… ja Gravity Rushi peakangelanna Kat prantsatab rohmakalt maha, paisates üles tolmu ja pühkides lähedalasuva lapse õhupallid käest minema. Kat on noor neiu, kes omab mingil põhjusel Dusty-nimelise kiisu abiga gravitatsiooni eiravaid supervõimeid.
Kui keegi Samurai Jacki multikat mäletab, siis seal ühes osas vihavaenlane Aku karjatab, et „You can fly!“. Jack seepeale vastab, et „No, not fly… Jump good!“ ja lajatab Akule hüppe pealt mõõgaga vastu vahtimist. Kat kah tegelikult ei lenda, vaid ta oskab ägedalt igas suunas vabalangeda või kukkuda. Kati võimed lubavad tal hõljuda, sihtida mingit punkti ükskõik mis suunas ja sinnapoole langeda. Kui tee peale juhtub mõni takistus, siis sellest saab uus „maapind“ ja Kat saab sellel niikaua jalutada, kuni tal gravitatsioonijõudu on. Igavesti kukkuda ei saa, vahepeal tuleb ennast ka koguda. Samuti pole Kati langemised graatsilised, ta on pahatihti pea alaspidi, juuksed lehvimas ja ta kuidagi… kulgeb läbi õhu.
Mäng on järg PlayStation Vital ilmunud Gravity Rushile ning teise osa alguses juba salamisi eeldatakse, et sa oled esimest mänginud ja tead enam-vähem kõiki tegelasi ja sündmuseid. Kui ei tea, siis pead lihtsalt aktsepteerima, et on keegi Kat, kes on superkangelane, Syd ja Raven, kes on temaga kuidagi seotud ja Nevi’d, kes on mustad kurjad elukad, kelle keha peal paiknevate punaste mummude pihta tuleb igati valu anda. Võitlemine kahe jalaga maa peal olles on lihtsakoeline. Üks nupp on löömiseks ja üks nupp eest põikamiseks. Ägedaks muutub võitlus siis, kui saad seda teha oma gravitatsioonivõimetega. Sihi vastast, vajuta lööginuppu ja Kat tuhiseb läbi õhu kurjamile pihta. Kui kurjam on liiga jurakas või põikab eest ära, siis on ühe nupuga võimalik maast üles tõsta kive/kaste/toole/palle ja neid vastaste pihta pilduda. Halb on see, et sihtimise juures pead usaldama mängu, kuna sihtimist lukustavat nuppu pole. Seega läheb hulk aega ka vastastega võitlemise ajal kaameraga kaklemise peale, sest talle meeldib kitsastes kohtades igale poole toppama jääda ja mitte olulisi asju näidata. Paremat kangi klõpsates saab kaamera küll enda selja taha „kutsuda“, aga sellest on vähe abi, kui hunnik sõdureid sind eri külgede pealt tulistab.
Maailm, kus Kat ringi seikleb, meenutab rohkesti jaapani animet. Tohutud hõljuvad linnad, õhulaevad, kurjakuulutavad koopad, mechasid kasutav sõjavägi… Kõik on ilus ja värviline ning sujuv. Kui ma esimest korda teises peatükis linna jõudsin, veetsin ligi pool tundi lihtsalt ümbrust ja nurgataguseid uudistades. Terve linn kihab elust. Turuplatsid, müügiletid, lilleklumbid, tornid, kus ronida, linnud, lendmootorrattad, bikiinides neidised… See kõik on nii kenasti tehtud ja igal asjal on oma füüsika. Kui linnas kaklemiseks läheb, siis kastid purunevad, toolid lendavad laiali ja rahvas kukub istukile või pillab õunakasti käest. Füüsikamootor on asi, mis mind Gravity Rush 2s hämmastama paneb, sest ekraanil toimub nii palju asju korraga ja mäng saab kõigega ilusti hakkama. Maailmas on mänguruumi erinevate ülesannete näol. Asjade otsimine, aja peale võistlemine, kaklusareenid, hiilimine… valikut on. Neist ainult hiilimine on tüütu, aga ainult selle hetkeni, kui sa aru saad, kuidas mäng tahab, et sa hiiliks.
Lisaks sellele kõigele on mäng maru pikk sellise seiklusmängu kohta. Ma usun, et mängijatel on võimalik isegi ligi 50 tundi mänguaega esmakordsest mängimisest välja pigistada ja siit tuleb ka üks suurem kivi mängu kapsaaeda. Nagu eespool mainisin, on esmane võitlemine lihtsakoeline. Mingi arvu mängutundide järel avanevad kaks uut stiili, Lunar ja Jupiter, mis muudavad sinu tegelast vastavalt kergemaks ja raskemaks ning avavad uusi võimalusi võitluseks. Lisaks koguneb Kati riiete voltide vahele erinevaid talismane, mis annavad igasuguseid boonuseid (rohkem löögijõudu või elupunkte, näiteks). Samas on tõenäoline, et kannatamatumatel mängijatel kaob enne täiendusteni jõudmist igasugune tuju edasi mängida ja nii jääb mõru maik suhu ja parem osa mängust jääb nägemata. Neid, kes terve selle eepose läbi mängivad, ootab üle pika aja selline mäng, kus lõpus väga palju lahtiseid otsi ei jäeta.
Seega… Gravity Rush 2 on superkangelasemäng avatud maailmas, kuid sellise looga, kus kangelane ise TAHAB olla hea tegelane. Kat on aus ja abivalmis ning tema seiklused selles suurepärases maailmas on väärt iga endast lugu pidava videomängusõbra aega. Teda on küll raske soovitada pühapäevamängurile, kes Battlefielde, Batmane ja FIFAt mängib, kuid neid, kes on valmis proovima teistsuguseid asju, ootab väga tore elamus.
| Platvorm(id): PS4 Ilmus: 18. jaanuar 2017 Arendaja: SIE Japan Studio, Project Siren Levitaja: Sony Computer Entertainment Ülevaade tehtud: PS4 Pro |
 |
Mängu saab osta siit:
Väga pro kirjatükk. Esimene Gravity Rush meeldis mulle väga. Tundub, et teine on veel parem. Peab ära proovima 😛
Nauditav lugemine oli!
Nevidalt pikk jutt
Suured kurjad elukad on Nevi’d 🙂
Just mängisin esimest, väga cool mäng oli. Nevi on vastus küsimusele.
Nevi’d on mustad kurjad elukad. 😀
Punakas mustad Nevid 😉 Või nagu Banga asunikud ütlevad..Scarabs! 😉
Mustad kurjad tegelased on nevid
Nevi’d on need mustad kurjad elukad.
Mustad kurjad elukad on Nevi’d
Pirgit Neljas
Mustad kurjad tegelased on Nevid 😉
Gravity Rush 2 koodi saab täna omale Edwin Norden. Palju Õnne! Teisipäeval, 31 jaanuaril teeme teatavaks ka teise võtja kes saab omale teise Gravity Rush 2 mängu.
😉 väga positiivne. Kuidas oma võitu võimalik kätte saada on 😉
Aeg on käes teha teatavaks teine õnnelik kes saab omale Gravity Rush 2 mängu PlayStation 4 konsoolile. Selleks õnnelikuks võitjaks on Nikolai Konovalov. Ole palun hea ja võta meiega facebooki kaudu ühendust.
Comments are closed.