Until Dawn – nüüd mingem siit veel koidu eel

„Until Dawn“ on vast mäng, mida PlayStation 4 omavad isikud teadma peaksid. 2015. aastal ilmunud „õudusmängu“ peetakse üheks ägedamaks „vali oma seiklus“ stiilis kogemuseks ja seda on ka PlayStation Plusi teenuse kasutajatele tasuta jagatud. Vähem kui 10 aastat hiljem on PlayStationi bossid otsustanud, et algselt SuperMassive Gamesi poolt üsnagi võimekas Decima-nimelises mängumootoris (mida kasutab näiteks ka Horizon: Zero Dawn) tehtud mäng tuleks PlayStation 5 jaoks tänapäeva tuua ning andsid selle ülesande hoopis Ballistic Moonile.

Unreal Engine 5 peale üle minek on teinud kogemust kindlasti kenamaks, eriti tegelasi ja tegevuspaiku vaadates. Tegelaste nahk, riided ja kriimustused näevad suurepärased välja, valgus heikleb lumel ja vanade hoonete seinad näevad välja sellised, et tahaks kohe teetanusesüsti tegema lipata. Samas tuleb mootorivahetusega kaasa üks pisike aga. Nimelt jookseb „Until Dawni“ uusversioon 30 kaadrit sekundis. Samuti väga kena välja nägev PlayStation 4 versioon lippab aga PlayStation 5l tagasiühilduvalt sujuvalt 60 kaadrit sekundis. Olgu, tegu on mänguga, kus kaadrisagedus otseselt midagi ei mõjuta, aga selle näitaja suhtes tundlikumad mängijad hakkavad virisema ja kuulge, aasta on 2024. 60 kaadrit sekundis peaks igal mängul juba suht standard olema, eriti veel sellisel aeglasel seiklusmängul nagu „Until Dawn“ seda on.

Virisemist võimendab ilmselt ka see, et kui PlayStation 4 versioon „Until Dawnist“ kasutas fikseeritud kaameraid, lubades mänguloojatel mängijale teatud asju näidata või hoopis nende eest midagi varjata, siis nüüd toimub liikumine enamasti godofwarilikus selja tagant vaates, kus tegelane pool ekraani ära varjab. Veidraid/salapäraseid kaameranurki kasutatakse pigem väga kindlates kohtades või vaheklippides ja siis mängija ise tegelasi reeglina ei liiguta.

Kui me nüüd liigutamise juurde jõudsime, siis jeerum, kui puised need tegelased on. Uuest kaameranurgast hoolimata on kõik liigutused ülikohmakad ja sammud töntsid. Keegi pole mõelnudki mängu panna jooksmisnuppu, mis tundub olukorras, kus noori jahivad mingisugused ohtlikud tegelased, eriti veider. Aeglaselt loivates ei saa end ka jala pealt ümber pöörata, vaid kui sa millimeetri täpsust vajavast esemest mööda astud, pead hakkama end pöörama või tagurdama, et seda uuesti kättesaadavaks teha.

Tegelikult, räägime õige sellest lumeinimesest toas. Mängu lugu. Lugu on iseenesest okei, aga esiteks pole see minu arvates absoluutselt õudne ja ma ei mõista, miks kõik „Until Dawni“ õudusmänguks nimetavad. Jah, on paar magedat ehmatuskohta, aga see ei tee veel mängust õudukat.

Igatahes, mängu alguses näidatakse aastatetagust hetke, kus hunnik noori on kogunenud nende kampa kuuluva noormehe ja kahe neiu rikka isa mägimajja, et seal… asjadega tegeleda. Loomulikult läheb asi untsu, sest mõtlematul tembul on õnnetu tulemus ning mainitud kaks neidu jäävad kadunuks.

Miks keegi neid majast paarisaaja meetri kaugusel asuvast kaevandusest, kuhu kukkumise eest hoiatav silt salapärasel kombel pooleks on murdunud, otsima ei lähe, on minu jaoks täiesti arusaamatu.

Nüüd, aasta hiljem, kutsub nonde neidude vend Josh kõik sõbrad taaskord samasse mägimajja, et taas… asjadega tegeleda. Üsna pea jagunevad tegelased erinevates tegevuspaikades paarideks/üksiküritajateks ja seiklus võibki alata, sest tuleb välja, et noored pole lumise mäe otsas sugugi üksinda.

Mäng ise koosneb jalutamisest, asjade üles korjamiseks/avamiseks/kasutamiseks nupu ja suundade vajutamisest, ootamatutele kiirsündmustele reageerimisest ja valikute tegemisest. Nimelt tiksub teose pealispinna all esmapilgul küllaltki keerukas isikuomaduste ja suhete süsteem. Iga tegelane on justkui enda iseloomuga (julge, heatahtlik, ebakindel jne) ja suhtub teistesse tegelastesse mingit moodi. Mängu ajal tuleb ette nii tegevusi kui ka dialooge, kus mängija peab valima, mida ta teeb või ütleb ning osad valikud võivad seda taustasüsteemi muuta, aga mina ei täheldanud just väga palju kohti, kus see suhete süsteem miskit eriti muudaks, sest tegelaste hääletoon ja vahestseenid jäävad samaks. Ainus, mis sellest kasu lõikab, on üks lisatud lõpp, aga selle jätan mängijate avastada.

Ahjaa, neiu Jessica ei võtnud mul end samuti paljaks, et oma kullanupstiga mürada. Ilmselt võrgutasin ma teda siis liiga vähe, aga taaskord, mäng jätkub samamoodi, olgu neiu Jessica aluspesus või riides.

Kust ma tean, et ta võib end ka pesuväele koorida? Ringi jalutades võib maast leida erinevaid tootemeid, mis annavad mängijale aimu kas juba toimunud või alles toimuvast sündmusest. Kaks tootemit näitasid ka Jessicat ja ettekuulutuses on ta pesuväel. Ettekuulutused on samuti suuresti kasutud, sest need on nii kohutavalt lühikesed, et kui sa ka tunned mingi kindla koha ära, ei pruugi sa viitsida sellele enam reageerida või on need mõjutatud mõnest varasemast valikust, mida enam nagunii selle läbimängimiskorra ajal muuta ei saa.

Nonii, läbimängimiskorrad. Eelpool mainitud valikud käivitavad liblikaefekti funktsiooni ja isegi mõni pisem asi võib loo kulgu mõjutada. Kui sa näiteks ühe meestegelasega ühe naistegelase vastu ühel kindlal hetkel… viisakas oled, ootab ta sind ühe pineva põgenemisstseeni ajal ukse juures, et sind sisse lasta. Kui sa aga selle hetke lörri keerad, jääd ukse taha ja saad surma. Sedasi on võimalik kõik tegelased mängu jooksul kas ellu jätta või hukka saata, seega kui tahate kõiki stseene näha, proovige vähemalt esimesel läbimängukorral kõik elus hoida. Hiljem lukustub lahti peatükkide valiku võimalus ja siis võite teha teistsuguseid valikuid, et näha, mida liblika tiivalöök muudab.

Uusversioonis on muudetud muudki. Niipalju kui mina aru saan, on terve soundtrack uus, sest vanas mängisid stseenide taustaks hoopis teised muusikapalad. Minul vanema helitaustaga suuremat sümpaatiat ei tekkinud, seega ei oskagi kohe üht teisele eelistada. Vanema variandi fännid aga raiuvad, et uus musa ei kõlba mitte kui kuhugi.

Samuti on muudetud mängu alguse olustikku. Kui vanas versioonis saabusid tegelased mägimajja pilkases pimeduses, siis nüüd minnakse kohale loojuva päikese kiirtes ning paljudes stseenides on tänu Unreal 5 mootorile valgustust muudetud. Kohati on see kenam, kohati veidram.

Kahjuks koperdasin ma aeg-ajalt ka graafikavigade otsa. Peatükkide ja stseenide vahetudes näidatakse ekraanil tegelaste nimesid. Minul välkusid need päris tihti hiigelsuurelt ekraanil, kuigi nimi peaks olema ekraani all vasakus nurgas.

PlayStation 5 mängule kohaselt kasutatakse ära ka DualSense puldi omadusi, pannes nupud teatud valikuid tehes suurema pinge alla ja andes vibratsiooniga edasi erinevaid sündmuseid mängus, seega vähemalt see on hea.

„Until Dawn“ on veidras olukorras mäng. Uusversioon maksab täismängu hinna, 70 eurot. PS4 versioon on kas PlayStation Plusi kollektsioonis olemas või saab seda osta kasutatult umbes 10 euro eest. Kogemus kui selline jääb samaks ja ma võin kukalt kratsides küsida, kellele seda uusversiooni siis vaja on? Kui selle ilmumine oleks sokutatud millalgi kinodesse jõudva „Until Dawni“ filmiga ühele ajale, siis oleks veel arusaadav, aga et niisama… Keegi kindlasti ütleb, et nüüd jõudis see ju ka arvutile ja PC mängijad saavad seda kogeda. Sama hästi oleks võinud arvutile portida ka niigi ilusa PS4 variandi ning Eesti kohta see arvutijutt ju nagunii ei päde, sest meil on antud teos kenasti lukku keeratud ja ametlikult arvutiversiooni osta ei saa.

Seega nüüd oletegi valiku ees. Kas maksate 70 eurot visuaalnovelli meenutava jalutamissimulaatori eest, mis pole tegelikult eriti õudne, või nopite kümpsi eest üles mängu vanema versiooni? Tunnistan ausalt üles, et ma olen ka paremaid „vali oma seiklus“ mänge („Heavy Rain“ ja „Detroit“, näiteks) mänginud ja „Until Dawn“ mulle otseselt midagi ei pakkunud. Kui teile meeldivad teismeliste põnevusfilmid, siis võite ju oma rahakoti sisu arvestades ühe kahest versioonist üles noppida. Kui te olete aga vanemat versiooni mänginud, siis pole teil uue mänguga küll miskit peale hakata.

Lapsevanematele: Tegu on 18+ reitinguga põnevusmänguga. On verd, pinevaid olukordi ja ärevaid vestluseid, seega ilmselgelt vajab teos nooremate mängijate puhul lapsevanemate selgitustööd.