Kas te veel mäletate Miisid? Just, neidsamu Nintendo avatare, kes paljudes Wii ja 3DSi mängudes figureerisid ja kes Nintendo Switchi saabudes vaikselt vaiba alla ära pühiti. Nimelt on nad nüüd tagasi Nintendo Switchi rollimängus „Miitopia”. Kui te nüüd küsite, et miks nad nüüd taas ellu äratati, siis ütlen ausalt, et mul pole vähimatki aimu.
Nimelt on „Miitopia” üsna veider mäng. Ideeliselt on tegu rollimänguga, kus teie loote endale peategelase, kes peab otse loomulikult maailma päästmise nimel kurjade jõududega mõõgad ristama. Algselt Nintendo 3DSil ilmunud „Miitopia” eripäraks on aga see, et soovi korral võite te kõikidele (jah, KÕIKIDELE) mängu tegelastele ise näod luua. Tahate, et linnakodanikeks ja tee peal vastu tulevateks ränduriteks oleks teie töökaaslased või klassivennad? Tehtud! Tahate, et kurja Pimeduse Vürsti mängiks teie kooli direktor? Ikka saab. Tahate koos Peter Griffini ja Mr Beaniga hobuse selga hüpata ning südamete taevasse lendudes päikeseloojangusse või lahingusse kapata, nagu mina? Ka see on võimalik.
Ma sukeldusin laia naeratusega Nintendo E-Shopist alla laetavasse demosse, mille salvestuse pärast täismängu üle kanda sain ning alustasin suure hurraaga seiklust. Mida kaugemale ma jõudsin, seda väiksemaks muutus algne vasikavaimustus ja minu peas hakkas vasardama mõte, et miks ma seda teen ja kellele see mäng üldse mõeldud on?
Nimelt põhineb mäng suhete süsteemil ja ülimalt lihtsakoelisel võitlusel. Võitluses juhite te soovi korral ainult enda tegelast ja teie kuni kolm kambajõmmi laamendavad omasoodu ning te ei saa nende tegevusi absoluutselt mõjutada. Nende tegevusi määrab hoopis eelpool nimetatud suhete süsteem. Nimelt on maailmad jaotatud lineaarseteks aladeks, kus teie seltskond automaatselt edasi liigub, varandusi leiab ja võitlustesse satub. Iga ala lõpus ootab teie seltskonda hotell, kus saab tegeleda erinevate sotsiaalsete tegevustega, nagu suhtlemine, söömine, mängude mängimine ja kohtingutel käimine. Mida rohkem tegelased koos aega veedavad, seda suuremaks kasvab nende sõbratase ning seda rohkem toiminguid nad võitluse ajal automaatselt aktiveerivad.
Tegevuste hulka võib kuuluda viga saamise korral lohutamine, rünnaku eest hoiatamine ja teineteise rünnakujõu suurendamiseks innustamine. See tundub esimesed tund aega hästi vahva, sest siin mängivad rolli veel ka tegelaste isiksuste tüübid. Näiteks kangekaelne ehk stubborn tegelane ei pruugi olla ühe löögiga rahul ja tahab teist hoopi veel anda, kuid lahe ehk cool tegelane suudab ka ise saltoga vastaste löökide eest ära põigelda. Üks tegevusi, mis seikluste ajal mõnikord vallandub, on tülli minemine, mis tähendab seda, et kaks tülis olevat isikut takistavad üksteisel võitluse ajal asju teha ja see kestab seni, kuni sa nad hotellis ühte tuppa tõstad, et nad ära lepiks.
Ka varustuse uuendamine on tehtud põhimõtteliselt juhuslikuks. Uusi relvi ja kostüüme saate siis, kui mõnel tegelasel on hotellis tuju raha kulutada. Te näete kohe ära, mida ta osta soovib ja te saate talle raha anda, et ta poodi kindla asja järele läheks. Muidugi on väike võimalus, et ta ikkagi ei osta soovitud asja ja tuleb tagasi hoopis elupunkte taastava banaaniga. Teie mängijana seda kuidagi mõjutada ei saa.
See kõik kokku tekitab aga olukorra, kus mängijana ei ole teil absoluutselt mitte midagi teha, sest kogu mäng mängib ennast põhimõtteliselt ise. Te saate isegi peategelase ühe nupuvajutusega ise tegutsema panna ja siis te lihtsalt vaatate, kuidas vastased langevad ning mängija hooleks jääb ainult hotellis teie kambale goblinikotlettide ja kaktusekokteilide sisse kallamine, et nende abil oma tegelaste näitajaid kõrgemale pumbata.
Aga… ka see osutub kasutuks. Nimelt on mängus palju erinevaid ameteid ja juba mainitud isikuomadusi ning lootuses, et te neid võimalikult palju ära proovite, võtab mäng teilt mõne aja möödudes KORDUVALT teie poolt vähem või rohkem hoolikalt üles töötatud kambajõmmid ära ning kustutab ka peategelase taseme, et te uute ametitega suhete loomist otsast peale alustaksite, neid otsast peale söödaksite ja neile otsast peale varustust ostaksite. See on aga nii kohutavalt tüütu ja igav, et kui minu kamp juba teist korda ära võeti, siis ma mõtlesin päris tõsiselt, et mina „Miitopiat” küll edasi ei mängi. Jah, mängu lõpus saate te kõik oma tegelased tagasi, aga selle hetkeni kulgemise protsess on nii kohutavalt igav ja tüütu, et ma tõesti ei kujuta ette, kellele see mäng meeldima peaks.
„Miitopia” meenutab mulle halbu mobiilimänge, mille sa lihtsalt käima paned ja seejärel vaatad, kuidas asjad juhtuvad. Arvestades, et mäng on umbes 35 tundi pikk, siis hakkavad kõik tegevused jubedalt korduma ja isegi 3DSi versiooni täienduseks mängu lisatud hobune ei suuda seda monotoonsust murda. Ma ei saa „Miitopiat” kahjuks kellelegi soovitada, sest kuigi see toimib ja tundub esmapilgul „beebi esimese rollimänguna”, ei ole siin absoluutselt mitte midagi rõõmustavat.
Lapsevanematele: Mängus on veidike koomiksivägivalda ja paar väga leebet vasakule kiskuvat vihjet, kuid see on ka kõik. Pigem on probleem selles, et mäng on väga korduv, juhuslik ja kui nii võib öelda, siis mitte-videomängulik.
Ilmus: 21. mai 2021
Arendaja: Grezzo
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch
Mängu saab osta siit:
