Nintendol on nüüdseks juba tavaks saanud erinevate Wii U mängude toomine Switchile ning seekord on hübriidkonsoolile maandunud mäng, mis varasemalt tõenäoliselt paljudel märkamatuks/mängimata jäi.
„Captain Toad: Treasure Tracker“ põhineb „Super Mario 3D Worldi“ mängus leidunud pisikestel tasemetel, kus juhiti Mario asemel hoopis seiklusjanulist Toadi. Wii U-l ilmus mäng aastal 2014, aga isegi mina hankisin selle endale alles nii aasta-pooleteise eest.
Nüüd on Nintendo Toadi seenemütsikeselt tolmukihi maha puhunud ja andnud talle ülesandeks veel kord kõik kuldsed tähekesed Indiana Jonesi kombel seigeldes tasku pista. Tegelikult pole Toad nii osav nagu Indiana, sest ta ei oska hüpata ega vastaseid piitsutada. Püstolit tal ka pole, kõigest naerid, mida saab maa seest välja juurida ja vastaste pihta pilduda. Aga see ei takista „Captain Toad: Treasure Trackeril“ muude mängude seest välja paistmast. Tegu on väga vahva ja lõbusa mänguga, mis on ühtaegu piisavalt lihtne, et mitte mängijates frustratsiooni tekitada, aga samas ka piisavalt keerukas, et mõnes olukorras kukalt kratsima panna.
„Captain Toad“ algab sellega, et Toad ja Toadette leiavad kaua otsitud kuldse tähe, aga kuri kaaren Wingo paneb tähekese nendelt pihta… koos Toadette’iga. Kui te nüüd mõtlete, et näh, jälle vana klišee, et neiuke satub hätta ja suur tugev meesterahvas peab teda päästma, siis ärge muretsege, teises peatükis tabab sama saatus hoopis Toadi ja saabub Toadette’i tähetund.
Tasemed on kolmemõõtmelised alad, millel peate leidma tee taseme lõppu tähistava kuldse täheni. Teile loobivad kaikaid kodaratesse liikuvad platvormid, lõksud, kurjamid ja mõistatused, mida tuleb käigu pealt lahendada. Kuldne täht, milleni te taseme läbimiseks jõudma peate, on tavaliselt selgelt näha ning maailma saab keerutada, vaatenurka sisse ja välja zoomida ning tee täheni on enam-vähem selge. Keerulisemaks teevad asja igasse tasemesse peidetud kolm kalliskivi ning erinev arv münte. Kalliskivid on vajalikud selleks, et hilisemaid tasemeid lahti teha ning mündid figureerivad tasemete eriülesannete täitmisel.
Tähe kätte saamine on seega lihtne, kuid igal tasemel on ka kaks eriülesannet. Esimene on kroonimärk, mille saab kätte kindla nõudmise täitmisel, milleks võib olla kindla arvu müntide kogumine, kõikide vastaste alistamine või taseme liikuvate osade puudutamine kindel arv kordi. Teine on Pixel Toadi kujutise jahtimine, aga see tuleb menüüst eraldi aktiveerida. Seejärel peidetakse selles maailmas kuhugi ära Super Mario Brosi 8-bitise graafikaga Toadi pilt (jah, see „Meie printsess on teises lossis“-tüüp), mis tuleb vaatenurka sättides üles leida. Seega tasemed on lühikesed ja neid on mängu armastajatel põhjust hiljemgi korduvalt külastada. Siinkohal tahaksin mainida huvitavat seika, et Nintendo on otsustanud neli „Super Mario 3D Worldi“ teemalist maailma asendada „Super Mario Odyssey“ maailmatega. Seega kõikide maailmate kogemiseks peate mängima ka Wii U varianti.
Lisaks ringi jooksmisele saab aeg-ajalt ringi sõita kaevanduskäruga, kust saab lõpmatul hulgal naereid välja pilduda, peksta vulkaanis elutsevat draakonibossi, põgeneda sind väsimatult jälitava muumia-Toadi eest ning kantseldada kuni nelja Toadi korraga. Igav ei tohiks küll kellelgi hakata.
„Captain Toadi“ võlu peitubki selles, et ta on jagatud parajateks ampsudeks. Ükski maailm ei tundunud liiga suur ja nende esmane läbimine võtab aega mõne minuti ning mäng sobib suurepäraselt ka kaasaskantavana mängimiseks.
Tegelaste juhtimine on enamjaolt suurepärane, välja arvatud üksikud tasemed, kus Toad kiirendusplaatide pealt hoo sisse saab ja sa pead teda siis mööda kitsukest rada kaameraga võideldes finiši poole tüürima. Kuna esialgne Wii U variant kasutas mängimise ajal nii pulti kui ka puutekraani, siis tänu puuteekraanile on see võimalus ka Switchil olemas ja dokist väljas probleeme ei teki. Kui soovite aga mängu suurel ekraanil nautida, peate leppima sellega, et puuteekraani funktsioonid, nagu vastaste takistamine ja liikuvate osade liigutamine, on taandatud kursori ja suhteliselt igava nupuvajutuse süsteemile. Hädaga käib küll, aga kuidagi kohmakas on.
Tuleb välja, et Seenekuningriigis ei seikle mitte ainult torumehed ja kuldseid tähti jagub ka vähem tuntud sellidele. Ilmselt ei viitsinud Mario lihtsalt nende tähekeste pärast pead murdma hakata.
Iga Super Mario mänge armastav mängija võiks vähemalt korra kapten Toadiga seiklemas käia, sest mäng on sõbralik, sobib absoluutselt igale mängijale, kes puldiga hakkama saab ning on parema sõna puudumisel lihtsalt kohutavalt nunnu.
Ilmus: 13. juuli 2018
Arendaja: Nintendo
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch
Mängu saab osta siit:
