Knack 2-s elad sa kaasa Lucase-nimelise noormehe ja ennast Knackiks kutsuva olendi seiklustele, kus nad tormavad mööda maailma ringi ning annavad peksa neile, kes on reeglina Knackist kasvu poolest pisemad. Umbes nagu koolis. Tegelikult on nad mängu esimeses osas maailma juba ühe korra päästnud, kuid nagu kombeks on, satub see sinine planeet taaskord hädaohtu ning Knack (koos oma rusikatega) on probleemi lahendamise võtmeks.
Tegu on siis märulseiklusega, kus viieteistkümne taseme jooksul sa jooksed, hüppad, korjad erinevaid kogutavaid vidinaid ning annad tuupi paljudele inimestele, robotitele ja goblinitele. Vahepeal saad endale erinevaid uusi oskuseid, kas siis mängu enda käigus või ise neid lahti lukustades. Kahjuks avaneb enamik võitlusüsteemi potentsiaalist alles mängu viimastes tasemetes, seega täismahus löökide arsenali saad kasutada alles peale loo lõppu.
Taset alustades oled sa reeglina kasvult pisem, kuid erinevaid kaste puruks pekstes saab Knack kogukamaks, kogudes rohkem ja rohkem pisikesi esemeid, millest ta tehtud on. Suuruse muutmine on ka üks mängu põhielemente. Nimelt saab nupuvajutusega muuta Knacki kõige pisemaks suuruseks ja teise klõpsuga kõik jubinad taas enda külge ühendada, et kasvada. Seda mehaanikat kasutatakse mõistatustes ja maailma avastamises, sest osad kohad on mürakale Knackile lihtsalt ligipääsmatud. Lisaks on mõnedes maailmades jääpurikad ja metallikastid, mida lõhkudes omandab Knack vastava võime. Metall lubab tal elektrijuhet mängida ning jää näiteks vastaseid maa külge külmutada.
Seega omadusi oleks nagu palju ja mäng väga vaheldusrikas. Kahjuks on aga need võimalused ülimalt piiratud, sest mäng lubab neid kasutada ainult siis, kui mäng ise seda lubab. See on üks Knacki suuremaid plusse ja suuremaid miinuseid.
Kui pult anda pere pisemate mängijate kätte, siis nende jaoks on tegu ühe väga-väga vahva mänguga, sest märulit jagub, graafika on täitsa kena ja tegelaste hääled ning väljanägemine on laupäevahommikuse multika tasemel.
Kui aga pulti hoiab mõni suurem mängija, siis on Knack 2 ääretult piiratud ning steriilne seiklus. Mäng hoiab sul käest kinni kohe algusest peale ja lahti ei lase. Sa jooksed sinna, kuhu mäng lubab, kakled siis, kui mäng tahab (sest kaklusalalt muidu minema ei pääse, kui kõigile vastastele on tuul saba alla tehtud) ning kasutad oma võimeid siis, kui mäng selleks võimaluse annab. Nii väga sooviks jäävõimeid ka niisama võitlustes kasutada, kuid ei, tavaolukorras on ikka tüüpiline „põika eest ja löö rusikaga“ stiil.
Tegelastes on isikupära täpselt sama palju, kui… noh, laupäevahommikuses multikas, head tegelased on lihtsalt…head ja pahad on pahad, sest neile meeldib maailma hävitada ja karjuda, kuidas peategelane oma lõpu leiab. Samasse stiili kuuluvatel Lego-mängudel on varuks oma olemasolevad maailmad ja huumor, Skylandersil erinevate tegelaste kasutamise võimalus ning Ratchet & Clankil imeline graafika ja suurepärane mänguelamus. Knack 2 lihtsalt… on.
Mängu pikkuseks sain mina veidi üle 11 tunni, mis tundus lõpuks igavikuna. Tundus, et lugu venitatakse lihtsalt põhjusel, et kellelgi disainimeeskonnast tuli veel ühe leveli idee. Paar korda tundus, et juba saab mäng läbi ka täiesti loogilise koha pealt, kuid siis tehti telepoodi ja vaat et karjuti näkku, et oodake, see pole veel kõik.
Kõige hullem on see, et loo edasiminek on hüppeline ja absoluutselt seosetu. Knack teeb akrobaatilisi vigureid ja lahendab mõistatusi, et jõuda punktist A punkti B, kuid tema inimestest kaaslased ütlevad, et leiame teise tee ning on hopsti enne Knacki juba punktis B. Kuidas? Miks siis Knack üldse vaeva näeb? Lisaks on loo edasiminekus hetki, mis panid kahe käega peast kinni hoidma, kuna need olid lihtsalt seosetud ja ajulagedad.
Knack 2 on mäng neile, kes loo üle arutlemisega suuremat vaeva ei näe ja tahavad lihtsalt ühte tehniliselt hästi tehtud seiklust. Teiste jaoks on mäng elutu ning piiratud. Õnneks on tegu tavahinnast odavama mänguga ning peaks kauplustes nii 40 euro kandis olema. Kui otsite oma lapsele mõnda mängu, siis on Knack 2 täiesti arvestatav valik, kuna ta pole raske ja näeb kena välja. Kakelda saab ka, kuid verd ei lenda, vastased lihtsalt haihtuvad õhku. Kahjuks tunduvad mõned kaotused ebaausad, sest kuigi mängus on põiklemisnupp, on teinekord vastaseid nii palju ja nende löögid leiavad Knacki üles soojust otsiva raketi täpsusega, et saad kaks-kolm korda pihta ja oledki kutu. Eriti ilmne on see raskematel raskusastmetel. Jookse-hüppa osa on täitsa hästi tehtud, välja arvatud mõned pisikese Knacki jaoks loodud kaljuservad, kus on kerge alla kukkuda.
Boonuseks ning mängu eluea pikendamiseks on kahe mängija koostöövõimalus, mis on tänapäeval harv ja väga teretulnud nähtus ning mängu esmakordselt läbimisel avanevad lisaülesanded, kus pead tasemejuppe aja peale läbima või võitlusareenil kaklema. Mängu sisse on peidetud hulk kaste, mis annavad mängijale erinevaid kristalle ja vigureid, millest saab piisava arvu leidmise korral kas uue Knacki kostüümi või hoopiski mõne tehnikavidina, mis lubab näiteks neidsamu aardekaste lihtsamalt leida. Samas, kui ma mängu lõppu jõudsin, oli mul veel hulk kristalle puudu ning pidin kostüümide saamiseks uuesti tasemeid avastama minema.
Seega osadele mängijatele Knack 2 tõenäoliselt meeldib ja võitlussüsteem on täiesti talutav, kuid minu jaoks on tegelased liiga igavad, lugu liiga pastakast imetud ning maailm nii elutu, et ma soovin mängu järgmiselt osalt pigem taustaloole keskendumist, et ma Knackist tõeliselt hooliks ning ka tema tulevastele seiklustele kaasa elada tahaks. Hetkel kaob ta kahjuks teiste mängude vahele lihtsalt ära.
| Platvorm(id): PS4 Ilmus: 06. september 2017 Arendaja: SIE Japan Studio Väljaandja: Sony Computer Entertainment Ülevaade tehtud: PS4 Pro |
 |
Mängu saab osta siit:
