Eelmise aasta lemmikmänge oli mul suhteliselt kerge valida. Andsin parimate seas koha neile mängudele, mis mulle hinge läksid või pole ma nende mängimist suutnud siiani lõpetada. Armastan pikki ja põhjalikult läbi mõeldud teoseid ning otsustan kiiresti, kas asi mulle meeldib või mitte ja kas selle alla tasub panna sadu mängutunde.
5. POKEMON GO
Jah ma olen üks nendest imelikest, kes siiani viitsib ja ka mängib Pokemon Go-d. Nianticu poolt IOS ja Android platvormidele loodud mäng haaras mind endaga kaasa juba alates väljatuleku hetkest. Jah ma mängin seda iga päev. See on parim ajaviide trammiga sõites või tööle jalutades ning vahepeal natuke igavaks muutunud mäng suutis ennast aasta lõpuks jälle üles töötada. Mäng on endiselt bugine, kuid kindlasti mitte nii katki kui alguses ja pole vaja telefonile korduvat restarti teha. Paistab, et ma mängin seda ka sellel aastal edasi.
4. World of Warcraft: Legion
Järjekordne World of Warcrafti lisaosa tõi endaga kaasa mitmeid uuendusi ning need kõik olid ka positiivsed. Hea looarendus ning igale tegelasklassile mõeldud puhkepaigad panevad vaid ootama uut laiendust, mis kindlasti tulemata ei jää.
3. Mafia III
Mafia III oli paljudele üheks eelmise aasta oodatuimaks mänguks ning samas ka mänguks, mis kõige rohkem pettumust valmistas. Mina pettunud polnud ning suutsin ka paarist katkisest questist kõrvale vaadata. Väga tugev põhilugu, huvitav peategelane ning ajastupärasus haarasid mind kaasa väga pikaks ajaks. Jah ma tean, et kõrvalmissioonid olid kohati väga igavad ja puised, kuid kui oled piisavalt palju Fallout 4 mänginud ei hakka see sind häirima. Kindlasti võtan mängu kunagi uuesti käsile.
2. Uncharted 4: A Thief´s End
Uncharted 4-st sai minu jaoks üks seiklusmängude lipulaevu. Täiuslik graafika, lugu, tegelaste arenemine ja see lõputult ilus loodus panid mängima veel ja veel. Pole siis ka ime, et mängu sai kolm korda järjest lihtsalt läbi tehtud ja vahel on tunne, et lükkaks plaadi jälle sisse. Kindlasti muutsid mängu huvitavamaks ka selle interaktiivsus ja filmilikkus. Mäletan, kuidas nägin Uncharted 4 reklaami suurel IMAXI ekraanil ja võib öelda, et külmavärinad tulid ikka peale küll. Viisakas lõpp väga heale mängule.
1. The Witcher 3: Blood and Wine
Ma ei tea, kas on õige mängu lisaosale anda esikohta või mitte, kuid kui tegu on lisaosaga, mis on kohati isegi tugevam kui põhilugu, siis ju vist võib. Ma ei saa salata, et Witcher on üks mu lemmikmänge ning Blood and Wine lisaosa ootasin ma väga. Selgus, et ma ei pidanud seda kahetsema. Kui esimene lisa Hearts of Stone oli niiöelda tore lisaosana, siis Blood and Wine sai minu jaoks justkui eraldiseisvaks mänguks. Olustik, veinimõisad, põnevus ning see inimlikkus, mida läbi questide kogetud sai, on pannud mind seda mängima üha uuesti ja uuesti. Siiralt loodan, et tegemist ei ole viimase Witcheri mänguga ja saan Geraltiga kohtuda uuesti. See on see mäng, mille mängimine võiks soovitusik olla igale täisealisele mehele ja naisele, kes tahavad läbi kogeda head lugu, huumorit ja ennast samastada paljudesse aset leidvatesse olukordadesse.
