Deus Ex: Mankind Divided on mäng mis ilmselt ei üllata mängijat millegagi. Mäng on täpselt selline nagu sellest mängust oodata ja arvata võis. Rollimäng koos actioni, hiilimise ja erinevate oskuste valikutega, mis lubab sul vastavalt sinu mängustiilile sobivaid oskusi lahti lukustada. Sõltuvalt valitud oskustele võivad olla selleks kas paremad oskused häkkimisel, dialoogides vastaste emotsioonide lugemine mis annab märku sobivatest vastustest, parem hiilimine või hoopis parem vastupidavus ja parem relvastus.
Kuigi mängijal endal on võimalik valida mismoodi ta missioone teeb, siis tundub, et mäng on rohkem mõeldud siiski hiilimismänguna kus ühtegi vastast surma ei saa. Sellest annavad märku nii achievemendid kui ka mõne missiooni juures pahased ülemused kui sa oled mõne politseiniku või valvuri kogemata või meelega teise ilma saatnud. Rääkimata siis sellest, et mängu on palju lihtsam mängida kui valid omale kohe kiirelt vajalikud häkkimise oskused ja sinna juurde teised oskused mis hiilimisel kasuks tulevad. Sellisel puhul ei jää ükski uks ega arvuti sinu ees suletuks. Nii pääsed üsna kergelt ka nendesse kohtadesse kuhu ilmselt jõudu kasutades sisse ei pääse. Lisaks saab nii ka lisainformatsiooni tegelaste ja missiooni jaoks. Kohati tuleb mängides väga Hitmani mängu tunne peale.
Kuigi Deus Ex: Mankind Divided mängimiseks ja toimuva paremaks mõistmiseks on hea kui oled eelnevalt läbi mänginud Deus Ex: Human Revolution’i, siis pole see siiski ilmtingimata vajalik. Nimelt meenutatakse mängu sissejuhatavas videos eelmise mängu ajal toimunud sündmusi, mis annab päris hea pildi varem toimunust.
Deus Ex: Human Revolution sündmustest on möödunud kaks aastat, aeg millest Adam Jensen ise midagi eriti ei mäleta. Mänguloo käigus küll paljastatakse üht ja teist, kuid kus Adam Jensen täpsemalt ikkagi oli ja mida temaga tehti, ei saagi selle mängu käigus selgeks. Nüüd töötab ta Interpoli eriüksuse heaks, abistab häkkerite gruppi Juggernaut Collective, ja üritab Illuminaatide vandenõud paljastada.
Mängu põhitegevus toimub seekord rassismist tulvil Tšehhi Vabariigi pealinna, Praha pooltühjadel tänavatel. Metroos on augidele tavalistest inimestest eraldatud ootamiskohad ja eraldi vagunid, kontrollpunktid kus kontrollitakse dokumente ja lubasid, ning tänavatel patrullivad rassistlikud politseinikud, kes kutsuvad Adam Jenseni suguseid kõlisevaks kolaks. Auge peetakse terroristideks ja muidu kurjategijateks, kellele määritakse kaela ilma igasuguste tõenditeta erinevaid kuritegusid ja terrorirünnakuid. Mitmed missioonid mängus toovad seda rassistliku konflikti üsna hästi esile. Ning kohatud tegelased ja nende lood panevad sind nii mõnelegi tegelasele kaasa tundma ja soovima neid aidata. Kuid kahjuks ei ole sul võimalik neid kõiki aidata. Näiteks mitme missiooni käigus seisad silmitsi raske otsuse ees keda aidata ja keda mitte. Nii ei jäägi sul muud üle kui neile lihtsalt kaasa tunda.
Aga kaastunne pole ainuke emotsioon mida mängu tegelased sinus esile võivad kutsuda. On tegelaskujusid keda sa ilmselt ei salli, on sõpru, ja mõne tegelaskuju vastu võivad tekkida lausa romantilised tunded. Kahjuks, nagu ka eelmistes Deus Ex mängudes, ei sisalda ka Deus Ex: Mankind Divided suhete süsteemi. Ja sellest on tegelikult päris kahju, sest antud mänguloosse oleks see ideaalselt sobinud. See oleks aidanud lugu põnevamaks muuta ja mõne valiku puhul oleks nii mõnigi mängija ilmselt mängu lõpus korralikult vanduda saanud.
Lisaks eelpool nimetatule mängitakse kõigele lisaks ka sinu paranoiale, pannes sind kõiki kahtlustama. Keda sa lõpuks usaldad ja keda mitte, kes lekitab infot? Pean ütlema, et see osa mängus oli päris hästi tehtud. Üks vihje viitaks nagu ühele tegelasele, teine aga teisele, ning juba järgmisel hetkel tekib kahtlus kolmanda isiku suhtes. Mis toimub ja mis roll selles kõiges sinul mängida on? Ning nii mõnigi vastus mida mängu käigus saad, tekitab ainult uusi küsimusi. Mistõttu mängu lõppedes on sul rohkem küsimusi kui mängu alguses. Mängu lõpp jätab mulje nagu oleks kogu mäng olnud lihtsalt üks sissejuhatus millegisse palju suuremasse. Ilmselt tuleb siinkohal ootama jääda järgmist Deus Ex mängu.
