Fire Emblem Engage – parim sõbrapäeva kink on hobusesitt

Ega see 14. veebruar ehk sõbrapäev polegi enam kaugel, seega kas oled juba kingi armsamale või sõbrale valmis vaadanud? Kui mitte, siis on mul sulle pakkuda mõned head soovitused kingi osas. Miks mitte korjata tänavalt üles mõni ilus või vähem ilusam kivike ja see siis armsamale kinkida? Või kui see ei sobi, siis hobusesitt on kindlasti üks hea kingitus. Vähemalt “Fire Emblem Engage’i” arendaja arvab nii.

Longid siis mööda tänavat ja toksid saapaninaga kivikesi, üks neist veereb päris ilusasti. Selle kivikese lihtsalt peab üles korjama, et see siis järgmisel hetkel kinkida ilusale tütarlapsele, kes sulle väga meeldib, sest just see aitab teie omavahelisi suhteid järgmisele tasemele aidata. On kohe rõõm näha, kuidas tütarlapse meel rõõmsaks muutub seda kivikest saades. See tuletab sulle meelde, et eelnevalt möödusid sa hobusetallidest ja seal oli hobusesitta vedelemas, kähku hobusetallide juurde, hobusesitt kaasa ja kingime selle järgmisele tütarlapsele või mõnele teisele meeskonnakaaslasele, sest kellele ei meeldiks kingituseks saada hobusesitta?

Kui kingitused tehtud, võib teha väikese tiiru ka õunapuuaias ja õunapuude otsast mõned virsikud ja viinamarjad korjata, millest hiljem saab lasta kellelgi midagi söödavat meisterdada sulle ja kahele kaaslasele, keda õhtusöögile kutsud. Kõik ikka selle heaks, et oma suhteid meeskonnakaaslastega parendada.

Vot selline see “Fire Emblem Engage’i” suhete süsteem ongi. Olgu, tegelikult saab suhteid parandada ka koos treenides ja siis kõrvuti kellelegi lahinguväljal pasunasse andes, selle peale hakkab samuti kohe südameid lendama. Kui oled oma suhted uuele tasemele viinud, olgu selleks siis C või B või A, saad nautida täiesti mõttetut, hingetut, mitte midagi mängule juurde andvat suhete teemalist vahestseeni.

Kui olete mänginud “Fire Emblem: Three Houses” mängu Nintendo Switchil, siis ilmselt mäletate seda ägedat suhete süsteemi seal ja neid vapustavalt ägedaid vahestseene. Need olid lihtsalt võrratud. Kui te nüüd loodate midagi sellist ka “Fire Emblem Engage” mängust leida, siis peate te sügavalt pettuma, sest sellist kraami siin ei ole. Seekord on see mäng rohkem selline ühest võitlusest teise kargamine.

Vahepeal tuleb/tasub siiski baasis ka ära käia, kivikesi ja hobusesitta korjata, kala püüda, õhtust süüa, relvi müüa või osta ja neid parendada, ilusamaid riideid osta, naaberriikidele raha annetada, treenida nii miljon korda, uusi sõrmuseid luua ja neid siis kokku pannes parendada ning magada, et saaksid veel mõnda täiesti mõttetut vahestseeni näha. Aga ma ei taha seda teha, ausõna ei taha, see osa oleks tõesti võinud olemata olla või siis äärmisel juhul lasta mul seda kõike kaardil läbi menüüde teha.

Kui see mõttetu läbu tehtud, võib taaskord kaardile minna ja sealt järgmise peatüki missiooni käima panna, et looga edasi minna ja järgmisele pahade seltskonnale pasunasse anda. Jaaa… ma ei tea, ka siin tundub midagi väga valesti olema. Mõnel pool räägitakse, et ohoo, nüüd on võitlussüsteem veelgi ägedam, aga vaat mina ei saa aru, mis siin uut ägedat on. Vastupidi, võrreldes “Fire Emblem: Three Houses” mänguga on “Fire Emblem Engage” lahingud kuidagi pealiskaudsemad ja vähem taktikat nõudvad. Üldse tunduvad lahingud olema sellised lihtsad, kerged ” tapame 1-2 hoobiga vaenlased ära” kohtumised. Äkki sai vale raskusaste valitud? Samas, täpselt sama raskuastme juures pakkus “Fire Emblem: Three Houses” huvitavaid taktikalisi lahinguid, kus pidid hoolikalt oma käike planeerima.

