Super Mario 3D All-Stars – vaata, ma olen kolmemõõtmeline

Kui te veel kuulnud ei ole, siis 2020. aasta on Nintendo armastatud torumehest maskoti Mario jaoks üsnagi märkimisväärne. Nimelt möödub 35 aastat tema esimese omanimelise mängu „Super Mario Bros.” ilmumisest. Too mäng oli külje pealt vaates kahemõõtmeline jookse-hüppa stiilis mäng ehk platformer ning sellest hetkest alates on antud mängužanr sõna otseses mõttes hüpetega edasi arenenud. Ühel hetkel jäi aga kahest mõõtmest väheks (kahemõõtmeliste Mariote parimad palad on olemas Nintendo Online’i kasutajate SNES mängude seas mängus „Super Mario All-Stars”) ning tuli teha midagi sootuks uut: anda platformeritele üks mõõde juurde.

„Super Mario 3D All-Stars” koondabki ühele tillukesele Nintendo Switchi kassetile Nintendo enese arvates märkimisväärseimad kolmemõõtmelised torumeheseiklused ja ma võin kohe praegu öelda, et kui te pole mõnda neist varem mänginud, siis võite juba poodi tormata, sest kõik kolm mängu on Super Mario austajatele mängimist väärt. Lisaks ähvardati, et mängu turustatakse vaid 2021. aasta märtsini, seega kes teab, kauaks seda enam saadaval on (hea reklaamitrikk, mis?).

Aga alustame algusest. Mängudele mul vast eraldi hindeid anda mõtet pole, sest nagu ma juba ütlesin, on nad Mario fännide jaoks suurepärane ja võiks lausa öelda, et kohustuslik ajaviide. Annan lihtsalt põgusa ülevaate, millega on tegu, mis on hästi ja mis võiks minu meelest paremini olla.

„Super Mario 64” ilmus 1997. aastal Nintendo 64 konsoolil ning oli esimene kolmemõõtmeline Mario seiklus. Mario saab printsess Peachilt kirja palvega kooki nosima tulla (heh heh), aga lossi jõudes pole ei keeksi ega… Mis seal’s ikka, Mario asub taas armastatud printsessi päästma ja loss toimibki keskse alana, kus erinevatesse maalidesse ja portaalidesse hüpates mitmeid maailmu külastada saab.

Kuna tegu on küllaltki vana mänguga ja tol ajal ei teatud veel laiekraani eelistada, on ka „Mario 64” Switchi variant 4:3 kuvasuhtega ja manab nii käes kui ka teleriekraanil mängides ekraani servadesse mustad triibud. Ma oleks soovinud näha natuke rohkem pingutust ja laiekraani tuge, aga tuleb leppida lihtsalt grammi jagu teravamate tekstuuridega.

Üllataval kombel ei ole mängus ka Nintendo DSi „Mario 64” uuendusi, ehk Yoshi, Wario ja Luigina mängida ei saa. Aga kui te suudate veidike aegunud graafikast mööda vaadata, ootab teid üks igavesti vägev ja kohati ka väljakutsuv seiklus, sest tänu nimitegelase inertsile on mõned maailmad päris ärritavalt keerulised ja nõuavad läbimisel ülimat täpsust.

2002. aasta „Super Mario Sunshine” on aga sootuks teisest puust, sest siin tutvustatakse lisaks jooksmisele ja hüppamisele hoopis uut mängumehaanikat: vett. Taustalugu saadab Mario ja Peachi troopilisele saarele puhkama, kuid maandudes avastatakse eest täislagastatud kuurort (noh, nagu päris elus) ja üllatuslikult süüdistatakse selles Mariot. Kuna Mario omastab kohe mängu alguses seljas kantava veepüssi nimega F.L.U.D.D., määrab kohtunik talle karistuseks terve saare puhtaks küürimise. Seesama veepüss annabki mängule sootuks uue mõõtme, sest Mario suudab sellega vett pritsida ja veejugade abil ka õhus hõljuda, muutes jooksmise ja hüppamise kohe mitmekülgsemaks.

