Endless Ocean Luminous – liiga palju vett

0
35

„Endless Ocean“ on mängude sari, mis sai alguse kunagi ammustel aegadel Nintendo Wii konsoolil ja sellele eelnesid omakorda samuti ARIKA loodud „Everblue“ sukeldumismängud PlayStation 2 peal. Isiklikult ma ei oodanud, et Nintendo selle sarja taaselustab, sest eelmine osa ilmus aastal 2010, kuid siin me nüüd oleme. „Endless Ocean Luminous“ on kohal ja pakub lõputult sukeldumislusti. Seda muidugi eeldades, et mängijale meeldib sukeldumine ja veealuse faunaga tutvumine.

Mängu loo-osa alguses leiab mängija merepõhjast iidse kultuuri tahvelarv… kivitahvli, millel on 99 ruudukest. Need tähistavad Veiled Sea (Loorimeri?) saladusi, mida jupphaaval lahendama hakatakse. Selleks tuleb kas leida mingisuguseid esemeid, käia sukeldumas teatud kohas mingi kindla loomaga, avastada põnevaid veealuseid paiku ja nii edasi. See kõik toimub juhuslikult genereeritud maailmadega sukeldumismängulaadis, mida saab mängida kas üksi (Solo Dive) või kuni 30 internetivõõraga/-sõbraga (Shared Dive). Arvuti poolt juhuslikult genereeritud maailmad ei ole aga alati põnevad ja kuigi esimest korda on vahva laevavrakki näha või jäämäe alt läbi ujuda, hakkavad sellised elemendid küllaltki kiiresti korduma.

Lisaks sukeldumismängulaadile on olemas ka lugu, mis on aga teise mängulaadiga tihedalt seotud. Lugu hakkab rääkima Maailmakorallist, mis on hukule määratud ja mida saab päästa ainult valguse abil, mida mereasukate pealt koguda tuleb. Seega mängija asubki kõike ümbritsevad skannima, et looga edasi minna ja see on… tüütu. Lugu on nimelt jagatud lühikeseks paar minutit kestvateks peatükkideks ja selleks, et uut peatükki lahti lukustada, pead sa skannima tuhandeid kalu. Jah, ka neid, mida sa juba skanninud oled. See toobki mind minu jaoks mängu suurima murekoha juurde.

„Endless Ocean Luminous“ on oma olemuselt ülimalt rahulik ja lõõgastav kogemus. Ookean, summutatud helid, hingamine, üle 500 mereasuka, kellest igaühe kohta on ka pisike inglise keeles sisse loetud infokild ja kleepsudega kaetud kärtsroosa kalipso. See lausa kutsub mängijat kõike ümbritsevat unustama ja lihtsalt ringi ujuma, uudistades üsnagi hästi animeeritud kalu, avastades erinevaid veealuseid koopaid ja moodustisi ning seigeldes merepõhjas leiduvates varemetes. Seda kõike tehes pean ma aga pidevalt L-nuppu vajutama ja all hoidma, et kõike enda ümber skannida, sest muidu ei liigu lugu edasi. Ma eelistaksin võimalust lihtsalt ringi ujuda ja lasta mängul automaatselt minu vaatevälja jäävaid asju skannida, ilma iga skannimiskorra kohta infoakent avamata. Aga ei saa. Ma lihtsalt pean laskma mängul ühe skannitud kala peale suumida ja siis tollelt ekraanilt ise lahkuma. See muudab tuhandete elukate skannimise jube tüütuks ja paneb soovima, et mängu loojad oleksid leidnud mõne muu lahenduse lugu edasi viia ja mängijaid mängu sisu tarbima panna.

Okei, skannimisega on seotud ka teine mänguline sukeldumisosa element. Igal kaardil on mingi arv elusolendeid, kellelt skanner korjab üles veidra signaali. Kui kõik säärased olevused on kaardilt leitud, ilmub kaardile UML ehk Unique Marine Life, kes on mingisugune ainulaadne suur ja/või fantastiline elukas. Mina olen näinud näiteks hiigelsuurt latimeeriat ja merihobust, aga neid on veel. Seda tasub kindlasti teha just Shared Dive mängulaadis, sest mitmekesi sukeldudes täidetakse ülesande skännimisnõuded kiiremini.

Sukeldumise ajal leiab merepõhjast erinevaid aardeid/esemeid, mis annavad raha. Selle eest saab osta uusi värvilahendusi ja kleepse ja liigutusi, mida kas üksi või teistega koos teha. Olete tahtnud kunagi teise sukeldujaga koos südant moodustada? Nüüd saate, kui teie kaaslane on viitsinud selle endal lahti lukustada. Lisaks saab valgusenergiat kogudes endaga ujuma kutsuda ka erinevaid mereasukaid, kui nende nõutav punktisumma teie maksimumi ei ületa, kuid kalu puudutada ja nendega suhelda ei saa, seega olgugi, et te suutsite Nemo üles leida ja ta teile pisut järele sibab, ei saa te talle pai teha. Kui jõuate mõne suure eluka lähedale, ujute te temast lihtsalt läbi.

Seega kui te olete sukeldumise ja mereelukate sõber, võib „Endless Ocean Luminous“ teile väga meeldida. See võib olla õpetlik, rahustav ja lõõgastav kogemus, kuhu minagi end olen juba mitmel õhtul tunnikeseks mitte midagi tegema unustanud. Samas… saaks see kõik parem olla. Nagu mainitud, ei reageeri mereasukad mängijale ega suhtle ka teiste loomadega. Neid ei saa katsuda, silitada, neist kinni hoida ega toita. Te ei näe, kuidas kalaparv haid silmates põgeneb ega vaadata sedasama haid kedagi nosimas. Ka helitaust on veider. Ma mäletan esimesest „Endless Oceanist“ kaunist Celtic Womani loomingut, kuid siin kostub aeg-ajalt mittemidagiütlevat muusikat, mis täpselt sama kiiresti ka kaob.

„Endless Ocean Luminous“ pole otseselt mäng, vaid… elamus. Umbes nagu virtuaalreaalsuselamused, kus te saate end pärast prillide pähe tõmbamist palmisaarele transportida. See on ilmselgelt mõeldud esmajoones kalafännidele ja neile, kes tahaksid pärast pikka töö- või koolipäeva midagi mängida ilma midagi mängimata. Tund „Endless Oceanis“ mitte midagi tegemist möödub nagu lendkalatiivul. Kui aga pisut lähemalt vaadata, koorub zen veepinna alt välja üsna hingetu ja steriilne maailm, kus neil, kes tahaksid pisut rohkem kogeda, pole otseselt midagi põnevat peale hakata ning iga mängija enda otsustada jääb, kumba gruppi ta kuulub.

Lapsevanematele: kui teie peres on mõni kalafänn, sobib “Endless Ocean Luminous” talle suurepäraselt. Info omandamiseks on vajalik inglise keele oskus, kuid tõenäoliselt saavad vee all seiklemisega hakkama isegi pere kõige pisemad sukeldujad. Samas peate arvestama sellega, et mängulisi elemente on ülivähe ja tüdimus võib olla kiire tulema.

PEGI 3
Endless Ocean Luminous
Platvorm(id): Nintendo Switch
Ilmus: 2. mai 2024
Arendaja: ARIKA
Väljaandja: Nintendo
Ülevaade tehtud: Nintendo Switch OLED

HEA
Ülirahulik ja zen elamus
Sisaldab infot üle 500 mereasuka kohta
HALB
Mängulisi elemente napib
Loo-osa on piiratud tuhandete kalade skannimisega
Mereasukatega ei saa mitte kuidagi suhelda
Automaatselt loodud maailmad on igavad ja steriilsed
2