Kümme aastat on möödas hetkest, kui Gearbox Software tuli lagedale mänguga, mis kandis nime Borderlands. Musta huumorit täis looter shooter sai kiirelt paljude mängijate lemmikuks ning tänaseks on mängust inspiratsiooni ammutanud nii mõnedki mängude arendajad. Kolm aastat hiljem sai mäng omale ka järje, mis fännide poolt veelgi suurema vaimustusega vastu võeti.
Nüüd, seitse aastat hiljem, on kaua oodatud Borderlands 3 lõpuks kohal. Kas see suudab vastata fännide ootustele? Kas ta suudab endiselt teiste hittmängude seast välja paista ning mängijaid võluda oma vildaka huumori ja võrratu mängukogemusega, nagu seda esimesed kaks mängu tegid?
Kui sa ei ole mingil põhjusel varasemaid mänge mänginud, siis Borderlandsi maailma keskmes on planeet nimega Pandora, kus on peidus Vault’id, mis sisaldavad endas enneolematuid aardeid. Mitmed korporatsioonid ja bandiidid üritavad neid leida ning tänu nende omavahelistele konfliktidele on tegemist ühe verise ja halastamatu maailmaga. Selles maailmas leidub ka neid, kes pole pooli valinud ja üritavad Vault‘e iseseisvalt otsida ja neid kutsutakse Vault Hunteriteks.
Borderlands 3 tegevus leiab aset mitmeid aastaid peale Handsome Jack’i surma (Borderlands 2) ja Hyperioni allakäiku (Tales from the Borderlands). Vahepeal on selles maailmas võimule tulnud striimer-suunamudijatest Calypso kaksikud Troy ja Tyreen, kes on olemasolevatest paljudest bandiitide gruppidest moodustanud ühe suure klanni, mida tuntakse Children of the Vault (COV) nime all. Samal ajal on esimesest Borderlandsist tuttav Lilith moodustanud omakorda vastupanu grupi Crimson Raiders, et Pandorat Calypsode eest kaitsta. Õnnetuseks aga kaotab Lilith olulise kaardi, mis väidetavalt peaks juhtima Suure Vault’ini ja mis on nüüd sattunud COV’i kätesse. Kaardi tagasi saamiseks värbab Lilith omale appi uued Vault Hunterid Amara, Moze’i, Zane’i ja FL4Ki.
Siinkohal tuledki siis mängu sina, kel tuleb eelpool mainitud nelja Vault Hunteri seast valida endale meelepärane tegelane ja hakata koos Lilithi ja sõpradega maailma päästma. Kõigil neljal on erinevad oskused, mida mängu käigus lahti lukustada saab, pakkudes sulle erinevaid taktikaid ja võimalusi Borderlands 3 mängimisel. Milline stiil sulle kõige paremini sobib, tuleb sul endal järgi uurida. Juhul kui plaanid koos sõpradega mängida (mida ma muide soojalt soovitan), tasub siinkohal omavahel kokku leppida, et kes millise Vault Hunteri valib. Muidugi on ka võimalik, et kõik valivad sama tegelase, aga see pole taktikaliselt just kõige targem käik. Kasutades erinevatest tegelastest koosnevat meeskonda on võimalus kombineerida nende erinevaid oskusi ja see muudab lahingud märksa lihtsamaks.
Ise olen ma mänginud kõigi nelja tegelasega, aga kõige rohkem meeldib mulle neist Moze (The Gunner), kes saab vajadusel oma Iron Bear’i ehk maakeeli Raudmõmmiku nimelisse Mechi varjule ronida ja vastaseid granaatide, rakettide, railguni, miniguni või lausa tuumaraketiga kostitada. Kui valida teatud oskused ja leida sinna juurde ka sobiv varustus, saab Moze’st teha ühe suurepärane granaadiloopija, kelle jaoks on käkitegu suurem hulk vaenlasi korraga teise ilma saata.
Proovisin ka Amarat (The Siren), kellega ma veel päris lõpuni pole mänginud, kuid kes samuti pakub mitmesuguseid huvitavaid oskuseid. Tema oskuste valikute puhul tuleb endalt küsida, kas ma mängin üksi või koos sõpradega ja vastavalt sellele siis ka oskuseid valida.
Zane’i (The Operative) oskuste valikutes on mitmesuguseid lahedaid asju, millega katsetada. Seetõttu pakkus ta mulle alguses suurt huvi, kuid mida mäng edasi läks, seda selgemaks sai, et teiste tegelastega võrreldes jääb Zane kokkuvõttes kuidagi lahjaks. Eriti siis, kui sa plaanid koos sõpradega mängida. Zane sobib pigem rohkem üksikmängu jaoks. Samas leiaks ka siin ilmselt paremaid valikuid teiste tegelaste hulgast.
FL4K (The Beastmaster) puhul aga oli lugu omakorda täiesti vastupidine. Kui ta alguses mulle kohe üldse ei meeldinud ja tundus mängu alguses selline lahja tegelane olevat, siis mängu edenedes ja uusi oskusi lahti lukustades saab temast teha ühe korraliku tapamasina, kellega on mõnus mängida nii üksi kui ka koos sõpradega.
Üldiselt võib Vault Hunterite valikutega igati rahule jääda ja minu arvates on tegemist parima valikuga Borderlands mängude seerias. Sama arvan ma ka pakutavate oskuste kohta, mida kolmest erinevast oskuste puust valida ja omavahel kombineerida saad.
Kahjuks ei saa aga sama öelda mängu loo kohta. Kuigi lugu ei ole otseselt halb ning siin ja seal on üsna lahedaid kohti, siis üldises plaanis jäi see ikkagi kesiseks. Sellel puudub see sügavus ja omapära, mida näiteks Borderlands 2 meile pakkus. Kui nüüd neid kahte mängu omavahel võrrelda, siis Borderlands 2 lugu oli ikka vapustav ning Borderlands 3 puhul on see rohkem selline “käib kah”.
Kui Handsome Jack oli mängumaailmas üks huvitavamaid ja lahedamaid kurjameid, kellega meil on tulnud kokku puutuda, siis Calypso kaksikud on mingid idiootidest sotsiopaadid, kelle eesmärgiks on galaktika hirmuvalitsemine. Sisuliselt sellega ongi nende kahe kohta kõik öeldud. Neil puudub see karisma, mis Handsome Jackil oli.
Soovida jätab nii mõnigi teine tegelane, olgu ta siis uus või vana. Kõige nukram oli aga kohtuda oma suurima lemmiku Tiny Tina’ga. Nüüd on ta muidugi lihtsalt Tina, sest vahepeal on ta suureks kasvanud. Mäletan heldimusega neid värvikaid Tiny Tina missioone ja seda lahedat huumorit nende taga. Tiny Tina tegelane oli lihtsalt ülilahe. Nüüd aga kaob Tina oma mitte-midagi-ütlevate ülesannetega kiirelt teiste vahele ära ja sellest on tuline kahju.
Ülesannete disainiga on ka üleüldiselt natuke kehvasti. Jookse kuhugi ja räägi selle tegelasega, siis sellega või mine jookse tolle tegelase sabas. Pikapeale tüütab ära, eriti kui tegelane, kelle sabas sa jooksma pead, uimerdab nagu tigu või siis ootad ta järel – kärsitusest üles-alla hüpates või hoopis läheduses ringi kolistades – kuniks ta oma asjadega ühele poole saab ja saad ülesande lõpule viia. Kõige hullem on muidugi mängu sissejuhatus, eriti siis, kui sa seda juba kolmandat või neljandat korda teed. Saaks siis neid vahestseene kuidagi vahele jätta, aga ei, sa pead neid JÄLLE algusest lõpuni vaatama.
Kõige hullem on aga kõik tehnilised probleemid, mis selle mänguga kaasa tulevad. Kuigi ma mängisin Xboxi peal, kus olevat kõige vähem probleeme, siis leidus erinevaid tehnilisi probleeme siingi. Üks kõige tüütumaid variante on ilmselt see, kui su mäng kokku jookseb ja siis ootad nende laadimisekraanide taga. Aga üsna tüütud olid ka ekraanile püsima jäänud teated, millest ei saa muudmoodi lahti, kui pead mängu kinni panema ja uuesti avama, või siis läbi põranda kukkuvad sõbrad, tegelased, kellega rääkima pead või miskit tegema pead või on ülesannete süsteem lolliks läinud ja näitab mingit totaalset jama. Kõige suuremaid probleeme tekitab aga see, kui soovid sama ekraani taga koos sõbraga mängida, sest see on sisuliselt võimatu tegevus – font on lihtsalt imepisike ja kui üks mängijatest menüü peaks avama… Ühesõnaga tehnilisi probleeme on sellel mängul omajagu.
Aga muidu on Borderlands 3 nagu Borderlands ikka, ainult suurem, veel rohkemate relvade ja muu kraamiga, suurema valiku vastaste ning mitmete muude pisemate uuendustega. Sealhulgas on näiteks libisemise võimalus, mis paarile mu tuttavale väga meeltmööda on. Lisaks saab nüüd fast travelit teha ka sõidukisse, mis on abiks näiteks juhul, kui lepite sõbraga kokku, et üks läheb korjab või aktiveerib ühest kaardi otsast miskit ära ja teine tegutseb samal ajal teises kaardi otsas ning kui see tehtud, teed kiirelt sõbra juurde sõidukisse fast traveli.
Kokku pakub Borderlands 3 üle 30 tunni mängu ning peale mänguloo ja erinevate ülesannete tegemist on võimalus otsida üles kõik Typhon DeLeon logid ja peidetud kastid, otsida üles Claptrappide jäänused või aidata Zer0 nimekirjast mõned sihtmärgid elimineerida. Lisaks on olemas veel kaks mängulaadi – Circle of Slaughter ja Proving Grounds, kus mängijad saavad oma oskuseid proovile panna ning looti korjata.
Kui keskpärane lugu ja kõik need tehnilised probleemid kõrvale jätta, siis ei ole kahtlustki, et Borderlands 3 pakub lõbusat mängukogemust, eriti sõpradega koos. Tegemist on maiuspalaga igale Borderlandsi seeria fännile, mida ta saab mängida kas üksi, sõpradega koos onlines või sama ekraani taga diivanil. Lubatud on ka mitmeid lisasid, mis peaksid mängule omakorda väärtust juurde lisama ning kui Gearbox suvatseb lõpuks ometi oma mängu ära parandada, siis pakub see paari kuu pärast juba palju paremat mängukogemust. Kahjuks ei saa ma aga katkisele mängule hetkel eriti palju üle keskmise hinde anda ning soovitan mängu ostmisega oodata, kuniks suuremad vead parandatud on.
Lapsevanematele: Borderlands 3 sobib PEGI reitingute süsteemi kohaselt mänguritele alates 18. eluaastast. Põhjuseks vägivald, ebasobiv keelekasutus, hasartmängud ja mikromaksed. Seetõttu tasub hoolikalt kaaluda eelnevalt, kas see ikka sobib teie lapsele. Kui te aga lubate oma lapsel mängida Call of Duty mänge või Fortnite’i, siis ma ei näe, et Borderlands 3 nüüd eriti palju hullem variant oleks. Kui otsustate, et teie laps võib seda mängida, siis soovitan seda kindlasti koos mängida. See aitab teil näha vahetult, mis mänguga tegemist on ja saate jooksvalt sekkuda, lisaks aitab koosmängimine tugevdada sidet teie kahe vahel.
