Eelmise põlvkonna konsoolidel PlayStation 4l, Xbox One’il, Nintendo Switchil ning PCl ilmunud „NBA 2K21” iseloomustasin ma kui ebameeldivat suhet, kus sa kallimaga pidevalt tülitsed ja lepid, kuid sisimas pakitseb tunne, et miski ei ole päris õige. Tegelikult pakitses nii minus kui ka paljudes teistes virtuaalkossufännides tunne, et kuigi eelmise põlvkonna „NBA 2K21” oli kokkuvõttes korralik ja hea, kuid tavamängija jaoks üliraskeks muudetud viskamisega korvpallimäng, läks Visual Conceptsi aur sel aastal hoopis uue põlvkonna konsoolide ehk PlayStation 5 ning Xbox Series X/Si „NBA 2K21” variandi peale. Tundub, et meil oli õigus, sest vähemalt hetkel (kui uuendustega mängu liigselt ei muudeta), on uusim „NBA 2K21” parim NBA 2K sarja mäng üldse.
Olgu, ilmselgelt ei ole tegu 2K poolt välja kuulutatud „algusest lõpuni uue mänguga”, vaid ka järgmise põlvkonna NBA 2K kasutab juba viimase (kahe) konsoolipõlvkonna ajal välja kujunenud animatsioone, kuid aastatepikkust kollektsiooni on lihvitud ja sujuvamaks viimistletud ning vähemalt esimese katsetuse kohta on „NBA 2K21” äärmiselt nauditav ja kaunis ning mis kõige hämmastavam, varasemad mitmekümnesekundilised laadimisajad on kadunud ja meeskondade valikust lennutatakse sind kossuplatsile napi sekundiga.
Nii ongi PS5 ja XSXi NBA hetkel parim virtuaalkossukogemus, mida mina mäletan, ning nagu teie vast mäletate, mängin ma kossumänge juba aastast Valhalla. Igatahes, valikuid on järjekordselt kurguauguni ja kossusõbrad ilmselt peavad tõsiselt mõtlema, kuhu oma aega matta.
Mina mängin hetkel uut hooaega oodates lihtsalt Play Now’d praeguse hetke ja/või ajalooliste NBA meeskondadega ning aeg-ajalt käin MyTeamis tasuta kaardipakke kokku korjamas. Kuna Play Now eesmärgiks on mängida lihtsalt viis viie vastu korvpalli, siis alustamegi uue põlvkonna NBA mängukogemusest, mis on väga-väga hea. Kuna esmapilgul tunduvad kõik seniste aastate animatsioonid kokku miksitud ja põhjalikult lihvitud olevat, on meeste liigutamine platsil puhas rõõm. Palli põrgatuste kiirus, jalgade asend nii ründes kui ka kaitses, tasakaalu ja suunaga arvestamine ning paremat kangi liigutades muudetav triblamiskiirus on esimesed asjad, mis sulle silma ja näppu hakkavad, sest see lubab sul vastavalt kasutatava mängija oskustele väljakul võimalikult efektiivselt tegutseda.
Viskamine on samuti niiöelda korda tehtud. Kui eelmise põlvkonna „NBA 2K21” palus sul teha ideaalse viske või see läks lihtsalt mööda, siis uue põlvkonna mängus on parema kangiga viskamist tehtud nii leebemaks kui ka üksikasjalikumaks. Nüüd saab kangiga visates palli teele saata nii sihtimise kui õige viskehetke leidmise abil ja see muudab kangiga viskamise ülimõnusaks, kuid kuna viis viie vastu kossu mängides mõjuvad sinu viskele mitmed erinevad vastaste (ja ka sinu enda) oskusmärgid ehk badge’id, leian ma ennast ka kolme mängunädala järel ikka ja jälle nupuga kaugviskeid sooritamast. Samas sunnin ma ennast vägisi ümber õppima, sest kangiga visates saab nüüd mängida ka palli kaarega ja teha kas kiire ja madala kaarega viske või aeglase vikerkaare ning see annab rünnakul kamaluga nüansse juurde.
Ka kaitse on palju parem kui varem. Kas te üldse mäletate, millal te viimate NBA 2K sarjas ründaja vigu nägite? Aastal 2019? Või 2018? Igatahes, ründevead on tagasi ja neid oskavad noppida ka sinu tiimi arvuti poolt juhitud mängijad, kui vastased liiga uljalt sisse tormavad. Sama kehtib ka sinu enda kohta, kui sa, pea ees, pullina korvi alla tuiskad. Veidi vale riivakas ja ründaja viga on olemas. Kaugvisetel tehtavaid vigu on jätkuvalt veidi vähevõitu ja kaitsjate käed kipuvad viskaja kätest-õlgadest läbi lõikuma, kuid see otseselt ei häiri ja ma usun (vabandust, loodan), et Visual Concepts võtab edasisema lihvimise tuleva aasta mänguks päevakorda.
Pall on lahtisem, veeredes lõbusalt nii korvirõngal ja hüpeldes lauapallinõudlejate näppude vahel ning pikad lauapallid on lõpuks ometi igapäevane nähtus, nagu päris korvpallis olema peab. Samas on jätkuvalt märgata animatsioonikombosid, mis jätavad lahtise palli pigem ründaja saagiks, sest ulja bloki pannud kaitsja lendab kuhugi Uugametsa 3 aadressile ega jõua sealt elu sees maast prügi üles korjanud ründajat takistama.
Üks asi, mis tekitab minus vastakaid tundeid, on kontaktianimatsioonid. Ühest küljest näevad need uue põlvkonna „NBA 2K21s” fantastilised välja ja hooga raiutud pealtpanekud ning jõuga möödaminekud toovad muige suule, kuid samas tunduvad need jõulised donkamised natuke liiga võimsad. Olgu Zion Williamson nii lihaseline kui tahes, ei tohiks ta üle Dwight Howardi ja Porzingise segamatult paigalt jõuga pealt panna. Lisaks on kontaktianimatsioonidest visked seadeid näppimata liigagi edukad ja tekkinud olukord meenutab mulle „NBA Live 10t”, kus korvialused visked sõna otseses mõttes pidurdamatud olid. Ka „NBA 2K21s” on üle meeste käte visatud poolhaagid suht maasikad, seega harjuge nende kaitsmise/blokeerimisega varakult ära.
MyTeami valikus erilisi muudatusi ei tundu olevat, mängijad saavad jätkuvalt kaardipakke avada ja pallikesi õigetesse lahtritesse kukutada, et oma kollektsiooni kasvatada ning kas arvutile või teistele mängijatele tuule saba alla teha. Küll aga on noorenduskuuri läbinud MyGM ja MyLeague, mis on ühendatud üheks suureks mängulaadiks nimega MyNBA. Ma pole hetkel veel süvitsi sinna sukeldunud, sest päris NBAs pole meeskondade koosseisud veel täies mahus paigas ja uusi särke avalikustatakse ka üle päeva, kuid menüüdesse piiludes julgen väita, et tegu on detailseima simulatsioonivalikuga, mida NBA 2K sari meile pakkunud on. Internetis väidetakse aga, et suurte võimalustega kaasnevad ka suured apsakad ning meeste statistikat ei jälgita hetkel aastate lõikes korralikult, kuid siinkohal tuleb loota mängu arendaja pädevusele, et need vead kunagi kõrvaldatakse. Aga võite arvestada sellega, et te saate näppida mängijate kollektiivlepingut, mängida G-League’i kohtumisi (aga kahjuks mitte õigete koosseisudega) ning muuta absoluutselt kõike, mida ühe meeskonna omanik ja vaimne juht muuta saab. Siin jätkub nokitsemist tundideks.
Sõna otses mõttes suurima muutuse tegi läbi netimängulaad Neighborhood, millest sai The City. Jah, nüüd saavad virtuaalsed korvpallurid ringi joosta suures linnas ja veel vähem korvpalli mängimisega tegeleda, sest lisaks pallipatsutamisele saab seal mitmeid muid tegevusi teha. Võrreldes vana põlvkonna NBA 2Kga on The Citys kambad (faktsioonid, parteid, seltsid), mille liikmeks sind pärast algajate ala läbimist loositakse. Eesmärgiks on oma faktsiooni lippu kõrgel hoida, kuid vajadusel saab ka kuuluvust vahetada, kui juhtumisi mõni sinu sõpradest teise kampa liigitatakse. Samas nõuab iga liigutus siin virtuaalraha, seega olge valmis rahakotiraudu avama, kui te ei viitsi ise mängu sees raha koguda.
Kui teile meeldib naiste korvpall, siis võite samuti rõõmust lakke hüpata, sest WNBA osakaal mängus on veelgi kasvanud. The W mängulaadis saate endale luua naiskorvpalluri ja temaga otse WNBA naiskonda hüpata ning meistritiitlit püüdma minna. Kahjuks pole vast naiste NBA sarnaselt muule maailmale ka Eestis veel väga populaarne ja ma kardan, et paljud mängijad jätavad selle küllaltki strateegilise korvpallikogemuse üldse proovimata. Asjata. Naiste korvpall on „NBA 2K21s” tõsiselt nauditav.
Graafika ja helitausta paranemine peaks olema uutel ja võimsatel konsoolidel iseenesest mõistetav, kuid uut „NBA 2K21” peate ise nägema, et aimu saada, kui hea see täpselt välja näeb. Naha tekstuur, juuksed, silmad, peegelduvad kriimustatud põrandad, pall ja isegi tantsutüdrukud näevad fantastiliselt head välja ja varasema ühe kommentaatorite tiimi asemel on kasutusel nüüd neli erinevat seltskonda, seega kommentaar on kindlasti vähem korduv kui varem. See kõik kokku tekitab tõeliselt esmaklassilise mängukogemuse, mis paitab nii silma kui ka kõrva.
Kahjuks pole kvaliteedilt paranenud Kenny, Shaqi ja Ernie kossusaade, kus saatejuhid jätkuvalt pigem vahanukke meenutavad. Nüüdisaja korvpallurid on enamjaolt ülikenad ja detailsed. Koroonaviirus on küll mängijate digitaliseerimisele oma jälje jätnud ja on suht selgelt näha, kes on uuesti sisse skannitud ja kes mitte, aga viis viie vastu kossu virvarris ei pane seda tähele. Vanema aja korvpallurid on samuti kena nahaga ja sätendava higiga, kuid nemad on ilmselgelt kokku klopsitud „NBA 2K21” mängijate loomise mängulaadis ega näe kohati kuidagi oma kunagiste eeskujude moodi välja.
Viimase ja vahest ka ühe mulle enim meeldinud lisana pean mainima PlayStation 5 DualSense puldi eriomadust. Nagu te teate, on DualSense puldi R2 ja L2 päästikud kohanduva tagasisidega, ehk mänguarendajad saavad neid teile niiöelda erinevat vastupanu osutama panna. Uues „NBA 2K21s” annab L2 sulle hüpetega tunda, kui sa üritad kedagi korvi alla või sealt eemale nügida ning R2 kiirema jooksu ja jõuanimatsioonide nupp muutub raskemaks vastavalt kasutatava palluri väsimusele või võhmale. Suurte tsentritega tuleb nuppu julmalt litsuda, kuid kiirete ja väsimatute tagamängijatega saab hõlpsamalt kiiremaid samme teha. See lisa on väga-väga vahva, seega soovitan kohanduva tagasiside igal juhul sees hoida.
Uue põlvkonna „NBA 2K21” on kahtlemata parim virtuaalkorvpallimäng, mida ma mänginud olen. Selle mängulaadid eesotsas The City ja MyNBAga tunduvat olevat põhjatute võimalustega, kuhu võiks vabalt aastateks uppuda, kui järgmiseks hooajaks uut kossumängu turule ei paisataks. „NBA 2K21” on hoolikalt lihvitud ja nauditav pisivigadega korvpallimäng, mis juhatab spordimängude uue põlvkonna võimsa pealtpanekuga sisse. Kui olete korvpallifänn, siis tormake poodi. Sopsti!
Lapsevanematele: „NBA 2K21” on meeletult mahukas mäng ja siin tuleb kindlasti otsustada, millistele mängulaadidele aega kulutada. Lisaks nõuavad mitmed mängija enda loodud tegelasega seotud liigutused virtuaalraha, seega hoidke ootamatutel kulutustel silma peal. Aga muidu on tegu NBA ja korvpallifänni unistuste mänguga.
Ilmus: 19. november 2020
Arendaja: Visual Concepts
Väljaandja: 2K Sports
Ülevaade tehtud: PS5
Mängu saab osta siit:
