Mõned nädalad tagasi vaatasin, millised on mu esmamuljed NBA 2K16 üle ning andsin ülevaate, mida kujutavad endast MyTeam ja MyCareer mänguviisid. Kes eelmist artiklit ei jõudnud piiluge SIIA, kes aga jäi ootama, mida pakub meile veel korvpalli simulatsioonimaailma valitseja, siis see siin on Teile. Vaatame üle, mida endast kujutavad MyLeauge/MyGM, 2K Pro-Am, küsime, mis on saanud presentatsioonist ning võtame lõpliku otsusega kokku – kas NBA 2K16 väärib ka see aasta minu maksimaalseid punkte?
[divider]Presentatsioon[/divider]
Alates hetkest mil mängu väljastaja 2K Sports hakkas mänguseeria arendustesse kaasama erinevaid meelelahutusmaailma staare, muutus ka see, kuidas mängu presenteeritakse. Tohutult kiitust kogunud NBA 2K13 Jay-Z “puude” tolle aegse mängu muusikale, menüüde kujundusse ja muudele visuaalidele, muutis kõikide järgnevate mängude kulgu. Kui välja jätta kohutav menüüde port NBA 2K14 vanema generatsiooni konsoolidelt uutele (mis oli sama halb kui Jaden Smith’i Karate Kid), siis pean tunnistama, et seni on minule olnud kogu menüüde süsteem vastuvõetav. 2K16 on menüüde süsteem täielikult uuendatud ning seda kõige paremas võtmes! Asi on nüüd lihtne ning väga nauditav – kokkuvõtvalt väga hea. Koos härra Shawn Corey Carteri tulekuga NBA staar-meelelahutus-wannabe-mänguprodutsentide hulka muutus seerias veel midagi, kõik animatsioonid, mis puudutavad mängueelset presentatsiooni. See on olnud nüüd alates 2012st aastast sarnane – ehk katame kõik liikuvad kirjad suures koguses säraga, kasutame võimalikult palju prožektoreid, taustaks lükkame käima Drake’i peletusliku vingumise “Started from the bottom now we here…” ning kogu asjale paneme punkti tola mütsiga Pharelli. Ma mõistan, et Ühendriikides käib kõik see afro-glamuurkultuur asjaga kaasas, kuid minusugusele “aeglasele” eestlasele on see raskesti hoomatav. Kuna maitse üle ei vaielda, siis miinuspunkte mäng selle eest ei saa, pigem lihtsalt mõtiskleva emotikoni.
[divider]MyLeague – MyGM – 2K Pro-Am[/divider]
2K Pro-Ami saame kirjeldada küllaltki lühidalt, tegemist on mänguviisiga, kus võtad esimeses ülevaates kirjeldatud MyCareer mängija ning paned Ta kokku enda üheksa sõbra (või vaenlase) poolt loodud mängijatega. See tähendab, et Sa lood sõpradega oma meeskonna ning hakkad võistlema teiste viisikutega. Tegemist on üli ambitsioonika sooviga Visual Concept stuudio poolt, kuid seni pole see väga hästi töötanud. Esimene probleem on muidugi selles, et mul pole võimalik seda olnud testida oma sõpradega (kuna nad lihtsalt ei mängi NBA’d) ja teine tuleb siis kui üritad otsida meeskondi, kellega liituda. Esimesed kaks nädalat see lihtsalt ei leidnud kedagi ning kui leidis ei olnud mängurõõm suur, kuna ühendus kadus 95% juhtudest. Seega võtame seda nii, et mind mitte huvitav mänguviis ei tööta. Kogu eelneva juures tuleb au anda, et detailsus, millest saad Sa oma sõpradega meeskonna luua on muljetavaldav. Väljaku joonte värvusest, kuni täielikult enda poolt kujundatud meeskonnalogodeni ja -värvideni – see on kohutavalt hea – see kõik. Kui töötaks veel lubatud “instant matchmaking“, siis oleks arvatavasti tegemist populaarseima mänguviisiga. Kõige juures saad jälgida, kuidas Sul läheb individuaalselt võistlustabelites ning kuidas positsioneerub Sinu meeskond. Kokkuvõtvalt väga kena üritus ning kui saadakse korda jamad ühendusega, siis usun, et tegemist võib olla mänguviisiga, mida vaatan põhjalikult üle järgneval aastal. Sel aastal aga kolm pika miinusega.
Kes veel ei tea, millega tegemist – MyLeague/GM on mänguviisid, kus võtad üle meeskonna juhtimise kuni viimse detailini. Kas selleks on siis hot-dogide ja mütside hinnad fänninänni letis, individuaalsete mängijate mõtted, soovid ja suhted või omaniku nõuded Sinule – need on kõigest väga pisikene osa sellest, mida kõike saad teha. GMi ja League vahe seisneb peamiselt selles, et GM kui rohkem lineaarse looga ja sündmustega ning kehastad enda poolt loodud reaalset isiksust, siis League saab lugeda täielikult “liivakasti” mänguviisiks. MyGM’is on vahele animeeritud intervijuud, kokkupõrked teistega ning suhtlus, see MyLeague’st puudub. MyGM’is on Liiga nii-öelda lukustatud, mängid meeskonnaga, kelle valisid ja võitled nende eest, kõik muu on küllaltki kinnine, mis puudutab NBA liiga personaliseerimist. MyLeague pakub Sulle aga kontrollida ainult enda meeskonnast kuni iga väikse detailini meeskondade asetsemistest, mängijavahetuste keelamisest, vigastuste tihedusest ning kõigest muust, millele suudad mõelda seoses NBA meeskonna (või mitmete meeskondade) juhtimisel. Kui rääkida uunedustest, siis peamiselt on kõik sarnane, märkimist väärib üks asi – ja see on SUUR! Esimest korda on Sul võimalus enda NBA meeskond mõlemas mänguviisis täielikult ümber positsioneerida, nimetada, kujundada saal ja vorm. See on uuendus, mis pakub äärmiselt suurt rahulolu ning põnevust just enda meeskonna loomisel. Miks mitte luua Mighty Ducks korvpalli meeskond ning panna seda juhtima Emilio Estevaz? Lahe!
[divider]Kokkuvõte[/divider]
Võtame nüüd lõpuks kokku NBA 2K16 ning vastame ülevaate esimeses osas püstitatud küsimusele, kas NBA 2K16 on ikka veel vaieldamatu NBA mängude valitseja? Vastus on kahtlemata JAH!
Visual Concept Studios suudab väga hästi aastast-aastasse täiendada, juba töötavat valemit. See juures, ei kaota NBA 2K seeria juba töötavaid ning nauditavaid mänguviise ning -nüansse. See, et mängu arendamise juurde kaasatakse korvpalli mängijaid ennast, inimesi, kes on puldi taga ning viimaseks inimesi, kes tunnevad meelelahutusäri – see kõik toimib väga hästi. Kas mäng on täiesti veatu? Ei, kuid need vead on nii väikesed, et kokkuvõtet kirjutades pole need enam mul meeleski. Seega, ketsid jalga ja mängima. Kokkuvõtvalt mängule täielik maksimaalne hinne 5!
Platvorm(id): PC, PS4, Xbox One
Ilmus: 29 september 2015
Arendaja: Visual Concept
Levitaja: 2K Sports
Ülevaade tehtud: Xbox One
Mängu saab osta siit:
