Cupheadi arvustuse toomisega meie lugejateni on nüüd küll natukene aega läinud, aga oli soov enne sellist pealkirja kindel olla, et midagi huvitavamat mulle aasta lõpus silma ei jää. Õnneks usun siiani, et Cuphead on midagi väga erilist ja julgen soovitada seda kõigile.
Mis on Cuphead?
Cuphead on jookse ja tulista (run and gun) tüüpi mäng, mille on arendanud ja välja andnud selline mängustuudio nagu StudioMDHR. Kui vaatate kogu meeskonda, leiate väga palju sama perekonnanimega inimesi. Selleks nimeks on siis Moldenhauer. Tegemist on suuresti perekonna/tuttavate arendatud mänguga.
Kui teid tegijate taust rohkem huvitab, siis soovitan kuulata ühte IGN Unfiltered osa, kus tegijad räägivad natukene pikemalt, kuidas nad selle mängu valmis said. Tegemist on väga inspireeriva looga sellest, kuidas tasub enda unistusi järgida ja need teoks teha.
Mängu on arendatud juba aastast 2010 ja stiililt on mäng inspireeritud 1930. aastate multikatest. Võite küll mõelda, miks sellist indie mängu arendati üle seitsme aasta? Peamine põhjus on selles, et kogu mäng on käsitsi joonistatud. Aga sellest hiljem juba pikemalt.
Lugu
Mängu lugu on tegelikult väga lihtne. Peategelane Cuphead ja tema vend Mugman otsustavad minna Inkwelli saarel asuvasse kasiinosse mängima. Alguses läheb neil suurepäraselt ja nad võidavad järjest mänge. Ühel hetkel kutsub aga kasiino mänedžer King Dice mängu Saatana, kes otsustab panuseid tõsta. Nimelt on neil valik, kas saavad endale kasiino või siis kaotavad hinged. Kahjuks ei lähe neil hästi ja nad peavad enda hinged Saatanale loovutama. Seejärel teeb Saatan nendega kaupa, et kui nad suudavad talle tuua kõikide Inkwelli saarel asuvate võlgnike hingede lepingud, siis pääsevad nad vabadusse.
Seda, mis täpsemalt nüüd saare peal toimuma hakkab ja millised pöörded loos on, ma siinkohal kirjeldama ei hakka, sest soovitan kõigil seda mängu proovida!
Mängitavus
Mängu tegevus keerleb suuresti bossilahingute ümber, mis tuleb Inkwelli saare kaardilt üles leida. Bossilahingute vahele on võimalik läbida veel lisaks “jookse ja tulista” maailmasid.
Mängu käigus saate te münte, mille abil on võimalik enda tegelast täiendada, ehk saate osta poest erinevaid võimeid ja relvasid. Iga boss vajab unikaalset lähenemist, seega kui tundub, et mingi lõpukas on liiga raske, soovitan proovida teistsugust relvade kombinatsiooni.
Enamasti on kaardil võimalik valida mitme erineva bossivõitluse vahel, seega on võimalik valida mingi lahing, kus tundub, et saate kergemini vastasest jagu ja selle abil vabastada kaardist järgmine osa, et siis jookse ja tulista aladest münte koguda ja enda tegelasele uuendusi osta. Tasub ka meeles pidada, et kaardil on väga palju peidetud münte ja salaradu.
Minu jaoks teeb mängu eriliseks see, et kuigi ma sain tuhandeid kordi (vähemalt tundus nii) surma, ei saanud ma kordagi mängu süüdistada. Pigem olin alati ise süüdi ja sain täpselt aru, mida ma valesti tegin. Iga korraga sain natukene paremaks ja lõpuks, kui lahing võidetud sai, oli tõesti väga hea tunne!
Lisaks on mängu suurepärane diivani peal sõbraga koos mängida. Kui arvate, et see mängitavust väga palju kergemaks teeb, siis eksite, sest kuigi teil on võimalik sõpra ellu äratada, siis selle tegemine võib tihti teile endale elu maksta. Sest aega selleks on väga vähe ja peate olema väga täpne, et õigel hetkel tabada sõbra vaimu, mis ära hakkab lendama. Enda kogemuse põhjal võin öelda, et kuigi mõned bossilahingud on kahekesi kergemad, siis vahetasemed on omakorda natukene raskemad, sest mängu tempo on kiire ja pead enda kaasmängijaga sünkroonis liikuma.
Graafika ja stiil
Olen kindel, et selle mängu stiil ja graafika ei jäta mitte kedagi külmaks! Tegemist on millegi tõeliselt unikaalsega. Ma pole enne kogenud ühtegi nii stiilipuhast ja ilusat mängu, kui seda on Cuphead. Millegipärast on mul tunne, et niipea midagi sellesarnast turule ei tule.
Kuna mäng on käsitsi joonistatud, siis iga tase ja detail jätab unustamatu mulje. Mitmeid kordi sain surma ainult sellepärast, et jäin vaatama mingid põnevat taustadetaili või vastase animatsiooni, mis aga tähendas, et kuul, mis minu poole liikus, jäi märkamata.
Mul pole kahtlustki, et mitmed veebilehed valivad selle kõige unikaalsema kunstistiiliga mänguks. Kahjuks aasta indie mängu või aasta mängu tiitel läheb paljudes kohtades suure tõenäosusega PUBG kätte, olenevalt sellest, kus kategoorias midagi kandideerib. Minu jaoks oli tegu kindlasti selle aasta kõige oodatuima mänguga ja õnneks ei pidanud pettuma.
Kokkuvõte
Mul ei ole mitte midagi halba selle mängu kohta öelda. Muidugi kohati ajas vihale, et mingi bossiga hakkama ei saanud, aga süüdi polnud mäng, vaid minu reaktsioonikiirus või vale otsus. Kui vähegi rahakott kannatab seda ~20€ väljaminekut, siis soovitan seda mängu julgelt kõigile.
