Käes on taas kord sügis ja me saame minna tavapäraseid sügisesi tegevusi tegema. Kes läheb põllule kartuleid võtma, kes metsa seenele ja kes poodi uute spordimängude valikut kaema. Käesoleval aastal tegi minu jaoks spordimängude hooaja otsa lahti aga omamoodi üllatusesineja. „Captain Tsubasa: Rise of New Champions” on otsekui sõõm värsket õhku üsna läppunud ja tuttava maiguga spordimängude maailmas. Jah, tegu on tõeliselt lõbusa ja hea mänguga.
Kui te ei tea, kes on kapten Tsubasa, siis ma ei pane seda teile pahaks. Ma pole isegi kindel, kas antud animesarja on üldse Läänes näidatud? Minu mälu seda RTLi ja Cartoon Networki pealt igatahes meenutada ei suuda. Igatahes, Jaapanis on tegu vutifännide armastatud anime-manga-mänguseeriaga, mis nüüd ka meie kanti jõudnud on. Mängu nimitegelaseks on koolipoiss Tsubasa Ozora, kes on sõna otseses mõttes sündinud, jalgpall jala küljes. Tema eesmärgiks on saada maailma parimaks ning minna mängima unistuste jalkariiki Brasiiliasse. Selleks tuleb aga esmalt näidata, et ta on võimalust väärt ning oma teelt pühkida teiste Jaapani koolide esindusmeeskonnad. Ahjaa, ja noorte maailmameistriks tuleb ka tulla.
Oma olemuselt on „Captain Tsubasa” arkaadjalgpall, ehk kui te arvate ennast jalgpallimänge oskavat, siis arvake uuesti. Siin lendavad aknast välja igasugune realism, füüsika ja reeglid, sest mängijad jagavad teineteisele selliseid hoope, mis pärisjalgpallurid kuudeks haiglavoodisse aheldaks ning saadavad teele lööke, mis jätavad ka „Shaolin Socceri” filmi sooritused häbisse. Kõige õigem olekski vist öelda, et „Captain Tsubasa” mäng on segu „Shaolin Soccerist”, vanadest arkaadjalgpallimängudest nagu „Red Card” ja „Virtua Striker” ning kaklusmängudest.
Miks just kaklusmängudest? Sest igal meeskonnal ja igal mängijal on oma energiariba, mida mängu ajal kasutatakse. Kõik tegevused võtavad ampsu energiast ning ribadel silma peal hoidmine on edu aluseks. Tahad vastastest mööda triblada? Selleks tuleb mängida kassi-hiire mängu. Triblamiseks on kaks nuppu: R1 ja R2. Kui kaitsja vajutab sama nuppu, võtab ta sult palli ära. Kui ei vajuta, sööstad sa temast mööda. Kahe eduka möödasööstu järel saad tasuks täitunud energiariba ja sa võid asuda palli värava poole virutama. Just nimelt värava poole. Värava sisse palli saamine on hoopis teine teema. Nimelt on sarnane energiariba ka väravavahtidel ning iga nende tõrje võtab sealt ampsu, olenevalt pealelöögi kaugusest ja võimsusest. Niisama toksamised ei tee midagi, aga uhked kotka lennu ja kiljumise saatel teele saadetud pommid ampsavad sealt tubli tüki. Kui väravavaht on niiöelda pehmeks pekstud, laseb ta palli tõenäolisemalt oma selja taha. Võimsamad superlöögid võivad ka varem sisse sopsata, aga selleks on vaja palliga vabaks mängida oma meeskonna suurim staar.
