Man of Medan on uus mäng Supermassive mängustuudiolt. Jah, seesama, kes tegi interaktiivse teismeliste õudusfilmi Until Dawn. Nii nagu Until Dawn’i ja teiste Supermassive’i mängude puhul ei puudu ka siit üks korralik lugu ja need neetud QTE’d (välksündmused).
Man of Medan on esimene õudusmäng The Dark Pictures mängusarjast, kus mängija(te)l on võimalus lugu mõjutada läbi oma valikute. Siinkohal tasub meeles pidada, et kõikidel sinu (või koosmängimise korral ka sinu paarilise) tehtud valikutel on alati tagajärjed, mille tõttu näiteks kõik loo tegelased võivad surma saada või ellu jääda.
Mängu peategelased lähevad Vaikse ookeani lõunaossa sukeldumisretkele, et leida II maailmasõjast pärinev lennukivrakk. Retke edenedes ja tormi saabudes avastavad nad end aga peatselt kummituslaevalt. Kes sellelt laevalt nüüd eluga pääseb ja kes mitte, jääb täielikult mängija(te) teha.
Nagu ühele Supermassive’i mängule kohane, pakutakse sulle üht huvitavat õuduslugu, kust ei puudu ka klassikalised ehmatuskohad ja need neetud QTE’d. Viimased ehmatavad sind tihti rohkem, kui mingid kukkuvad esemed, varjud või “kollid”. Peale seda jääb üle ainult vanduda, eriti juhul, kui tulemuseks on järgmise tegelase surm. Supermassive’i suur armastus QTE’de vastu on mulle alati vastukarva olnud. Aga kui nendega saaks veel kuidagi hakkama – üksikmängus on näiteks võimalik ajalimiit eemaldada, siis nüüd on Supermassive toonud mängu veel ühe jaburduse – südamerütmid. See on koht, kus tahaks kuuldavale tuua paar minutit korralikku ropendamist arendajate aadressil ja neile füüsilise noomituse teha. Kohati on selline karvane tunne, et arendaja on teinud peaaegu kõik võimaliku selleks, et mängus olevaid tegelasi maha tappa. Või noh, vähemalt tundub see nii esimese läbimängu ajal. Järgmisteks mängukordadeks oled ilmselt juba paremini ette valmistunud ja oskad varasemalt tehtud vigu vältida.
Nagu loo kuraator sulle mängu kestel selgitab, siis pool mängust, ehk mängu raamistik on paigas ja sina paned läbi oma valikute paika teise poole. Siinkohal tundub mulle, et Man of Medan’is on sinu tehtud valikutel ja asjadel, mida üles korjad, märksa rohkem kaalu, kui seda oli Until Dawn’is, mõjutades mitmel pool mängu edasist kulgu. Järgmisel mängukorral võib osa su kogemusest olla täiesti teistsugune, pakkudes uusi valikuid ja juhtumisi. Kui sa seda nüüd veel koos sõbraga peaksid mängima, siis see kogemus erineb veel omakorda sellest, mida üksikmängus kogesid, sest kui sina oma tegelasega ühes kohas ringi uudistad, tehes omi valikuid, siis nüüd on sul ka sõber, kes samuti kusagil ringi kolab ja omi valikuid teeb. Sõbra tehtud valikud võivad mõjutada ka sinu mängu kulgu ja vastupidi. Soovitan kindlasti seda mängu vähemalt korra koos sõbraga läbi mängida. Veel parem, kui te seda kaks korda teete, vahetades mängu alguses tegelast, nii näete te ka mängu teist poolt.
Lisaks üksikmängu osale ja koos sõbraga mängimise režiimile “Shared Story”, on olemas ka “Movie Night”, mis pakub interaktiivse filmi nautimise võimalust kuni viiele mängijale ühe ekraani taga. Igaüks neist saab valida omale tegelase ja siis kordamööda pulti käest kätte andes temaga mängida.
Kui suures osas võiks mänguga kuidagi rahule jääda, takistavad selle nautimist mitmesugused loogikavead. Üks asi on see, kui teose tegelasi kujutatakse rumalatena, aga kui teose loojad arvavad, et ka mängijad on idioodid, kes loos ühtegi viga ei märka ja ühtegi küsimust ei esita, siis see on juba natuke kurjast. Siinkohal on nendele mitmesugustele vigadele raske viidata, ilma et tervet mängu spoilerdama hakkaks, aga näiteks üks küsimus, mida enamik mängureid kohe alguses peaks esitama, on “kuidas saab olla võimalik, et aastakümneid hiljem on see laev ikka veel samadel koordinaatidel ning mitte kellelgi pole selle laeva olemasolust aimugi?” Otseloomulikult ei saa see küsimus mängu jooksul kunagi vastust ja see on ka loomulik, sest sellele küsimusele ei olegi olemas ühtegi loogilist seletust. Selliseid rumalusi kerkib mängu jooksul korduvalt esile, mõnda neist ei pruugi ehk enne märgatagi, kuniks oled mänguga lõpuni jõudnud ja tervikpilti näed. Siis vaatad seda ja vangutad pead, sest need pusletükid, mis kuidagi paika ei sobitu, rikuvad kogu üldpildi ära.
Kui nendest rumalustest mööda vaadata ning tüütud südamelöögid ja QTE’d välja jätta, siis võiks üldiselt mänguga isegi päris rahule jääda. Kui sulle meeldis Until Dawn, siis ei ole kahtlustki, et sulle meeldib ka Man of Medan. Minu jaoks tegi selle mängu eriliseks just koos sõbraga mängimise võimalus, pakkudes märksa sügavamat ja huvitavamat kogemust, kui üksikmäng suudab. Tänu sellele saab Man of Medan ka märksa kõrgema hinnangu, kui ta muidu oleks saanud.
Kas osta kohe, oodata soodukat või jätta puutumata? Man of Medan on sedasorti mäng, mis peaks hiljemalt novembris juba poole hinnaga müüki tulema. Seega, kui veidi kannatust on, siis soovitan soodushinda oodata.
Lapsevanematele: Man of Medan on õudusmäng, mida soovitatakse alates 16. eluaastast. Midagi väga hirmutavat siit aga ei leia, on vaid mõned klassikalised ehmatuskohad, sellised mida sul lõbustuspargis õudusmajas tehakse. Kui laps valdab vabalt inglise keelt ja õudukad meeldivad, siis võib seda vabalt proovida, mingeid õudusunenägusid ei tohiks see mäng tekitada.
