Returnal – sinna ja tagasi

Ava silmad, aja end püsti, haara relv, söösta tundmatusse, võitle ebardlike ja ebamaiste tulnukatega, sure. Ava silmad, nõjatu ettepoole, haara pult, kaota võitluses ebardlike ja ebamaiste tulnukatega, vannu. Ava silmad…

Need lühikesed lausekatked kirjeldavad suurepäraselt „Returnalit”, Soome mängustuudio Housemarque’i poolt loodud Sony PlayStation 5 uusimat eksklusiivmängu, mis segab üheks roguelite-kompotiks kokku kolmanda isiku vaates tulistamise, psühholoogilise õudusthrilleri ja nende eelmistest mängudest („Nex Machina”, „Resogun”) tuntud bullet hell’i ehk kõikjal-lendab-erivärvilisi-kuule-ära-pihta-saa mängustiili.

„Returnali” lugu räägib astronaudist Selene Vassosest, kes kihutab Heliose-nimelise kosmoselaevaga avakosmoses, üritades leida salapärast Valge Varju signaali. Ühtäkki tabab tema kosmoselaeva rike ja ta kukub Atroposele, pidevas muutumises olevale planeedile, kus on ilmselgelt juhtunud midagi õõvastavat. Siin ei paista isegi surm tema kannatustele lõppu tegevat, sest iga kord, kui Selene kuidagi hukkub, ärkab ta õhku ahmides taas oma kosmoselaeva rusude juures ja on sunnitud üha ikka ja jälle uuesti teele asuma.

Miks on maailmas tema enda jäetud häälsõnumid ja erinevates lagunemisstaadiumites surnukehad? Mis juhtus planeedi algsete asukatega? Miks on siin planeedil üks Selene’i jaoks kohutavalt tuttav maja? Mida tähendavad salapärased kividesse raiutud piltkirjas sõnumid? Küsimusi aina kuhjub ja ainus viis neile vastata on avada silmad, ennast püsti ajada ja relva haarates taas tundmatusse söösta.

Nagu eelpool mainitud, kuulub „Returnal” roguelite-žanri mängude hulka. See tähendab seda, et te alustate mängu alati algusest minimaalse varustusega, milleks on teie püstol ja maailmast leitud püsivad abivahendid. Te liigute läbi iga kord erinevas järjekorras ilmuvate tubade, kus võib olla üks kuni mitu väljapääsu. Kolmnurksed uksed tähistavad kõrvaltube, kus võib leida kasulikke-kahjulikke lisavidinaid ja ressursse, ning kandilised uksed tähistavad edasi viivaid uksi, kust pääseb järgmisesse suuremasse tuppa. Maailmas ringi liikudes kogute erinevaid esemeid, nagu näiteks…

…relvi. „Returnalis” on päris korralik ja mitmekülgne arsenal, aga see mäng on nagu šokolaadikarp ja te ei tea kunagi, mida te saate. Nimelt leiate te mängu maailmades edasi liikudes üha uusi ja uusi relvi, millel on erinevaid omadusi, mida nende kasutamisel lahti lukustada saab. See tähendab, et need relvad ja teie poolt lahti lukustatud omadused lisatakse loosirattasse, mille abil mäng teile uusi relvi ette söödab. See aga tähendab seda, et vahel teil veab ja te saate enda kasutusse midagi tõeliselt võimast, nagu näiteks sihtmärki jälitava soomust läbistava ja lõhkeva laskemoonaga raketiheitja, kuid teinekord antakse teile järjepanu vastasele pidevat kahju tegevate happekuulidega pumppüsse. Niimoodi pole ükski mängukord „Returnalis” ühesugune, sest erinevad relvad vajavad erinevaid taktikaid, aga see tekitab ka olukorra, kus tead vahel juba ette, et selle relvaga ilmselt nii hästi ei lähe. Igal relval on ka teine ning reeglina tugevam lask, mis aja jooksul täitub, seetõttu seda kogu aeg kasutada ei saa.

• 

• 

• 

…artefakte. Artefaktid annavad püsivaid boonuseid, näiteks kasvatavad ühed neist surres kaduvat raharessurssi kogudes teie tulejõudu või vähendavad vastaste tehtavat kahju.

…parasiite. Parasiidid on Atroposel elutsevad … noh, parasiidid, kellel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju ja neil on sinu mängukorra edukuses väga suur roll. Parasiiti leides tasub hoolikalt tema kirjeldust lugeda ja kaaluda, kas tasub teda enda külge kinnitada. Minu jaoks olid paar negatiivset külge sellised, mis jätsid positiivsed küljed varju, nagu näiteks klausel, et esemeid üles korjates kaotab Selene elupunkte. See ei olnud minu jaoks kohe kuskilt otsast jätkusuutlik ja võrdus alati põhimõtteliselt enesetapuga.

