NBA 2K väljatulek on korvpalli fännide jaoks iga-aastane muusika nende kõrvadele. Raske on selle tunde vastu võidelda, kui NBA hooaeg on seljataga ja ainuke võimalus oma ooteaega sisustada enne uue hooaja algust, on konsooli või arvuti taga. Õnneks tuleb sügisel alati appi uus NBA 2K versioon, millega nad ei väsi fänne üllatamast ja pettumust on raske tunda. Isiklikult olin kindel eelmise aasta lõpus, et tulevane NBA 2K 17 saab olema ajaloo suurima müügiga väljaanne kui Kobe Bryant teavitas tervet maailma, et tulevane hooaeg jääb tema viimaseks sõiduks kossuketsides. Nüüd, kui seda kirjutan, on selleks ajaks teavitanud ka Kevin Garnett ja Tim Duncan oma erru minekust ja see annab korvpalli fännidele veel rohkem põhjust soetada endale selle aasta number, sest sellel on korvpalli jaoks suur tähendus. Laskume aga mängu endasse…
Selle aasta kaanestaarideks on Paul George ning eriväljaandena tuli ka Kobe Bryanti versioon, mis kannab nime: “Legend Edition”. Fännid, kes tegid eeltellimuse Kobe Bryanti versioonile, said natuke nänni nii füüsilisel kujul, kui ka mängus endas. Mis eelkõige kandis selle eest hoolt, et meil oleks mängus virtuaalraha, millega kas siis oma mängija oskuseid arendada, osta riideid, tähistamisviise, kaitsmeid jms. Viimane vinge võimalus ja kingitus kõigile neile, kes on olnud Bryanti kui ka legendide austajad.
Põhiliseks osaks, mida paljud ootasid on MyCareer, kus selle aasta põhirolli kandjateks on su enda loodud mees, keda kutsutakse mängus Prez-iks või presidendiks ja ta tiimikaaslaseks mees nimega Justice Young, keda kehastab Creed filmist tuntuks saadud Michael B. Jordan. Üks oluline nüanss mängu juures , eriti MyCareeri puhul on see, et see annab sulle kui mängijale väga tõetruu kogemuse olla korvpalluri rollis. Kes ei sooviks seda? Mängija karjäär saab alguse ikka sellest, et hakkad ennast ülikoolis üles ehitama paari mänguga, üritad võimalikult suuri numbreid tabloole saada, et ennast drafti valikus esiritta saada. Kokku on sul drafti eel viis mängu, aga suuri lootusi ei tasu endale seada, sest mängija overall on alguses ainult 57 ja suurem osa viskeid on tellised (bricks), mis ei puuduta kaugeltki rõngast või läheb veel kohutavamalt mööda. Muidugi on see loogiline ja mõistetav, et ükski ülikoolist tulnud mängija ei olegi Lebron Jamesi või Russel Westbrooki kaliibriga mängija, aga see tekitas veidi pahameelt, et palju täiesti vabas positsioonis olevaid viskeid läheb mööda, kuigi oled mängus ennast teinud kas siis point guardiks või shooting guardiks, kes üldiselt peaksid olema väga soliidse viskekäega. Otseselt ei olnud vahet, kui hästi sa drafti eel mängid, sest ükskõik mis võistkond sind ka valib, saad sa igal pool sama vähe mänguaega. Pärast drafti kulgeb edasine käik täpselt sedamoodi nagu me kõik teame, ehk tee tööd ja korja aja jooksul oma töövili ära. Mänguaja saamiseks ning enda esiviisikusse töötamiseks pead sa päris häid mänge tegema ning lisaks meeskonna treeningutel käima ja omakorda ka individuaalselt trenni tegema. Kas siis viskeid harjutes, jõusaalis käies või meeskonnakaaslaste vastu mängides. Jäta üks komponent vahelt ära ning tagajärg on see, et saad vähem mänguminuteid.
My Career koosnebki peamiselt kolmest komponendist:
Koostöö sinu ja Justice Youngi vahel, mis mängu kulgedes ja sündmuste möödumisel saab nimeks Orange Juice. Väga huvitav värskendus mängule ja annab võimaluse kogeda esmakordselt midagi sellist, kus saad mänge mängida nii meeskonna kui duo rollis. Mängu jooksul, kui teete Youngiga koostööd ja saate üksteisele sööte ehk assiste kirja, tõuseb ka teie Orange Juice meeter. Selle täitumisel saab mängija kontrolli mõlema mängija üle, kus on sul võimalus ka kiirelt ja efektiivselt Youngi rollis mängida, või siis kiire nupuvajutusega teha alley op teisele ja panna esimene ootama mingile kohale, et saaksid viskepositsioonile joosta ning kohe söötu küsida.