Mida ma siis nüüd valesti teen? Äkki olen ma mängu poolt pakutud jamaga liiga palju tegelenud ja oma tegelased lihtsalt nii tugevaks ajanud juba? Sest missioonide juures olevad nõudmised on pahatihti nii kaks korda madalamad. Kui missioonis nõutakse, et su tegelased oleksid baastaseme x juures, siis minul on pooled neist juba edasijõudnute klassis. Samas on mäng tol hetkel poole peal ja oleks nagu loomulik, et mu tegelased ongi edasijõudnute klassis. Kas ma peaksin nendega vähem suhteid arendama? Neid vähem treenima? Aga kui see nii on, siis miks mäng mul seda teha võimaldab? Või äkki peaksin ma pidevalt olemasolevate tegelaste vahel vahetama, et neid kõiki võrdväärselt leveldada? Arvestades kui palju neid kaaslasi kokku on, siis ma eriti ei viitsi seda teha, parem valin oma 8-12 lemmikut välja ja tegelen nende arendamisega ning kasutan samu tegelasi lahingust lahingusse.

Olgu, tõstame äkki raskusastet… Oh ei, mäng lubab sul raskusastet küll maha keerata, aga mitte raskemaks muuta.

Järgmisel hetkel on sul lõpuks ükskõik ja liigutad jälle neid samu tegelasi (sa ju tahad just nende tegelastega paremaid suhteid ja paremaid tulemusi) uues lahingus ning siis lendab sulle selga paar vastast, kes nopivad su liiga lähedale toodud vibumehed ja maagid maha ja… ai-ai, mis see nüüd oli, keegi tegi isegi jumalikule draakonile haiget, korjates pooled elupunktid maha. Ilmselgelt ei tohi valvsust kaotada ja peab natuke hoolikam olema. Õnneks saab vajadusel ajakiviga aega tagasi keerata, see on abiks eriti siis, kui te mängu alguses valisite mängulaadi, kus surma saanud vastased jäävad surnuks ka pärast lahingu lõppu.

Aga… see pole jälle loogiline. Kui ma võtan need vastased ühe hoobiga maha – kasutades klassikalist paber-kivi-käärid süsteemi ehk siis kirves teeb odamehele haiget, odamees mõõgamehele ja mõõgamees kirvega tüübile ning raudrüüs tegelaste vastu kasutan raudrüü-vastaseid relvi, lendavate elukate vastu vibunooli ja pillun siia-sinna tuld ja tõrva – siis kuidas saab olla nii, et järgmisel hetkel vastased samamoodi ühe või kahe hoobiga su tegelase maamunalt pühivad? Kogu taktika paistab põhinevat sellel, kes saab esimesena lüüa? No andke andeks, mis kuradi jama see on? Tasavägist võitlust näeb ainult missioonides, kus sinu meeskonnaga liituvad uued tegelased, sest seal käib siis mõlemal poolel korralikumat sorti andmine, mis kestab mitmeid käike. Ühesõnaga midagi on selles lahingusüsteemis viltu.

Lisaks põhiloo lahingutele saab kaardilt valida veel kõrvalmissioone, treeninglahinguid ja suvalisi arvuti poolt genereeritud skirmish lahinguid, aga need kaks viimast on täiesti mõttetud. Kui te just ei soovi oma tegelasi veel rohkem ja kõrgematele tasemetele leveldada. Mängu alguses ma kogemata tegin neid, sooviga kaarti puhastada, kuid üsna pea sain aru, et see on nagu Don Quixote tuuleveskitega võitlemas, sest ühe neist teed ära ja kohe genereeritakse sulle uus ports. Ühesõnaga, kui te soovite turvaliselt asju katsetada, tasub treeninglahingutel käia või kui soovite lihtsalt oma tegelasi tugevamaks muuta, siis otsi kaardilt skirmish missioonid üles ja muudkui aga levelda terviseks.

Põhilugu räägib ühest jumalikust draakonist (Divine Dragon), kes on maganud 1000 aastat oma fänniklubi silme all, kes tema magamist kõik need aastad imetlemas on käinud. Ühel heal hommikul otsustadki, et sul on magamisest kõrini saanud ja teed silmad lahti. Ohh seda üllatust ja rõõmu, parajasti kohal viibinud Draakoni fänniklubi presidendid lasevad suurest üllatusest püksid rõõmsalt täis. Aga seda rõõmu ei jätku eriti kauaks, sest sa ei mäleta, kes sa oled ja miks sa seal üldse magasid kõik need tuhat aastat. Ühesõnaga sa ei mäleta midagi, mis toimus enne ärkamist. Lisaks on vahepeal üles ärganud ka Fell Dragon (langenud draakon), kel on kurjad plaanid ja kes on nüüd oma käsilased laia ilma saatnud, et nood 12 Emblem sõrmust (mille sees on peidus 12 kangelast eelmistest mängudest) leiaksid ja talle tooksid. Et paha draakon oma kurje plaane ellu ei viiks, tuleb sul nüüd uute kaaslaste saatel alustada teekonda, et ise need sõrmused kokku koguda ja siis pahalastele naha peale anda, et rahu Elyoses taastada.

Tegemist on täiesti okay looga, mis ei ole kindlasti halb, aga samas ei ole ta ka midagi erilist. Taaskord pean ütlema, et “Fire Emblem: Three Houses” lugu oli märksa parem ja huvitavam. “Engage’i” lugu jääb kuidagi kesiseks, ei teki kangelasega seda kaasa elamise tunnet. Midagi jääb siin puudu võib-olla selles suhete süsteemis, mis varasemates “Fire Emblemi” mängudes olemas oli.

Häälnäitlejad ise on teinud väga head tööd nii jaapani kui ka inglise versioonis, mõlemad versiooni häälnäitlejad on oma tööga hästi hakkama saanud. Ise otsustasin lõpuks siiski mängida ingliskeelse variandiga, aga kuna tekst on kogu aeg all olemas, siis võite rahulikult panna jaapani keele peale ja nautida selle kõla, lugedes samal ajal alt inglise keelset teksti.

Peaaegu oleks unustanud, sel korral on mängu toodud ka veidi online osa. Kui te Nintendole Switch Online teenuse eest maksate, siis saate luua oma “Fire Emblem Engage” mängukaarte ja neid teiste mängijatega jagada ja teiste omi vaadata. Või statistikat vaadata. Minu arvates täiesti mõttetu kraam.

Natuke vähem mõttetum kraam on see, et kui teil Switch Online olemas, siis saate lahingutes korjata langenud kangelaste (teiste mängijate) laipadest nännikraami. Lisaks on baasis torn, kus saate koos teistega koos mängida ja kogemuspunkte teenida. Tornis olevatest lahingutest saab teenida kõigele lisaks kristalle, mida saab siis kasutada oma relvade parendamiseks, kusagilt mujalt neid kristalle ei saa.

Kokkuvõtteks ei ole “Fire Emblem Engage” kindlasti halb mäng ja kui te olete kõiki eelnevaid “Fire Emblemi” mänge mänginud, siis peate te ilmtingimata mängima ka seda, et kohtuda vanade kangelastega varasematest mängudest. Seda on nimetatud armastuskirjaks “Fire Emblemi” fännidele, kuid minu arvates puuduvad sellest armastuskirjast kirg ja emotsioonid, mis südame põksuma paneks. Tegemist ei ole halva mänguga, aga see jääb kõiges alla “Fire Emblem: Three Housesile” mis on “Fire Emblemi” seeria tippteos.

Lapsevanematele: “Fire Emblem Engage” on soovitatav PEGI reitingusüsteemi järgi sobiv alates 12. eluaastast. Kohustuslik teos “Fire Emblem” seeria fännidele, kel on võimalus taaskrod kohtuda oma vanade tuttavatega eelmistest mängudest. Kui teie laps aga pole seni “Fire Emblemi” mängude vastu huvi tundnud, siis võib ka selle rahulikult vahele jätta. Selle sarjaga tutvumiseks on olemas palju paremaid teoseid.

Arvustus on pooleli ja saab lõpliku hinde siis kui kogu mäng läbi saab. Selle arvustuse kirjutamise hetkeks olen mänginud üle 40 tunni ja kaks kolmandikku mängust on läbitud.