…ühekordseid esemeid. Nende alla kuuluvad nii leitavad kui ka kogutava ressursi eest valmistatavad asjad, mida on päris palju. Siia alla käivad elupunkte taastavad esemed, rohkem ressursse andvad esemed, vastastele kahju tegevad esemed ja nii edasi. Nende leidmissagedus on päris suur ja neid tasub usinalt kasutada, kuigi tugevamad raviesemed kuluvad alati pigem bossivõitluste ajal ära.

…võtmeid ja eetri nimelist ressurssi. Võtmed aitavad lahti lukustada kinniseid kirste ja uksi, mille taga peaksid asuma eriti magusad asjad ning eeter on üks nendest ressurssidest, mis Selene’ile hukkudes alles jääb. Selle abil saab kosmoselaeva vraki lähedal lahti lukustada erinevaid artefakte ja lisaks käivitab see ka vahel hädavajaliku Reconstructori-nimelise 3D-printeri, mis annab Selene’ile põhimõtteliselt parasjagu käimas oleva läbimiskatse jätkamise võimaluse.

…püsivaid abivahendeid. Tasemetes on peidus ka asju, mis Selene’iga hukkudes kaasa tulevad, nagu mõõk, mis lubab kaitsekilpe hävitada, haardekonks, mis laseb teatud punktides ronida ja kaitserüü, millega Selene teatud keskkondades elus püsida suudab. Nendega alustades avaneb mängijal üha rohkem ja rohkem võimalusi ka metroidvanialikult varasemaid tasemeid ja tube avastada ning rohkem kraami kokku korjata.

• 

• 

• 

Iga mängukorra eesmärk ongi maailma avastada, kaste avada ja Selene’i vastavalt võimalustele piisavalt täiustada, et te tunneksite ennast piisavalt kindlalt, enne kui järgmise bossi poole suundute ja talle tuule kombitsate alla teete. Sageli ei tule see välja ja isegi kõige hoolikamalt lihvitud strateegia võib mõne eriti kurja vastase puhul ebaõnnestuda ning Selene maabub taas mängija vandesõnade saatel oma kosmoselaeva vraki kõrval.

Aga sellest pole midagi, sest vaatamata oma näilisele keerukusele on „Returnal” väga-väga nauditav ja lõbus ning lausa kutsub ennast üha uuesti ja uuesti mängima. Mängukordade pikkus varieerub mõnest minutist mõne tunnini, olenevalt sellest, kui hästi teil läheb. Kuid te peate arvestama sellega, et mängus puudub automaatne salvestus ja mäng hoiatab käivitades ka ise, et ainus viis oma mängukorda kunagi hiljem jätkata on see pausile panna ning PS5 puhkerežiimi lülitada. Mind ennast hakkas see paaril korral isegi häirima, sest ma pole harjunud enam mängu kauaks pausile jätma ning kustutasin õhtul magama heites raske südamega kahe bossi üle võidu toonud esemete kombinatsiooni ära.

Igale mängukorrale lisab vürtsi ka see, et mida kaugemale te jõuate, seda rohkem on maailmas kahjulike mõjudega esemeid ja kirste, mille avamine ja üles korjamine annab Selene’ile mingi negatiivse mõju, mida mingi kriteeriumi täitmisel eemaldada saab. Kuna negatiivseid mõjusid annavad ka parasiidid, oli minu puhul lõpuks käitumismuster selline, et ma lihtsalt hakkasin suuremat osa kahjulike mõjudega asjadest ignoreerima, sest võimalik negatiivne tulemus ei kaalunud tasu üles ja ma ei soovinud niigi näpuotsaga jagatavat eetrit nende puhastamise peale kulutada.

Midagi spoilimata tahan öelda ka seda, et kuigi esmapilgul tundub, et surma saamine lennutab mind ju mängu algusesse tagasi, siis tegelikult pole asi nii hull, sest esimene maailm toimib sellise keskse tegevuspaiga ja asjade korjamise kohana, kust saab hõlpsasti portaale otsides teistesse tasemetesse liikuda ning ala bossi enam teistkordselt tapma ei pea, kui te temast ühe korra juba jagu olete saanud. Loomulikult on see võimalus jätkuvalt olemas, kui te ennast proovile panna soovite ja temalt materjale koguda tahate.

• 

• 

Aga jätame selle korjamise ja suremise lõpmatu jada korraks kõrvale ja räägime hoopis kõrvapaist, silmailust ja kompimisest (mitte kombitsatest). „Returnal” on nimelt PlayStation 5 järgmine suurem eksklusiiv ning kasutab ära paljusid Sony lipulaeva omadusi, millest kõige äratuntavamad on loomulikult kolmemõõtmeline heli ja DualSense’i puldi õrnad vibratsioonid.

„Returnali” heli on vapustavalt hea. Ebamaised maailmad vuhisevad ja kahisevad ning kõikjal sinu ümber on raginaid, lurtsatusi ja muid ähvardavaid helisid. Kuna 3D-heli on kogetav kõikide klappidega, ei jää keegi sellest kogemusest ilma ning mina õppisin juba õige pea oma kõrvu usaldama, kus suunas mõni pahalane luurata võib.

DualSense’i pult annab samuti mängule meeletult juurde, alustades eelpool mainitud relvade teisest lasust, mis käivitub vasakut päästikut tervenisti alla surudes, sest natuke vajutades tõstab Selene relva niisama palge, ja lõpetades plahvatuste, vihmapiiskade ja koletiste röögatuste edasi andmisega värina teel. Kui varem oli „Astrobot” see, millega mina PS5 omadusi sõpradele-tuttavatele tutvustasin, siis nüüd saab seda ilmselt tehtud ka „Returnaliga”.

Aga teate, mis veel äge on? Mäng näeb suurepärane välja. Nimelt on “Returnali” kuuliballett üks sujuvamaid ja kirevamaid kolmemõõtmelisi mängukogemusi, mida ma näinud olen ja see kõik liigub ülisujuvalt 60 kaadrit sekundis. Valgustus on fantastiline, taimed õõtsuvad ebamaiselt, relvade laadimisanimatsioonid on tegelikult ülidetailsed ning Selene’i skafander muutub vastavalt sinu tegevusele mudasemaks, limasemaks ja katkisemaks. Hämmastavalt ilus. Tegelikult… Pilt räägib enda eest paremini, kui tuhat sõna, seega olge lahked:

„Returnalis” on olemas ka paar internetiga suhtlevat mänguelementi. Esimene neist on iga päev vahetuv erinevate klauslitega tase, kus sa pead ette antud relva ja positiivsete-negatiivsete efektidega võimalikult suure punktisumma teenima, mis seejärel edetabelisse laetakse ja läbimise korral sind väärtusliku eetriga premeeritakse. Teine element on tavamängu ilmuvad skaneeritavad Selene’id, mis peaks tähistama teiste mängijate hukkumiskohti ja kus te nende surnukeha leides saate kas neilt eetri eest mingi eseme noppida või üritada hoopis nende eest mõnele tugevamale kollile kätte maksta. Miks ma kirjutasin „peaks”, on tõik, et antud element kadus minu mängust juba suhteliselt mängu alguses ja ma ei saanud seda väga pikalt avastada. Seetõttu jäid mul osad sellega seotud elemendid arusaamatuks, sest internetis mainiti, et läbi selle peaks saama toda teist mängijat kuidagi ka mõjutada (näiteks talle parasiiti külge saates). Kirjelduse põhjal meenutab see natuke „Demon’s Soulsi” teise mängija maailma tungimist, aga nagu ütlesin, ma ei jõudnud seda väga pikalt avastada, enne kui antud võimalus minu mängust haihtus. Vahest tuleb see koos mängu ilmumisega tagasi?

Jõuamegi vast kõige tähtsama küsimuse juurde. Kas te peaksite „Returnalit” mängima?
Minu vastus on: „Jah.”

Tegu on küll raske ja vahel ka näiliselt ebaausa mänguga, kui teile kohe esimese ukse tagant kamp tüütuid jälitavate laseritega lendavaid tulnukaid otsa vahib, nende taga veel suur kombitsate ja tohutu eluribaga monstrum ootamas, kuid „Returnalis” on tegelasega liikumine nauditav ja erinevate astmetega automaatsihtimine peaks lubama peaaegu kõikidel hakata mängu peensustega tutvust tegema. Minu puhul tuli üle huulte korduvalt nii vandesõnu kui ka rahulolevaid hüüatusi ja see on väga hea, sest mulle meeldivad mängud, mis mind üha ikka ja jälle üllatada suudavad.

Kui te olete kas Housemarque’i varasemate teoste või siis roguelite-stiilis mängude austaja, ei ole siin vist küsimustki. „Returnal” on absoluutselt teie teetass. Tavamängurile, kes sarnaste mängudega varem kokku puutunud ei ole, võib see alguses veidike keeruline tunduda, kuid kogemus on lihtsalt fantastiline ja isegi mina, kes ma väga raskeid mänge ei armasta, ei suuda kõikidest vandesõnadest hoolimata pulti käest ära panna. Okei, ongi aeg taas silmad avada, natuke ettepoole nõjatuda ja taas juba nii tuttavaks saanud tundmatusse sukelduda.

Lapsevanematele: “Returnal” on keerukate süsteemide ja sama keeruka looga mäng. See on sünge ja täis erinevaid koletisi, seega pisematel ei soovita ma seda kindlasti enne magama minekut mängida. Samas jälgis minu 9-aastane poeg kõrvalt huviga, kuidas ma kuulide vahel põiklesin, sest verd ja ära lendavaid jäsemeid mängus tegelikult ei leidu. Jätke lihtsalt meelde, et keeruka mänguga on trots ja pahameel kerged tulema.