“Doing work” meeter. Mängu alguses antakse sulle telefon, millega saad vastata kirjadele, vaadata twitteri tweete ehk säutse enda kohta ning terve hooaja kalender kus on kirjas kõik mängud, meeskonna treeningud , võimalused teha individuaalseid trenne ja erinevad kohtumised, kas siis sponsorite ja sõpradega. Kui osaled treeningutel, tõuseb su “doing work” meeter, mille täitumisel saad sa endale Attripute capi, mis laseb sul meest rohkem arendada. Teisisõnu aitab sul see avada oma suuremat potentsiaali. Peab tõdema, et alguses oli see väga lõbus tegevus, et saad jõusaalis ning üksi saalis loopimas käia, aga aja jooksul muutub see rutiin masendavalt tüütuks, sest üldiselt ühel treeningul käimise peale läheb umbes 10 minutit, sõltuvalt sellest mida sa tegema pead ja kui hästi oled suuteline ise mängima.
Valikute tegemine. Kuigi seda on mängus minimaalsel määral, on seda siiski piisavalt, et sulle ei jääks tunnet nagu sa oleksid lihtsalt mingi robot mängus, kes teeb rutiinselt käike. Mängulugu ise see aga siiski ei muuda. Vaheaegadel toimuvad lühikesed arutelud, et välja selgitada, kas sa oled egoistlik mängija või selline, kes kaasab kogu meeskonda oma edusse. Klassikalise osana mängus on ka endiselt olemas MyTeam, kus saad endale alguses kaardipaki valida ja siis nagu jõulude ajal kingipakke ootava lapse kombel ümberpööravataid kaarte vaadata, lootuses omale saada võimalikult kvaliteetseid mängijaid ja lisasi. Üldiselt saavad kõik alguses täiesti keskpärase paki, et mängijale mitte kohe trumpe kätte anda, vaid anda võimaluse pusida erinevate väljakutsete kallal, millega teenid endale virtuaalraha, et uusi ja paremaid kaardipakke osta.
Mängumehaanika ise on sarnane eelmise aastaga. Visuaalne pool on kirevam, mehed liiguvad veidi sujuvamalt ja realistlikumalt, kuid samal ajal takerduvad teiste mängijate taha rohkem kinni. See tekitas minus suurt frustratsiooni ja seda juhtub kindlasti ka paljudel teistel kus tekib hetki, mil sa tahad näiteks korvi alt läbi joosta või taganeda korvi alt kolmese taha ning sa lihtsalt ei saa, sest sa oled mängija taga kinni. Selle tulemusena kõlab kohtuniku vile ja pall antakse vastastele. Selle eest saad kirja turnoveri, sest veetsid liiga kaua aega korvi all. Seda juhtus mul mitmeid kordi, eriti karjääri tehes. See on asi, mis jäi mul siiani lahendamata, kuidas seda vältida. Suurimaks plussiks on siiski see, et mehed on võimelised ise liikuma, lõikama näiteks korvi suunas ja tegema paremaid otsuseid ründes, et korvini jõuda. Igat rünnakut ei ole vaja teha kindla plaani järgi selleks, et mehed saaksid vabale positsioonile, vaid et see toimuks ise. Üldpildis on mäng väga super ja detailiderohke. Pisikesi asju on meeletult, mida teha ja avastada. Kui mängija ei soovi üks-ühele mänge teha arvuti vastu, siis Mycareer on kindlasti õige valik, et saada endale üks väga mõnus kogemus. Talv on tulekul ja pole ideaalsemat hetke, mil võtta pult kätte ja sopsu visates karjuda viimast korda: “Koooobbbbbbeee”
Platvorm(id): PC, PS3, PS4, Xbox 360, Xbox One Ilmus: 16 september 2016 Arendaja: Visual Concepts Levitaja: 2K Games Ülevaade tehtud: PS4 |
“… sest mängija overall on alguses ainult 57 ja suurem osa viskeid on tellised (bricks), mis ei puuduta kaugeltki rõngast või läheb veel kohutavamalt mööda. Muidugi on see loogiline ja mõistetav, et ükski ülikoolist tulnud mängija ei olegi Lebron Jamesi või Russel Westbrooki kaliibriga mängija…”
Ja kogu mängusisene meedia ja kommentaatorid pläkutavad sinust nagu korvpalli-Jeesuslapsukesest või Tema Õhuliku (<— kas see on üldse sõna?) Kõrguse Jordani ja Kuningas LeBroni katseklaasilapsest. See nagu eeldaks seda, et kuna sa oled saastam kui vaja, tahab 2K, et sa avaksid kohe oma rahakotirauad ja luftitaksid sajalisi, et mängija tegelane VC-raha abiga kommentaatorite ootustele vastaks.
Comments are closed.