Ma olen erinevates arvustustes korduvalt öelnud, et mulle meeldivad jubedalt igasugused uued kogemused, mida virtuaalreaalsus mulle pakub. Olen saanud juhtida autosid, mille ostmisest võin ainult unistada, olen lennanud pilvede all, olen küttinud pimedas kosmoselaevas verejanulisi zombisid ning hoolitsenud väikese hiirekese käekäigu eest. „Detached“ pakub taaskord ühe uue kogemuse: kosmosekõnni. Terve mäng toimub nimelt avakosmoses kaaluta olekus. See tähendab seda, et tegelase liigutamiseks peab hoopis teistmoodi vaeva nägema kui tavaliselt.
Lugu on lihtne. Peategelase kosmoselaev lastakse mängu alguses pilbasteks ja sina pead hakkama erinevate enam-vähem terveks jäänud laevasektsioonide vahel hõljuma, et mingigi ellujäämislootus säiliks. Õnneks on sul tuus skafander, mis kasutab ressurssidena kütust ja hapnikku, mida mängu maailmast koguda saab (jep, nende anumad jäid kõik terveks ja hulbivad sobivates kohtades). Lisaks saad kasutada kaitsekilpi, kiirendust ja rakette, mis ajapikku automaatselt taastuvad. Mäng jaguneb kolmeks osaks, millest kaks on sellised peitusemängu-osad, kus pead suutma üles leida oma järgmise ülesande ja selle täitma. Juba kohe mängu alguses valdas mind tunne, et midagi on korrast ära. Nimelt ei ole sul mingit kaarti ega juhist, kuhu minna, ning see teeb mängu lihtsalt vägisi pikemaks, kui pead asteroidide ja laevaräbalate vahel hõljudes aru saama, kus täpselt see õige koht on, kuhu minna. Kasvõi tühipaljas võimalus mingi vilkuv majakas kuhugi panna teeks olukorra tunduvalt paremaks. Lisaks peate arvestama sellega, et mäng salvestab ennast suurematesse sektsioonidesse sisenemisel ja neist väljumisel. Kui juhtute vahepeal otsa saama, peate kõik pärast salvestushetke toimunud asjad uuesti tegema/korjama.
Sellest rääkides… Kui esimene jupp mängu oli aga läbitud, saabus ilmselt minu elu kõige rohkem kordunud kümnesekundiline hetk. Teise taseme alguses heidetakse sind täie hooga ühest põgenemiskapslist välja ning sa pead sukelduma hooga läbi takistusi täis kosmoselaeva osa. Kui juhtud ilma kaitsekilbita end kuhugi vastu ära lööma, oled kutu ja teed sedasama otsast peale. Pidin seda kohta proovima ikka väga mitmeid kümneid kordi, enne kui jõudsin päästva avauseni… mis oli kinni ja pidin seda liikumise pealt rakettidega tulistama, et uks avaneks. Kutu. Ja uuesti otsast peale. See on kohutavalt halvasti disainitud lõik, mis võttis jupiks ajaks ära igasuguse isu „Detachedi“ üldse mängida.
Õnneks läks pärast selle osa läbimist mäng taas vanaviisi edasi ja sain nautida kaaluta oleku võlusid. Kaaluta olekus liikumine on selle mängu kõige suurem pluss ja kõige suurem miinus. Ühest küljest on see fantastiline kogemus, sest pöörlema-tiirlema hakkamine võtab kõhu mõnusalt õõnsaks, kuid teisalt on fantastilise liikumiskogemuse külge poogitud väga vähe mängu. Kui ma poleks selles teises tasemes nii paari tundi ennast vastu raudtalasid pannkoogiks sõitnud, oleks kogu mäng vist nii kahe tunniga läbi olnud ja seda on siiski naeruväärselt vähe. Saad palju nuppe vajutada, kurja drooni eest peituda ja tohutus koguses arvuteid käivitada, kuid tahaks nagu midagi enamat. Lisaks on mängul „omadus“, et kui sa mängus ettenähtud alast liiga kaugele uitad, kahanevad su hapniku ja kütusevarud hetkega nulli. Mingit hoiatust sellele ei eelne ja mängu ala kuidagi tähistatud ei ole, seega avastamine saab samuti aeg-ajalt karistatud.
„Detached“ pakub lisaks üksinda kosmoses ekslemisele ka mitmikmängu lipupätsamise ja võiduhõljumise näol, aga mul õnnestus reaalselt teise mängijaga koos mängida kõigest kahel korral ja mõlemal erinevatel päevadel toimunud „põkkumisel“ oli tegu sama mängijaga. Seega mitmikmängu pärast ei tasu seda mängu küll hankida, kui just teil pole endal käepärast teist virtuaalreaalsusmasinat (PSVRi ja arvuti mängijad saavad teineteise vastu mängida küll, väidetavalt).
Seega on „Detached“ suurepärane kogemus, millel on kena graafika ja ülimalt äge liikumine, kuid kahjuks oli ta minu jaoks üpriski vilets mäng. Tunne, et oled kosmoses eksinud, ei ole just väga vahva mängukogemus. Kui soovite aga tunda, kuidas oleks virtuaalselt astronaut olla ja katsetada, milline seadistus teil kõhu õõnsaks võtab ning kui ekstreemset virtuaalreaalsust te välja kannatada jaksate, siis laske käia. Niisama mängukogemuse otsijatel tasuks aga kindlasti vaadata mõne teise teose poole.