See muudab eriti just teise inimese vastu mängimise ääretult põnevaks, sest sa pead kogu aeg jälgima, et ta palli värava poole teele saata ei saaks. Triblamise, löömise ja kaitsmise animatsioonid on lahedad ning panevad usinalt kaasa elama. Põhilisem mängulaad peakski idee järgi asuma internetis, kus sa lood ise oma meeskonna ja asud seda arendama ning erinevaid vastaseid alistades kõrgematesse divisjonidesse tõusma. See aga jääb taas lootma tõsimeelsetele fännidele, sest kuigi madalamatel raskusastmetel antakse sulle vastaste puudumisel tümitamiseks arvuti juhitud meeskondi, võib päris vastaste vähesus lõpuks huvi nulli viia.
Aga pole hullu. „Captain Tsubasas” on olemas ka väga korralik üksinda mängimise mängulaad, mis meenutab oma olemuselt natuke FIFA oma. Noh, tegelikult on neid mängulaade kaks, sest The Journey nimelise valiku alt vaatavad vastu Episode: Tsubasa ja Episode: New Hero. Episode: Tsubasa paneb sind nimitegelase vutitossudesse ning tegevus keerleb Nankatsu kooli jalgpallimeeskonna ja nende kolmanda järjestikuse meistritiitli võitmise ümber. Tegu on omamoodi mängu sissejuhatusega, mille käigus sulle tutvustatakse koole, tegelasi ja ka mängu mehaanikaid, sest mõnetunnise mängimise järel on see lugu läbi ja sind ootab ees Episode: New Hero.
Siin lood sa endale oma tegelase ja valid talle ühe kooli, kellega tuleb pärast eelmise hooaja lõppu läbida ootamatu jalgpalliturniir, mille käigus selgitatakse välja need, kes Jaapanit noorte maailmameistrivõistlustele lähevad. Oma tegelast saab kogemuspunktidega arendada ja kui mängulaad läbitud, saad sa ta ka enda loodud meeskonda võtta. Lisaks saab mängus kogutava raha eest osta virtuaalkaardipakke, kust saab kas mängude eel kasutatavaid boonuseid või teiste mängijate kaarte. Teiste mängijate kaartide abil rullub lahti sõbrasüsteem, kus punkte kogudes õpib sinu loodud tegelane teistelt nende erivõimeid ja lööke.
Graafiliselt on „Captain Tsubasa” kena. Tegelaste näoilmed on vahvalt muutuvad ja kõik on kirev, lärmakas ja värviline. Aeg-ajalt tuleb ette kaadrisageduse nõksatusi, näiteks suuremate ja uhkemate löökide puhul, aga need on kogu möllu sees suhteliselt vaevumärgatavad. Mängu ajal hõigutakse meeskonnakaaslaste nimesid ning jaapanikeelne ingliskeelsete subtiitritega kommentaator võtab tihti muige suule. Ainult mingi kõrvulukustav „VÄRAV!” röögatus on puudu, kuid saame ka ilma selleta läbi.
„Captain Tsubasa” on väga hea vaheldus erinevatele realistlikutele spordimängudele. Mind natuke morjendas asjaolu, et riikide koondiste lahti lukustamiseks pidin ma Episode: New Hero läbi tegema ja selle viimane matš oli tõeliselt raske. Kui teile meeldivad anime ja/või jalgpall, on „Captain Tsubasa: Rise of New Champions” täiesti teie teetass, sest tegu on tõeliselt kaasahaarava ja lõbusa mänguga ning minul isiklikult pole ammu ühegi spordimänguga nii vahva olnud.
Lapsevanematele: „Captain Tsubasa” peaks olema jõukohane igale jalkafännile, aga mängu parimaks osaks on kaasahaarav ja sõbralik lugu, milles tutvustatakse palju erinevaid ning natuke stereotüüpseid tegelasi, kellega nii Tsubasa kui ka mängija tegelane ajapikku sõpradeks saavad. Loo täielikuks mõistmiseks on aga vajalik inglise keele oskus.
Ilmus: 27. august 2020
Arendaja: Tamsoft
Väljaandja: Namco Bandai
Ülevaade tehtud: PlayStation 4 Pro
Mängu saab osta siit:
