Kindlasti olete kuulnud “Borderlandsi” mängudest, mõned neist on paremad, mõned kehvemad, kuid üks neist paistis kohe eriliselt silma ja see oli Telltale Gamesi loodud “Tales from the Borderlands”. Tegemist oli suurepärase Borderlandsi mänguga, kus olid lahedad tegelased ja fantastiline lugu. Seetõttu, kui Gearbox kuulutas välja uue, mitte järje vaid päris uue samas stiilis mängu, nimega “New Tales from the Borderlands”, tekkis mul selle vastu kohe huvi. Olgem ausad, minu vabanduseks saab siinkohal öelda, et kellel ei tekkinud, sest Telltale’i oma oli ju vapustavalt hea. Õnnetuseks on aga selle uue mängu autoriks Gearbox ise…
Kuidas “New Tales from the Borderlands” lugu sündis ja heakskiidu sai paneb ilmselt nii mõnegi mängija pead kratsima, vähemalt mind pani. Tundub, et ühel heal päeval tuli kellelgi, näiteks Gearbox bossil, Randy Pitchfordil mõte, et mängijad uurivad, küsivad, tahavad “Tales from the Borderlandsile” järge, teeme äkki oma ja korjame selle turul oleva raha kokku.
Kirjutajatele sai siis kähku käsk kätte antud, et kirjutage lugu valmis. Sinna juurde lisati tingimused, et see peaks olema popp ja noortepärane ja võimalikult rumal. Lin Joyce, Doug Lieblich, Anthony Burch ja Amanda Schuckman istusid maha ja kukkusid kibekähku kirjutama. Käisin spetsiaalselt uurimas, kes need sulemeistrid olid, kes selle loo kokku mätsisid, et tulevikus nende loomingust suure-suure kaarega mööda käia.
Lugu valmis, anti see Randyle pihku lugemiseks. Randy võttis loo ette, luges läbi ja naeris selle käigus tilgad püksi. Kuna tema arvates oli see ülimalt naljakas (ma ei ole ta veidrat huumorimeelt kunagi mõistnud), siis sai projekt rohelise tee ja ülejäänud meeskond hakkas nüüd samas stiilis tegelasi, maailma ja mängu vorpima ning tulemus ongi meie ees.
Kui te olete mänginud “Borderlands: The Pre-Sequel” ja “Borderlands 3” ning teie arvates on tegemist Borderlandsi seeria halvimate mängudega, siis “New Tales from the Borderlands” on nii kohutav rämps, et selle kõrval need kaks mängu tunduvad lausa suurepäraste mängudena. Ei, ma ei liialda, täiesti tõsiselt räägin. Ma ei mäleta enam, millal ma viimati midagi nii igavat ja mõttetu asja mängisin.
Kui esimene ja teine episood natukenegi midagi lubasid siin ja seal, siis mida episood edasi seda piinarikkamaks see muutus. Eriti viimased kaks episoodi olid tõsiselt kohutavad. Püüdsin ennast korduvalt sundida seda edasi mängima ning ikka ja jälle leidsin mingi ettekäände omale, miks seda edasi lükata. Seetõttu on selle arvustuse valmimine samuti võtnud aega tavapärasest rohkem. Aga lõpuks suutsin ma mängu lõputiitriteni jõuda ja siin ta siis on. Üks on kindel, ma ei taha pikka aega enam mitte ühtegi Gearboxi mängu näha, eriti Borderlandsi mängu. Kohe kindlasti ei taha ma nende, eelpool nimetatud kirjanike loodud kraami mängida või lugeda. Palun, ärge rohkem mitte kunagi mitte midagi enam kirjutage.
Lühidalt, püüdes mitte midagi erilist ära spoilida nende jaoks, kel mingil mulle veidral põhjusel võiks olla tahtmine seda mängu siiski mängida… Selles loopõhises mängus on peategelasteks siis kolm luuserit: Anu, Octavio ja Fran. Need kolm õnnetukest kogevad siis oma elu üht halvimat päeva, sattudes kõigele lisaks järjekordse suurkorporatsioonide sõja keskele. Kolmekesi alustavad nad siis maailma päästmisega, erinevatel põhjustel muidugi. Selle käigus tuleb neil tegemist teha nii planeeti vallutavate sõduritega kui ka Vaultis elutseva koletisega, kes kaitseb salapärast, eriti väärtuslikku ja ohtlikku eset. Oma teekonnal kohtuvad nad samasuguste luuseritega nagu ise, palgamõrvarist robotiga, rääkivate relvadega ja muude tegelastega.
Nagu eespool juba mainisin, lugu on täielik rämps. Või kas seda saabki üldse looks pidada? See on kohutavalt juustune, aeglane ja meeletult igav. Naljakat ei ole siin mängus mitte midagi, vähemalt minu jaoks mitte. Aga ilmselt on see geniaalselt naljakas mõne Gearboxi inimese arvates. Kohati jätab see lugu mulje nagu mingi teismeline oleks, tema ravates “ülinaljakat” esseed kirjutama pandud. Täpselt selline see tase on. Äkki see on võib olla teismeliste jaoks natuke naljakas?
Naljakad ei ole ka tegelased ise mitte, nad on täiesti igavad, mittemidagiütlevad tegelased ning mitte ainult põhikolmik vaid ka kõrvaltegelased. Parim tegelane oli selles mängus ehk palgamõrvarist robot. Sealjuures mõnede lisategelaste mängu toomise eesmärk jäigi lõpuni arusaamatuks. Miks? Kas tõesti ainult selleks, et mängu pikemaks teha mingi mõttetu seosetu jamaga?
Ja need seksinaljad? Ohh issand jumal küll, miks? Need ei olnud mitte ühestki otsast naljakad. Ma ei hakka neid kohti siinkohal isegi kirjeldama ja meenutama, sest need oli absoluutselt ebavajalikud, tüütud ning tekitasid hoopis tülgastust ja ebamugavust. Mul ei ole midagi seksi ja seksinaljade vastu, seksihäbi ma ka ei tunne, olen (vähemalt enda arvates) ka suht tolerantne teiste inimeste seksifantaasiate osas, aga see mis selles mängus toimub… Tekkis küsimus kui seksuaalselt väärastunud fantaasiatega see inimene, kes selle jama kokku pani, küll oli.
Valdav osa mängust koosneb siis lihtsalt üsna samas kohas toimuvate jutuajamistega. Vahepeal lubatakse sul jutu sees siis mõni valik ka teha ning siin ja seal mõttetult ringi klikkida, sealhulgas mõttetuid kujukesi otsida. Nimelt on mängu lisatud ka kogutavad kujud ning võitlus nendega, kus tuleb siis lihtsalt nuppu pressida. Vastastel pole muidugi mingit lootustki. Taaskord, miks küll?
Kokkuvõttes leidsin ma selle mängu juures ainult ühe positiivse asja – see ei olnud katki, nagu paljud teised Gearboxi mängud. Vähemalt mina ei märganud oma läbimängu korral mitte ühtegi tehnilist viga. Kuid mäng ise, tervikuna on täielik rämps ja ma kahetsen, et ma oma aega selle mängimisele raiskasin. Ütlen ausalt, kui ma ei oleks seda arvustuse jaoks pidanud lõpuni mängima, oleksin ma selle pärast esimest episoodi prügikasti visanud ja seda mitte kunagi enam rohkem puutunud.
“New Tales from the Borderlands” on täielik rämps ja mina soovitan seda mängu mitte puutuda, see ei ole teie aega ja raha väärt. Kindlasti mitte 40 eurot, mida selle eest küsitakse. Isegi 50% soodushinna puhul ütleksin ma, et olemas sadu korda paremaid mänge, mille seltsis oma aega veeta. Isegi eespool mainitud “Borderlands 3” on parem mäng mida mängida.
Lapsevanematele: “New Tales from the Borderlands” on PEGI reitingusüsteemi järgi sobiv alates 18. eluaastast, sest see sisaldab lastele ebasobivat sisu.
