Millal te viimati lõbustuspargis käisite? Sellises, kus on ka mõni korralik õuduste maja, milles kõndides hüppavad igal sammul välja erinevad peletised, et teil süda saapasäärde ehmatada? Eestis vist selliseid lõbustusparke polegi ja tuleb põhjanaabrite juurde sõita.
AGA… õuduste maja võivad nüüd kõik virtuaalreaalsuskomplektide omanikud oma kodus külastada. Nimelt on üle aasta muudel platvormidel saadaval olnud „Affected: The Manor“ jõudnud nüüd ka PlayStation VR-ile ja kutsub teid ühte äärmiselt kõhedusttekitavasse majja.
Kõhedusttekitavaid majasid on PlayStation VR-il varemgi nähtud, kasvõi näiteks vahva Bakerite koduke „Resident Evilis“. Kuid „Affected“ erineb eelnevatest selle poolest, et see meenutabki just nimelt õuduste maja, kus igal sammul juhtub midagi ehmatavat või kõhedat. Maja läbimiseks on paar erinevat rada ning üks mängukord võtab aega umbes 15 kuni 20 minutit.
Tegelikult on „mäng“ selle kohta veidi vale öelda. Nimelt saab „Affectedit“ mängida kas ühe Move-puldi, kahe Move-puldi või Dual Shock 4-ga, aga mängus tegelikult midagi teha ei saa. Saab ringi liikuda ja… kõik. Maja sisemus on steriilne ning mängijal sellega suhelda ei lubata. Kõik, mis liigub, liigub automaatselt ja mängija käivitab sündmuseid lihtsalt õigesse kohta kõndides. Mina oleks soovinud, et maja sisustus oleks veidi interaktiivsem ja räägiks mulle mingit lugu. Hetkel polegi seal peale jalutamise midagi muud teha, aga tore oleks olnud pilte uurida, vaase liigutada ja nende kohta mingeid kirjeldusi lugeda, et miks juhtuvad just selles majas just niisugused asjad.
Move-puldiga liikudes jalutab mängija päästikut vajutades edasi ja pööramine toimub nuppe vajutades „hüppeliselt“ sektorite kaupa. Kasutatav Move töötab mängus ka taskulambina ja selle abil saab pimeduses valgusvihku igale poole suunata. Minule endale see viis absoluutselt ei meeldi, sest lisaks asjaolule, et hüplev keeramine ekraani hetkeks mustaks lööb ja mängutunnetuse ära rikub, on Move-puldid ka mängus sees Move-puldid. Mitte käed või taskulambid, vaid just nimelt Move puldid. Veider lahendus, aga Dual Shock 4 kasutamine kõrvaldab kõik need probleemid, sest kangidega saab tegelast sujuvalt juhtida ja pöörata ning taskulamp on seotud mängija peakomplektiga, ehk valgustatakse seda ala, kuhu sa vaatad.
Kusjuures, valgus ja pimedus on vaja omaette ära mainida. Kindlaks määratud ehmatuskohtade ajal mängitakse valgusega päris efektiivselt ning kasutusele võetakse erinevad õudusfilmidest pärit klišeed, mis on ikka veel üpriski mõjusad. Niisama ringi uidates on aga mäng minu jaoks lihtsalt liiga tume ja kõik lahedad detailid ei tulegi selle tõttu esile. Võib-olla on pimedus selleks, et maskeerida mitmeid korduvaid elemente, mis tubades leiduvad? Kes teab…
Heli on seevastu vahva. Vana maja krigiseb, nurgatagustes urisetakse ja pahatihti kukub miski kusagil maha. Kogu see kompott kokku teeb „Affected: The Manorist“ päris mõnusa burksieine hinnaga õuduseampsu, mida sa tahad lihtsalt reaktsiooni nägemiseks näidata ka kõikidele oma sõpradele. Ta ei ole otseselt mäng, aga kui sa temast „Resident Evili“ konkurenti ei oota, on kõik täiesti okei ja mitmetele sõpradele esimese VR-õuduselamuse andmiseks sobib “Affected” vägagi hästi.