„Super Mario Sunshine” on minu silmis läbi teinud ka suurima positiivse muutuse, sest esimene osa ilmus Nintendo Gamecube’il ning sellel oli veejugade sihtimine minu jaoks ebamugav. Ilmselt puldi kuju ja nuppude asetuse tõttu. Nintendo Switchil toimib kõik aga suurepäraselt ja tegu on, eriti just käsikonsoolis mängides, imeliselt nauditava mänguga. Ainus, mille üle aeg-ajalt viriseda saab, on originaalist alles jäänud kaameranurk, millele meeldib vahel ennast täpselt mõne takistuse taha sättida ja sunnib sind paaniliselt kangiga õiget vaatenurka otsima. Keskse maailmana toimib siin kuurortlinn ja avastamist on kuhjaga. Lisaks on „Sunshine” saanud 1080p toe ja näeb teleriekraanil vana versiooniga võrreldes väga hea välja.

Nüüd jõuamegi vahest kuulsaima kolmemõõtmelise Mario mängu juurde. Jah, me räägime „Super Mario Galaxyst”, mis algselt 2007. aastal superpopulaarsele Nintendo Wiile ilmus ja mida mina mängupoes töötades ei jõudnud nii kiiresti juurde tellida kui see ära müüdi.

„Galaxy” räägib loo sellest, kuidas Mario lisaks kuningriigile ja printsess Peachile ka täheprintsess Rosalina päästma peab. Liikumine on „Super Mario Galaxys” omaette nauding, sest Mariol on kasutada mitmeid erinevaid kostüüme, mis aitavad tal tasemeid täiesti uudsetel viisidel läbida. Lisaks koosnevad paljud tasemed pisematest planeetidest/taevakehadest, mille vahel gravitatsiooni abil hüplemine lausa peadpööritavalt mõnus on. Aga…

„Super Mario Galaxy” on Nintendo Switchi kogumikus ilmselgelt kõige viletsam osa. Nimelt on see vilets just Switchi hübriidsust arvestades, sest käsikonsoolina mängides on „Galaxy” pettumus. Wii pulte mäletavad vast kõik, eks? „Galaxy kasutas neid kenasti ära ja lubas kas mängijal endal või mõnel tema abilisel puldiga vehkides tähekilde koguda ja nendega vastaseid tulistada. Teleriekraanil mängides toimivad ka Switchi Joy-Conid ja Propult täpselt samamoodi, aga käsikonsoolis pole Switchi liikumistundlikkust ära kasutatud ja tähetükkide noppimiseks, sihtimiseks ja tulistamiseks peab näpu nuppude pealt ära võtma ning neid puuteekraani peal sõrmega taga ajama. Väga ebamugav lahendus minu silmis ning seepärast ma soovitangi „Super Mario Galaxyt” pigem teleriekraanil mängida.

„Super Mario 3D All-Stars” on seega suurepärane kolmemõõtmeliste Mariote kogumik, kust lisaks kolmele väga heale mängule leiab ka siin olevate mängude taustamuusika, kui te peaksite seda kuulata soovima. Jah, ma oleks vahest tahtnud näha ka „Mario 64” laiekraanvaates või näha veidi rohkem lihvitud tekstuure ning tegelasi, aga „3D All-Stars” on Mariofännile absoluutselt kohustuslik ost, kui te omate Switchi ja teil need kolm teost veel mängimata on. Kellel on aga võimalus antud mänge mujal mängida, siis „Mario 64” on parem Nintendo DSil ning „Super Mario Galaxy” on parem kas Wii või Wii U peal.

Lapsevanematele: kolm väga head Super Mario mängu, millest peaks rõõmu jätkuma absoluutselt kogu perele vanusest ja vilumusest hoolimata.