PRO EVOLUTION SOCCER 2018 – koht kus sünnivad legendid

Pro Evolution Soccer 2018 ehk lühidalt lihtsalt PES 2018 pakub ka sel aastal mitmeid uuendusi. Kuid kas sellest piisab, et oma suurele rivaalile EA FIFA 18’le konkurentsi pakkuda?

Kuna PES tuli sel aastal välja enne FIFA’t siis võtsin esimesena ette PES’i, mis on viimastel aastatel päris tublisid edusamme teinud ja FIFAle täiesti arvestavat konkurentsi pakkuma hakanud. Kuigi Konami lubas ka sel aastal mitmeid parendusi, peab siiski mainima, et nimetatud uuendused on siiski enamasti sellised väiksemat sorti ning probleemidele millele PES’i mängijad on juba mõnda aega viidanud on kahjuks uue mängu juures täielikult ignoreeritud.

Hoolimata sellest on aga PES üldises plaanis täiesti korralik jalgpallimäng. Söödud on nüüd täpsemad ja kindlamad ning kogu see palli valdamise mehaanika tundub nüüd tundlikum ja kindlam kui varem. Uus Real Touch+ süsteem annab mängukogemusele päris palju juurde ja pakub oluliselt realistlikumat kogemust kui varem.

Mängimisel arvestatakse iga mängija tugevate ja nõrkade külgedega, mis kogu mängu oluliselt mõjutada võivad. Heade kaitseomadustega mängijate käest näiteks palli naljalt ära ei võta ning osava triblajaga on lausa lust palli kontrollida. Sellised pealtnäha väikesed muudatused on andnud mängule päris palju juurde ning see on muutnud erinevate meeskondade kasutamise mitmekülgsemaks.

PES 2018 kõige suuremaks probleemiks on ilmselgelt hoopis meeskondade ja liigade litsentside hulk, millest paljud on FIFA käes. Kuigi mängu ennast see küll otseselt ei mõjuta, siis kaudselt rikub see siiski teatud määral mängukogemust, eriti juhul kui oled ka muidu suur jalgpallisõber, omad mitmeid lemmikuid või oled muidu jalgpallimaastikul toimuvaga hästi kursis. Võib juhtuda et mõnda su meeskonda üldse ei olegi või on nende varustuse värvid äraütlemata jaburad. Ühesõnaga mis erinevaid litsentse puudutab, siis FIFA seerial on siin ilmselge eelis. Selline majandamine erinevate meeskondade litsentsidega on minu meelest patrajalt lollakas. Loodetavasti see siiski ühel päeval see muutub ja antakse ka Konamile võimalus PES’i seeria jaoks erinevate meeskondade litsentse kasutada.

Miinustega jätkates… Kui FIFA seeria on lõpuks ometi lahti saanud omaväravate löömisest ja suurematest probleemidest väravavahtide käitumises, siis PES 2018’s on kõik need probleemid endiselt aktuaalsed. Ma ei suuda enam mäletada millal ma viimati FIFA’s oma väravasse lõin, aga PES 2018’s juhtus see juba teise mängu ajal. Selle asemel, et palli ära lüüa jooksis üks mu kaitsjates lihtsalt pallile otsa, lükates palli oma väravasse. Ma vist ei pea lisama, et see ei jäänud PES 2018’s kohe üldsegi mitte esimeseks ja viimaseks omaväravaks mida mu meeskond tegi. Ja väravavahid… Ohh issand, on hetki mil mõne puhul tekib tõsine kahtlus, et see väravavaht teenib nüüd küll kõrvalt “musta raha”, tõrjudes lihtsa otse sülle löödud palli sinna värava alla vastaste ette tagasi nagu anudes, “palun lööge see pall nüüd minust mööda võrku”. Kuigi ka FIFA’s leidub vahel mitmeid naljakaid juhtumisi, siis sellist jaburdust pole seal juba aastaid näha olnud. Loodetavasti saavad need probleemid piisavalt tähelepanu ja järgmiste versioonide juures on asi paremaks läinud.

Kommentaatorite ja nende jutu juurde edasi liikudes, siis see on sama tüütav ja korduv nagu FIFA seerias. Peale paari mängu hakkavad need kommentaarid kiirelt korduma ning kui sa juba kümnendat korda kuuled kommentaatoreid kordamas sõna sõnalt sama lauset jälle, siis lähed sa paratamatult otsima seda kohta kust kommentaatorite mõla kinni keerata. Kui tõepoolest on nii raske lisada suuremat valikut kommentaare, siis võiksid kommentaatorid piirdudagi näiteks ainult tehniliste väljakul toimuvat kirjeldavate kommentaaridega – mängija A söötis palli mängijale B, kaitsja peatas rünnaku, kaitsja blokeeris ohtliku löögi, väravavaht püüdis palli kinni, jne.

Kui väljakul toimuv visuaalne pool on aastatega oluliselt paranenud, siis PES 2018 menüü on endiselt täpselt sama eemaletõukav nagu PlayStation 4 süsteemi menüü visuaalne pool ja ülesehitus. Ühesõnaga üks paras käkk, ma ei saa aru kas jaapanlased ei oska või nad lihtsalt ei taha või milles iganes see probleem selle kasutajaliidese disainimisel neil on. Isegi kui visuaalsest poolest mööda vaadata, siis see kogu see menüüde ülesehitus jätab ikka tõsiselt soovida. Juba esimese mängu ajal, kui ma otsisin kohta kus ma saan näha mis nupud mille jaoks kasutusel on, vandusin ma seda süsteemi maapõhja. Lõpuks selgus, et sellist asja ei saagi mängu ajal näha ega muuta. Sellele menüü osale pääseb ligi ainult väljaspool mängu… nujah mis ma oskan öelda.

Online poolest niipalju, et lisaks 11 vs. 11 mängudele saab nüüd proovida ka 2v2 ja 3v3 co-op versioone. Kuid paistab, et kas mängijaid on veel vähe või pole need eriti populaarsed mängumoodid, sest teatud aegadel on sisuliselt võimatu sinna mängijaid leida.

Kui nüüd olemasolevate litsentside hulk ja menüüde süsteem välja jätta, siis on Pro Evolution Soccer 2018 on täitsa arvestatav konkurent EA FIFA 18’le. Aastate jooksul on tehtud mitmeid edusamme ning tänu uuendustele pakub PES 2018 suurepärast mängukogemust. Kui aga arvesse võtta ka litsentsid, menüüde ülesehitus ja see, et PES 2018 maksab samapalju kui FIFA 18, siis valikut tehes otsustaksin ma FIFA 18 kasuks.

Info lapsevanematele:
PES 2018 on jalgpallimäng mida võib soovitada igas vanuses jalgpallimängude sõbrale. Kui see mäng peaks soodushinnaga müüki tulema, siis julgen seda soovitada. Kuid kui praegust hinda arvesse võtta ja on soov onlines koos sõpradega mängida, siis soovitaksin siiski hoopis FIFA 18 kasuks otsustada.