Ise mängisin ma mängu, nagu eelpool juba vihjasin, siis hiilimismänguna. Valisin omale vaikselt hiilimise ja vastaste maha nottimise oskused ja loomulikult häkkimise. Seetõttu oli mul ligipääs igale poole kuhu soovisin. Lahti sai häkitud kõik sülearvutid ja salaruumid mis mängus ette jäid, seal hulgas tegin tiiru peale ka baasis olevatele arvutitele. Töökaaslasi, ega ka ülemusi, eriti ei paistnud häirivat, et ma nende arvutitesse häkkisin ja nende kirju lugesin. Ainult korra üks tegelaskuju hiljem mainib sulle, et su tegevus baasis pole talle märkamatuks jäänud. Aga sellega asi ka piirdub. Liikumine mängus tundus aegajalt veidi kohmakas, aga see võis tulla ka sellest et klassikaliste nuppude asetuse asemel valisin variandi mida mänguloojad ise soovitasid. Aga üldiselt mõned üksikud seigad välja arvata, kulges mäng ladusalt ja tänu valitud oskustele ei olnud mul kunagi rahast, energiast, abipakkidest, alkoholist ega ka millestki muust puudus. Alkoholi sai igaltpoolt kastide viisi kokku korjatud ja siis mõnele kaupmehele maha müüdud. Pilsnerile tehakse selles mängus ikka päris korralikult reklaami. Põhiline asi mis igalpool vedeles oligi alkohol. Natuke liiga palju sai seda siia mängu.
Lisaks alkoholile hakkasid mind mingil hetkel häirima suletud uksed, mille ette siin ja seal oli igasuguseid kaste (enamasti õllekastid) paigutatud. Tegemist oli siis ustega mida pole võimalik avada. Miks selliseid uksi mängus üldse vaja oli? Samahästi oleks võinudki seal ju lihtsalt sein näiteks olla? Ühesõnaga selline lahendus jäi mulle veidi arusaamatuks.
Kurkidest aga niipalju, et hoolimata pealkirjast ja veidrast achievementist “So Many Cucumbers” (“Nii palju kurke”), mingit suuremat kurkide rünnakut siiski ei toimunud. Tunnistan ausalt et enne seitsmenda missiooni lõppu ei märganud ma ühtegi kurki. Ja neidki kurke märkasin ma seetõttu, et ma põrutasin kogemata uksest välja otse vaenlastele sülle. Misjärel nad loomulikult tule avasid ja seejärel kostitati mind juba sellise toreda achievementiga, mis mind veidi üllatas.
Lisaks mängule endale saab eraldi “Jensen Stories” all mängida “Desperate Measures” missiooni, mis on osa mänguloost kuid mingil põhjusel on ta täiesti eraldi välja toodud. Miks see ei võinud olla mängu juures mingi kõrvalmissioonina jääbki mõistatuseks.
Olemas on ka Breach mängumood, kus mängijal on võimalik virtuaal reaalsuses serveritest andmeid varastada. Kahjuks jäi see mängumood minu jaoks liiga tuimaks ja igavaks. Ka selle oleks saanud mängu hoopis kõrvalmissioonidena lisada ja mängulooga põimida. Sellisel puhul oleks see osa ehk veidi huvitavamana tundunud.
Kokkuvõtteks pean ütlema, et Deus Ex: Mankind Divided ei ole kindlasti midagi revolutsioonilist nagu seda oli esimene Deus Ex. Ning mängu lõpp saabub liiga vara ja jätab seetõttu mängust veidi pooliku mulje. Siiski on tegemist suurepärase järjega Deus Ex: Human Revolution’ile. Mäng pakub head lugu koos tugevate tegelaskujude ja dialoogidega. Ning kui sulle meeldivad hiilimismängud või Deus Ex: Human Revolution, siis meeldib sulle kindlasti ka Deus Ex: Mankind Divided.
Lapsevanematele:
PEGI süsteemi järgi sobib mäng alates 18 eluaastast. Nagu sellistes mängudes sisaldab ka see mäng teatud määral vägivalda ja raskemat keelekasutust. Kuid ei midagi erilist mida teistest samalaadsetes mängudes ei kohta. Mingeid võikaid stseene mäng ei sisalda ja kogu vägivald piirdub tavapäraselt “pahade” maha nottimisega.
| Platvorm(id): PC, PS4, Xbox One Ilmus: 23 august 2016 Arendaja: Eidos Montreal Levitaja: Square Enix Ülevaade tehtud: Xbox One |
 18+Vägivald Vandumine |
Mängu saab osta siit:
