade otsimisele ja sellele, et välja mõelda mida järgmiseks tegema peab.
Traagiline hädamaandumine leiab aset kummalisse droidide paranduskeskusesse, mis on pime ja sünge, mida valvavad kurjad turvarobotid keda omakorda juhib Hooldaja (The Caretaker) , kelle taktikepi all toimib terve see keskus ja kes ei ole eriti vaimustunud sinu kinnisideest pääseda arstiabini. Kuid selles vaenulikus keskkonnas leidub ka liitlane, lõhestunud isiksusega serverisüsteem, kellest üks pool üritab oma programmeeritud süsteemi järgida ja teine olla rohkem inimlik, tehes inimlikke otsuseid ja valikuid ning jäljendades inimestele omast vaba kõnepruuki.
Kohe mängu alguses õpetatakse kiirelt selgeks kogu see lihtne nuppude süsteem mida mängus kasutada tuleb ja näidatakse ette nii lahingusüsteem kui asjade ostimise ning kasutamise põhimõtted. Ning siis tuleb juba nuputama hakata. Mängu käigus tuleb otsida erinevaid esemeid kasutades oma taskulambi valgust. Kuigi tegemist on külgvaates mänguga ning mitte just eriti keeruliste ja mahukate tasemetega teeb pime ümbruskond ja raskesti märgatavad asjad nende leidmise mitte just kõige lihtsamaks. Kuna aga asjade leidmine ja nende kasutamine ümbruskonnas on mängu progresseerumise poole pealt määrava tähtsusega siis tuleb läbi otsida iga viimne kui nurgatagune kus võib midagi olla. Kui oled kõik võimaliku avastanud ja ei pääse ikka edasi tuleb hakata nuputama kuidas ja millises järjekorras mida kasutama peab. Kuigi ma pean ennast tavalise loogika järgi toimivaks inimeseks ei suutnud ma kohe näiteks välja mõelda, et mädanev inimpea võib kõlvata toitainerikkaks söögiks või kuldmündist tuleks traat meisterdada – aga see olen ainult mina. Samas ei ole need ka kõige keerukamad asjad mida mängus tegema peab. Mängu erinevad ülesanded võivadki mõjuda kahte moodi – need võivad olla märkimisväärselt lihtsad (proovid lihtsalt kombineerida kõikvõimalikke asju omavahel) samas võivad need olla meeletult rasked mis panevad Su kannatuse tõsiselt proovile ja olenevalt mis inimesega tegu on määrab juba selle kas viitsitakse ise lahendust otsida või minnakse kergema vastupanu teed ning suundutakse internetibrauserist õpetusi otsima..
Kui jõuda eelnevalt mainitud lahingusüsteemini siis siin midagi väga keerulist ei ole. Sinu kasutada on üks relv, millel küljes lasersihik mida vaenlaste (või maailmas asuvate objektide) pihta suunata ning tulistada. Mina isiklikult pidasin lahingupidamist äärmiselt ebavajalikuks. Hooldaja, kes aeg ajalt ennast ilmutab ja sulle meelde tuletab, kui katkine ja paha sa oled, saadab aeg ajalt oma robotjüngreid sind kinni võtma. Üldjuhul olid lahingud aga lühikesed ning ei mänginud mängu progressi silmas pidades peaaegu mitte mingit rolli. Kuigi Mark-7 kaitsekilp on väga nõrk ja laeb ennast täis ülimalt aeglaselt teeb lihtne varjumine lahingud äärmiselt lihtsaks – varjuda saab kas erinevate objektide taha või muuta ennast ühe lahingrüü erivõime abil nähtamatuks (sest kui kuulid sind ei näe siis nad ei saa ka sulle liiga teha?). Kuigi relva tuleb kasutada ka erinevate ülesannete käigus on selle kasutamine pigem teisejärguline ja enamus ajast tuleb lasersihiku asemel taskulambiga ringi käia.
Ma ei kirjeldanud mängu sisu meelega eriti pikalt, sest The Fall peamine omadus on siiski tema lugu. Mitte ükski tegevus või sündmus ei pane sind unustama miks sa seda kõike teed. Selle väga intelligentse tehisintellekti ennast ohverdav võitlus koloneli päästmiseks on jutustatud väga hästi. Kui algul tundub, et A.R.I.D tegutseb vaid oma programmi piires siis mängu jätkudest hakkab ta sealt vaikselt väljuma, muutudes justkui inimlikumaks ja tundelisemaks, üritades vahendeid valimata oma piloodi elu päästa. Kuigi taustamuusika (soundtrack) kuidagi eriliselt silma ei paistnud oli dialoogide osa väga hästi ja usutavalt sisse loetud andes väga hästi edasi õhus olevaid emotsioone. Ka ümbruskond olid loodud ilus ja sünge, käivitades ellujäämisinstinktid ning muutes Su koloneli aitamisel pea sama emotsionaalselks kui A.R.I.D. Mängu lõpp oli minu jaoks mõnevõrra üllatav, kuigi ka taoline lahendus käis mängu jooksul mu peast läbi. Õnneks ei ole see seiklus veel läbi ja peatükk lõppeb lootustandvate sõnadega to be continued…
Arendaja: Over the Moon
Levitaja: Over the Moon
Ilmus: 30 mai 2014 (PC), 26 august 2014 (Wii U), 14 juuli 2015 (X1, PS4)
Platvormid: PC, Wii U, Xbox One, Playstation 4
Ülevaade tehtud: Playstation 4
