Cameron Kunzelmani poolt konstrueeritud ja Mastertronic poolt väljastatud €4.99 hinnasildiga (€6.98 koos DLC’ga, mis on lihtsalt soundtrack ja mängu käsikiri) 8-bit point-and-click sidescroller Epanalepsis väljastati 21. mail 2015 ja on seni kogunud relatiivselt vähe kuulsust – ja peale selle mängimist olen päris kindel, et tean miks.
- Sõna ”epanalepsis” tähendab lause või värsi alguse tunderõhulist kordust lause lõpus, nt. ”Kuningas on troonil, kaua elagu kuningas.”
Kõige alguseks – Epanalepsis on rohkem ühe loo jutustus kui mäng, seega sellest ülevaate tegemine nii, et ma mängu sisust endast ei räägi, on väljakutse.
Mäng räägib kolmest erinevast aastakümnest (1990; 2010 ja 2030), kuidas mängu kolm ”peategelast” oma elu elavad. Või vähemalt väike killuke sellest. Selle läbi mängimine võtab umbes tund aega.
Story ise-enesest on huvitav ja kohati mõtlemapanev, kuid selle publikuni toomine jätab veidi soovida.
Esimesel playthrough’l ei saa mängust kogu elamust, kuna mängus tuleb teha ka paar valikut, mis mõjutavad edaspidist teksti. Kuid ausalt – mina seda mängu teist korda enam läbi ei suutnud mängida, sest:
- Mängu mootor on JUBE:
- Põhiresolutsioon on 640×290, kuid F nupuga saab selle panna fullscreeni peale.
- Puudub sätete menüü ja mängu sulgemine käib vaid aknast sulgemisnupu kaudu.
- Esemete ja visuaaldetailide kattuvus on pea-et olematu – on üks koht mängus, kus tuleb võtta külmkapi pealt auguraud, mis esiteks ei näe auguraua moodi välja ja teiseks ei kattu selle hitbox sellega mida sina näed – vaid väike koht sellel registreerib hiire vajutuse.
- Mängu on topitud liiga palju kasutut ja tühist informatsiooni, näiteks: ”See kapp on siin selleks, et selles rätikuid hoida,” mis minu jaoks viis moraali selle ”mängu” lõpetamise suhtes väga madalale. 90% mängust on lihtsalt ajuvaba sidescrollimine ja ootamine, kuni sa leiad midagi huvitavat peale sadat asja vajutamist ja nähes teksti ”see ese näeb vana välja,” või ”siin kapis on asjad.” Kui võtta ära suurem osa sellest tühi-tähi tekstist ning võib-olla lisada natuke ruumilisust ex: Leisure Suit Larry stiilis asjadega koostoime, siis ehk köidaks see mäng paljusid veidi rohkem.
Lisaks on soundtrack korduv ja peale paari minutit ka väsitav.
