Dragon Age: Inquisition, mäng mida on raske käest ära panna

Dragon Age: Inquisition on mäng mille võimsust on väga raske sõnadesse edasi panna. See on mäng mida peab ise läbi mängima, mida peab ise tundma, et mõista ja osa saada sellest mida Dragon Age: Inquisition sulle pakub.

Tegemist on ühe suurepärase mänguga, mille koht on iga heast mängust lugupidava mänguri kodus. Nii et selle asemel, et siin oma aega raisata ülevaate lugemisele, soovitan hoopis kiirelt oma sammud seada lähima poe poole, mis Dragon Age: Inquisition’i müüb, see mäng ära osta, ja seda ise mängima hakata. Luban, et kui sulle vähegi meeldivad hea mängulooga rollimängud, siis sa ei pea oma ostu kahtesema.

Ja kui sa juhuslikult ei ole varasemaid Dragon Age mänge enne mänginud, siis ei tasu ka sellepärast eriti muretseda. Dragon Age: Inquisition sobib väga hästi ka esimeseks m’ngust millega alustada. Ning Dragon Age maailmas varasemalt toimunu olulisem osa võetakse mängu käigus ilusasti kokku. Mistõttu ei jää mäng arusamatuks ka neile kes alles nüüd alustavad.

Neile aga kes on ka varasemaid osasid mänginud ja enam vähem mäletavad oma tehtud otsuseid eelmistes osades, või soovivad oma tehtud otsuseid veidi muuta, saavad kasutada veebipõhist Dragon Age Keep’i, kus saab oma tehtud otsused üle vaadata ja ära salvestada, et neid Dragon Age: Inquisition’i jaoks kasutada.

Juhul kui sa endiselt veel siin ülevaadet loed, selle asemel et Dragon Age: Inquisitioni mängida… Siis Inquisition on Dragon Age seeria kolmas mäng, ja kahtlemata neist kolmest kõige parem. Kui pilk minevikku tagasi heita, siis enamus RPG (role-playing game, eesti keeles rollimäng) fänne on nõus, et Dragon Age: Origins oli üks väga hea mäng. Nii hea mäng, et esimestel nädalatel oli peaaegu ilmvõimatu seda mängu poodidest osta, sest kõik kogused olid välja müüdud. Samal ajal Dragon Age II puhul oli tegemist ühe suure pettumusega. Peale teravat kriitikat Dragon Age II suunas, istus BioWare meeskond maha ja mõtles tõsiselt järele selle üle kus nad vea tegid. Ja et tehtud vigu mitte enam korrata otsustasid nad Dragon Age fännide käest järele uurida, mida mängurid sooviksid. Ning fännide arvamusi kuulda võttes, on BioWare suutnud Dragon Age: Inquisition näol luua ühe aegade parima RPG. Minu sügav kummardus mängu autoritele.

Dragon Age: Inquisition algab sellega, et Chantry poolt kokku kutsutud templirüütlite ja maagide kohtumisel toimub plahvatus, mille käigus taevas kahe maailma vahel katki rebitakse. Ja kõik kohtumisel olnud saavad surma. Välja arvatud üks isik – sina, kelle pääsatab üks müstiline naisekuju. Hiljem arvatakse, et see müstiline naine oli ei keegi muu kui Andraste ise. Mistõttu tuntakse sind hiljem kui “Herald of Andraste”. Selle päästmise käigus on sind “õnnistatud” müstilise rohelise energiaga, võimsamaga kui ükski maag enne näinud on. Ja tänu sellele oled sa ainuke kes suudab sulgeda kahe maailma vahel tekkinud augud, ja peatada deemonid.

Tekkinud kaoses luuakse inkvisitsioon, et kord majja lüüa. Ning mängu käigus saab sinust üsna peatselt Inkvisiitor. Et kord taastada, tuleb sul omale värvata uusi kaaslasi, nõuandjaid, agente ja liitlasi.

Deemonid aga pole ainuke probleem, millega sinul ja su kaaslastel tuleb silmitsi seista. Lisaks deemonitele tuleb sul tegeleda veel maagide ja templirüütlitega kes omavahel madistavad, ja seejärel Venatori liikmetega, surnutega, punaste templirüütlitega, draakonitega ja iidse darkspawn Corypheus’ga. Lisaks tuleb sul tegeleda igapäevaselt aadlike ja nende võimumängudega. Ja loomulikult ei unusta üks hea juht selle käigus ära oma kaaslasi ja oma poolehoidjaid, ning kõiki teisi kes tekkinud kaoses Inkvisitsiooni abi vajavad.

Ühe huvitava lisana saab nüüd trooniruumis ka kohut mõista kurjategijate üle. See kuidas sa nende üle kohut mõistad, mõjutab loomulikult mängus toimuvat. Vastavalt langetatud otsustele võib tulevikus tekkida ka lisamissioone või neid siis mitte tekkida, mis omakorda mõjutavad üldpilti. Rääkimata tehtud otsuste mõjust oma kaaslaste hulgas.

Kaardid on piisavalt suured, ja erinevalt Dragon Age II’st kus sa koridorites ringi jooksid, saab Dragon Age: Inquisitionis praktiliselt igale poole oma nina toppida. Ringi seigelda, erinevaid alasid uurida ning missioone mida mängus teha on küll ja küll. Kui soovid kõik alad läbi uurida ja kõiki missioone teha, siis on üle 150 tunni mänguaega garanteeritud. Tänu hästi tasakaalustatud mängule ei tohiks kordagi igav hakata. Ja kuna kõikidele erinevatele aladele on võimalik hiljem ikka ja jälle tagasi tulla (välja arvatud pisikesed ühekordsed kõrval missioonid), ei pea ilmtingimata hambad ristis ühte piirkonda otsast lõpuni korraga puhtaks üritada teha. Päris tihti tulebki samale kaardile hiljem nagunii mõne teise missiooni käigus tagasi tulla. Ning vahel võivad piirkonnas olevad pahalased piirkonna teises otsas palju tugevamad olla võrreldes selle piirkonna osaga kust alustasid. Näiteks mängu alguses olev esimene piirkond nimega Hinterlands ei olegi mõeldud ühe korraga otsast lõpuni läbi tegemiseks. Soovitan seal lihtsalt vajalikud missioonid ära teha ja siis Haven’isse tagasi minna ja looga edasi liikuda. Niikuinii pead uute tekkivate lisamissioonide käigus Hinterlandsi veel tagasi minema. Siis saab ka ülejäänud kaardi puhtaks teha.

Ja kui sa lõpuks Skyholdi jõuad, siis seekord on tegemist tõepoolest ühe suure võimsa kindlusega. Skyhold on üks vana, maha jäetud ja unustatud kindlus. Mis tänu oma unikaalsele asukohale tagab selle, et vaenlase tulekut on võimalik juba kaugelt märgata, enne kui too kindluse lähedusse peaks jõudma. Rääkimata sellest, et Skyholdi ründamine pole ilmselgelt kõige lihtsam tegevus.

Kogu kindluse läbi uurimine võtab omajagu korralikult aega. Kuna soovisin Skyholdi kõik nurgatagused läbi uurida. Ja kõigi asjaosalistega juttu rääkida. Siis mul läks kaks õhtut enne kui ma jõudsin niikaugele, et ülejäänud mänguga edasi minna ja uurida mis väljaspool Skyholdi toimub. Aga ma ei nurise. Sest see andis mulle võimaluse oma kindlusega ja sealsete asukatega korralikult tutvuda ning samal ajal sain sõjaruumis asuval kaardil olevad lisamissioonid oma nõuandjate vahel ära jagada. Ja kui nad eelmistega ühele poole said, siis sai uusi ülesandeid neile anda.

Lisaks eelpool mainitud tegevustele, on seekord mängu lisatud ka igasuguste materjalide kogumine. Asi mis mulle isiklikult eriti ei meeldi, igasuguse pudipadi korjamine on minu jaoks alati selline tüütu ja üksluiselt igav tegevus olnud. Vähemalt on BioWare meeskond sellega arvestanud ja ma võin soovi korral materjalide korjamist ignoreerida ja vajaliku materjali poemüüjate käest osta. Suur pluss minu silmis. Kogutud või ostetud materjali saad siis kasutada erinevate asjade tegemiseks mida laagris oleva laua taga valmistada ja mille eest lisapunkte saab. Lisaks saab materjali kasutada ka näiteks oma lahinguvarustuse ja relvade jaoks. Kas siis päris uute loomiseks või olemasolevatele uute lisade tekitamiseks. Taaskord on võimalik relvi ja lahinguvarustust ning lisasid neile ka otse poodidest osta ja siis oma varustust uuendada. Lisaks saab tapetud vaenlastelt ja igasugustest kirstudest samuti seda varustust piisavalt. Nii et kui sind oma lahinguvarustuse loomine ei huvita ja sa sellele aega ei viitsi raisata, siis saad seda osa mängust samuti rahulikult ignoreerida.

Ja isegi see ei ole veel kõik mida mängus teha saab. Lisaks eelnevalt nimetatud tekkinud lõhede sulgemisele, käskluste andmisele, ehitiste parandamisele, uuendamisele, erinevate mõistatuste lahendamisele, jne. on erinevaid tegevusi mida mängus teha saab küllaga. Kõike ei jõua kirja panna ja pole eriti ka mõtet. Targem on ise järele proovida, nagu ma juba päris alguses soovitasin.

Kokku on mul viimaste nädalate jooksul mängu mängitud umbes 100 tunni jagu, siia hulka arvestasin juba ka mitmikmängu osa ja erinevate klassidega katsetamise. Ühe konkreetse tegelaskujuga mängimise alla on läinud tänaseks kokku 80 tundi. Ja lõppu ei paista endiselt, tegevust on veel küllaga. Ja kui mõne mängu juures hakkab sarnase numbri juures vaikselt igav juba ja asi muutub üksluiseks, siis Dragon Age: Inquisition juures seda tunnet ei ole tekkinud.

Vastupidi, seda mängu kord alustades on väga raske seda käest ära panna, mistõttu on mitmeid unetuid öid Dragon Age: Inquisitioniga koos veedetud. Mäng lihtsalt on nii hea. Ei mäletagi enam, millal viimati oli mõni mäng kohe nii hea, et seda oli raske käest ära panna. Fallout II oli näiteks üks sellistest mängudest, mis samamoodi enda lummusesse mind haaras. Dragon Age: Inquisition on mäng mida esimesel võimalusel tahad edasi mängida, et seda võrratut maailma edasi avastada ja osa saada sellest suurepärasest mänguloost. Tegemist on nagu ühe väga hea raamatuga, mid ahnelt lehekülg lehekülje järel endasse haarad. Ja muudkui kordad endale üks lehekülg veel ja siis lähen magama. Aga sellele leheküljele lisandub veel üks ja veel üks, sest lugu mida sulle jutustatakse on lihtsalt nii kaasahaarav. Ja mis peamine mäng suudab sind jälle ja jälle positiivselt üllatada.

Mänguloo jutustamises ja selle oskusliku sidumisega sinuga on BioWare väga hästi hakkama saanud. Mängulugu, dialoogid ja erinevad võimalikud valikud otsustamisel võimaldavad just sinule meelepäraseid ja sinu vaateid väljendavaid valikud teha. See aitab märgatavalt kaasa personaalse sideme loomisel mängus toimuvaga. Mistõttu on mängus hetki, mis liigutavad sind hingepõhjani ja panevad sind mängule ning sealsetele tegelastele kaasa elama.

Juhul kui te peaksite tundma kedagi, kes ei pea eriti lugu videomängudest ja peab neid vägivaldseteks, mõttetuteks ja igavateks.. Siis meelitage need isikud proovima Dragon Age: Inquisition mängu, ja ma luban teile, et te ei kuule neist pikka aega enam midagi.

Uuendatud on mängus ka võitlus süsteemi. Uus süsteem annab võimaluse igale mängijale ise otsustada kuidas ta mängida soovib. Sa võid mängida ainult oma tegelaskujuga ja lasta kaaslastel sind toetada nagu nemad seda heaks peavad. Samuti saad lasta süsteemil otsustada millise skilli alla kaaslaste punktid paigutada. Aga saad ka ise otsustada mida neil vaja on. Samuti saad soovi korral võitluses olles kiirelt üle võtta hoopis mõne oma kaaslase ja lasta arvutil teiste tegelastega edasi võidelda. Või lülita sisse taktikaline võitlus süsteem, mis peatab aja ja anna konkreetseid käsklusi kes kuhu liigub, mis skilli kasutab, millist vastast ründab, jne. Ja loomulikult võid ühes lahingus kasutada kõiki neid võimalusi korraga, vastavalt sellele kuidas sina mängida tahad.

Mängule on lisatud seekord ka co-op variant kuni neljale mängijale. Kus siis koos kaaslatega on võimalik täita erinevaid ülesandeid. Kahjuks ei ole see aga midagi erilist ning juba mõne mängu jooksul muutub mitmikmängu osa igavaks. Mistõttu minu poolest oleks võinud mitmikmängu osa väga hästi ka olemata olla.

Mitmikmängu osa pole aga kahjuks ainuke asi mille üle mängus nuriseda saab. Nagu selle aasta mängude puhul juba tavaks on saanud, siis leidub bugisid ka Dragon Age: Inquisition mängus. Ja ma ei räägi siin sellistest pisikestest bugidest, mis eriti silma ei jää ja mille peale ainult poolkogemata satub. Päris mitmel juhul on tegemist bugidega, mida saab konkreetsete tegevuste käigus ikka ja jälle esile kutsuda. See näitab seda, et mängu müügile viskamisega on ilmselgelt kiirustatud ja tegelikult oleks võinud mängu detsembri algusesse edasi lükata. Selle aja jooksul oleks saanud olulisemad vead kõrvaldada.

Kõige enam häirib mängijaid lisamissioonides esinevad bugid. Näiteks Dorianiga seotud missioonidega võib juhtuda, et sa ei saa oma missiooni lõpetada, kuna vajalik tegelaskuju pole õiges kohas või ei teki vajalikku dialoogi. Kuigi lisamissioonid ei takista sul mängu põhilooga edasi minemast.. On need bugid siiski häirivad, eriti kui sa soovid kõikide oma kaaslaste missioonidega tutvuda ja neid mängida.

Lisaks sellele on korduvalt vestlus kinni jooksnud. Kõik osapooled nagu ootavad midagi, aga ühtegi valikut sulle ei teki. Vahel aitab nendes olukordades mõnede nuppude pressimine, teinekord tasub mängule restart teha ja laadida oma eelmine salvestus uuesti. Vahel aga ei aita aga seegi. Sellisel juhul tuleb minna ja vahepeal kellegi teisega rääkida või midagi muud teha, et bugist lahti saada.

Lisaks sellistele väikestele bugidele leidub mängus veel ka teisi häirivaid elemente, need siiski mängimist eriti ei takista. Küll aga võivad nii mõneski situatsioonis kas niisama silma riivata või täiega vanduma panna.

Näiteks tegelaskujude rääkimine ei lähe kohe üldse mitte kokku nende suu liikumistega ja liigutustega. Eriti jääb selline asi silma häirima näiteks Skyholdis asuvas kõrtsis, kui peaksid juttu tegema noore palgasõduriga Iron Bulli meeskonnast. Näiteks rüüpab too palgasõdur suurest kannust õlut sinuga täpselt samal ajal rääkides. Ja üleüldse peaks sõjalise distsipliiniga tuttav olev palgasõdur teadma, et Inkvisiitoriga on ebaviisakas rääkida toolil lõsutades, suu õlut täis, nagu oleks tegemist mingi kommeteta külamatsiga. Selline sõdur väärib küll öö kartsas veetmist. Kahjuks sellist käsklust anda mäng ei võimaldanud.

Ja siis eriti naistegelaste liikumine. Mõne tegelase puhul kisub vägisi suu muigele. Kasvõi Cassandra kes nii mõnesgi stseenis liigub nagu emane part.

Lisaks tänu avatud maailmale saad sa nüüd oma tegelaskujuga ka hüpata. Aga ohh õudust keegi idioot on suutnud hüppamise ja asjade korjamise ühe nupu alla sokutada. Kuigi üldjuhul see eriti väga ei sega, võib siiski tekkida hetki kus hüppamise või millegi korjamise asemel tegeleb su tegelane vastupidise tegevusega.

Ja kui soovid kilde korjata, siis see osa paneb vahel kogu täiega vanduma. No mille pärast on vaja see lagunendu maja katusele toppida või mäe otsa millele otseste ligipääsu pole? Eks sa siis hüppa seal varemete vahel ja ürita leida kohta millise pisikese kivikeste otsast hüpates sinna katusele saab. Suure tõenäosusega kukud sa nii paarkümmend korda enne õigesse kohta jõudmist alla. Ja siis need mäed. Teed tiiru mäele peale ja saad teada, et teed sinna mäe otsa ei vii. Mistõttu tuleb sul leida mingid augukesed, lamedamad kohad kus korduvalt hüpates on hea õnne korral siiski üles saada. Need kohad muide näevad üsna tihti välja sellised, nagu sul ei tohikski sinna mäe otsa asja olla. Ja õige koha leidmine, kust siis hüpates üles õnnestub saada, võtab omakorda otsimiseks ja katsetamisteks aega. Siiski hambad ristis oma tegelast tagant piitsutades suudad sa pahad mäge kujundanud disainerid siiski üle kavaldada ja lõpuks saad mäe otsast oma tükikese kätte. Peale korralikku vandumist muidugi.

Ja loomulikult ei ole Dragon Age: Inquisitionis oleval graafikal mitte midagi pistmist uue põlvkonna pakutavate võimalustega. Vastupidi PS4 ja Xbox One konsoolidel on kohti kus tekstuurid jätavad sügavalt soovida.

Hoolimata sellistest väikestest puudustest, on Dragon Age: Inquisition näol siiski tegemist kahtlemata ühe parima mänguga mida ma viimaste aastate jooksul mänginud olen. Ja seetõttu on see mäng minu silmis täielikult ära teeninud Aasta Mängu tiitli.

Olles mänginud Dragon Age: Inquisition’i, ei taha sa sel aastal enam midagi muud. Või peab ütlema, et sul lihtsalt ei ole pärast seda enam aega ühegi teise mängu jaoks sel aastal. Ja nagu ma juba alguses mainisin, Dragon Age: Inquisition on täielikult ära teeninud oma koha iga mänguri kodus, kes vähegi peab lugu heast mänguloost ja kellele meeldivad RPG’d.

Kui mängus bugisid poleks ja graafika oleks parem, oleks olnud tegemist esimese mänguga mis oleks minu käest saanud maksimumpunktid. Tänu neile väikestele kuid siiski arvestatavatele probleemidele mängus, jäävad maksimumpunktid ka seekord andmata.

Info lapsevanematele:
Mängule on antud reiting PEGI 18, mis viitab siis sellele et mäng ei sobi alla 18 aastastele. Kuna mäng sisaldavat halba keelekasutust ja vägivalda. Keelekasutuse koha pealt on Dragon Age: Inquisition võrreldes teiste mängudega üsna tagasihoidlik. Ja needki jäävad tagasihoidlikult tahaplaanile muu teksti varju. Vägivalda ei ole mängus kohe kindlasti rohkem kui tavalistes “mõõga ja kilbi” mängudes, filmides ja raamatutes. Kui Dragon Age: Inquisition on vägivaldne, siis on seda ka musketärid filmid, rääkimata mingitest Tom & Jerry multikatest.

Siiski väikeste laste jaoks mäng ei sobi. Aga seda pigem sellepärast et tegemist on üsna suure mänguga ja mängu mängimiseks on vajalik aru saada mängus toimuvast. Küll aga julgen seda mängu soovitada teismelistele koolilastele. Peale selle mängu läbi mängimist ja heast loost osa saamist.. Võib juhtuda, et laps tunneb edaspidi fantaasia raamatute vastu palju suuremat huvi kui varem.

Lisainfo:
BioWare ja EA on lubanud detsembri esimesel nädalal välja lasta paranduse, mis parandaks ära suuremad lisamissioonidega seotud probleemid.

Platvorm(id): PC, PS3, PS4, Xbox 360, Xbox One
Ilmus: 21 november 2014
Arendaja: BioWare
Levitaja: Electronic Arts
Ülevaade tehtud: Xbox One ja PS4 konsoolil