Microsoft on taas tõstnud Xbox Game Pass Ultimate’i hinda ning see samm tekitab üha rohkemates mängijates küsimuse: kas see teenus on oma hinda veel väärt? Euroopas kerkis kuutasu nüüd 26.99 euroni, mis on märkimisväärselt kallim kui PlayStation Plus Premiumi 16.99 euro suurune kuutasu. Vahe on lausa kümme eurot kuus – ja see pole enam väike summa.
Tõsi, Game Passil on tugev eelis: teenus sisaldab null päeva mänge, mida Sony teenus ei paku. Kuid ootamatu hinnatõus on pannud paljud senised Game Passi tellijad mõtlema, kas jätkata tellimusega või mitte. Sotsiaalmeedias on mitmed kasutajad maininud, et nad lõpetasid tellimuse.
Kui maksta kuu kaupa, teeb see aastaseks kuluks 324 eurot. Selle raha eest saab vabalt osta neli AAA-mängu nende ilmumise päeval.
On üsna selge, et sellise hinnatõusu juures kaotab Microsoft osa senistest kasutajatest. Ning ei maksa arvata, et need teenuse tellimise lõpetanud mängurid hakkaksid Microsofti mänge eraldi ostma – enamik lepib heal juhul ühe või kahe mänguga aastas ja piirdub sellega. Või mängivadki aastast aastasse oma Fortnite’i, Overwatchi, Call of Dutyt, NBA’d ja EA FC-d (endine FIFA).
Microsofti samm võib olla märk suuremast trendist kogu mängutööstuses, kus kasum ja investorite ootused asetatakse mängijate lojaalsusest ettepoole. Küsimus on, kui kaua mängijad seda kõike taluvad, enne kui hääletavad rahakotiga – ja sel juhul mitte Microsofti kasuks.
Muret tekitab ka võimalus, et järgmise põlvkonna konsoolid võivad hinnatõusude jätkudes maksma hakata 800–1000 eurot. Sellise summa juures tundub juba mõistlikum investeerida korralikku arvutisse, mis pakub lisaks mängimisele ka töö- ja loomevõimalusi. Kas see võib tähendada konsoolimüügi kokkukuivamist ja kasutajate tagasiliikumist PC juurde?
Tagasilöögid tööstuses – tagasi piraatluse juurde
Uuringud näitavad, et pidevad hinnatõusud on toonud tagasi nähtuse, mida filmi- ja mängutööstus lootis juba unustada – piraatluse. Torrentid on taas populaarsust kogumas, sest inimesed ei ole enam nõus iga teenuse ja mängu eest üha kõrgemat hinda maksma. Samuti on nullpäeva mängude müük vähenenud: üha rohkem mängureid eelistab oodata sooduskampaaniaid, selle asemel et maksta täishinda.
Suur hüpe pärast 2010ndate järgset madalseisu. Piraatluse keskkondadesse tehtud külastuste arv on kasvanud märgatavalt võrreldes ajaga, mil odavate ja tsentraliseeritud voogedastusteenuste (nt Netflix, Spotify) kiire levik piraatlust ajutiselt vähendas. Piraatluse seirefirma MUSO andmetel kasvas külastuste arv 130 miljardilt 2020. aastal 229,4 miljardini 2023. aastal.
Eksperdid toovad välja, et piraatluse uue laine peamine põhjus on voogedastusturu killustatus ja kasvavad kulud – samad probleemid, mis toitsid piraatlust enne voogedastuse kuldaega. Tarbijad ei soovi enam liituda kümnete erinevate teenustega, et kätte saada kogu soovitud sisu, sest mitme teenuse tellimine on kulukas ja ebamugav. Uuringud näitavad, et kasutajad tahavad konkreetset sisu ning valivad kõige lihtsama viisi selle saamiseks – olgu see legaalne või mitte.
44% kogu piraatliiklusest moodustavad telesarjad, peamiselt anime ja muud sarjad, mille globaalsed väljalasked on kas eraldi laiali või hilinenud viitega. Ka mängutööstus on tugevalt piraatluse mõju all. Viimase raporti järgi tunnistas 90% PC-mängijatest, et on mõnda mängu piraatinud. Trend jätkub – suured üksikmängijatele suunatud AAA-mängud „murtakse“ sageli kiiresti lahti, mis näitab jätkuvat nõudlust piraatversioonide järele, eriti pärast AAA-mängude hinnatõuse.
